Obsah (8)

§ 204§ 114§ 132§ 12§ 14§ 2§ 120§ 123

4-22-1709 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 2

) §-st 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku M.A ja tema kaitsja jurist Aleksei Smelov Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 19.05.2022.a esitatud rahuldamata. kaebus
2. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik J. T. 04.05.2022.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,22,001711, millega karistati M.A LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 (viiskümmend) trahviühikut s.o 200.- (kakssada) eurot.
3. Kohtuvälise menetleja otsusega M.A-le LS § 227 lg 2 alusel määratud rahatrahv 50 (viiskümmend) trahviühikut s.o 200.- (kakssada) eurot tuleb kassatsioonitähtaja s.o 30 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
4. 4.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 1 4-22-1709

1. Jätta menetlusaluse isikul M.A tekkinud kaitsjakulud tema enda kanda.
2. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaebuse esitaja kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Väärteo asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik J. T.i poolt 04.05.2022.a koostatud kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,22,001711 karistati M.A LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt liikudes Tallinna suunal, juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit 04.05.2022.a. kella 02:52 ajal Ida – Virumaal, Toila vallas, Tallinn – Narva mnt 156 km asulavälisel teel kiirusega 120 +/- 4 km/h, kus suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas kiirust mitte vähem kui 26 km/h, rikkudes selliselt LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi (väärteotoimik tl 3-4). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale esitatud kaebus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 19.05.2022.a. menetlusaluse isiku M.A kaitsja jurist Aleksei Smleov koostatud kaebus, millises taotletakse võtta kaebus menetlusse, rahuldada kaebus ja tühistada kiirmenetluse otsus nr.2440,22,001711, teha uus otsus, millega vähendada määratud karistust ning hüvitada M.A-le tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu riigieelarve vahenditest. Kohtule esitatud kaebuses kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja on valesti kohaldanud materiaalõigust karistuse määramisel, nimelt on kohtuväline menetleja karistuse määramisel valesti arvestanud karistuse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mistõttu määras menetlusaluse isikule põhjendamatu suure karistuse. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11, nr 3-1-1-52-13, p 19). Võttes arvesse käesoleva väärteo süü ja karistuse hindamist oleks kohtuväline menetleja pidanud arvestama: 1) Menetlusaluse isiku ütlustega, millistes ta kahetses rikkumist ning tunnistas selle üles (tegemist on kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes). 2) Menetlusaluse isiku ütlustega, milles ta kinnitas, et viimane märk mida ta nägi oli lubatud suurim kiirus 110 km/h, seega puudus isikul igasugune tahe teo toime panna. 3) Et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused LS § 227 järgi. 4) Et puuduvad karistust raskendavad asjaolud. See tähendab kaebuse esitaja M.A esindaja jurist Aleksei Smelovi hinnangul oleks kohtuväline menetleja pidanud võtma karistuse mõistmisel arvesse LS § 227 lg 2 sanktsiooni keskmise määra, mis on 200 eurot ning sellest määrast võttes arvesse eelpool esile toodud asjaolud määrama keskmisest määrast väiksema karistuse. 2 4-22-1709 Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et

§ 114

lg 1 p 1 järgi menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja järgmiste otsuste peale käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 kohaselt kiirmenetluses tehtud otsus.

§ 132

p 2 järgi maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

§ 12

lg 2 p 2 kohaselt menetlusaluse isiku taotlusel võib väärteoasja menetleda tema elu - või asukoha järgi.

§ 14

lg 1 kohaselt väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Käesoleva seadustiku § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud elu- või asukoht või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koht. M.A ei pea vajalikuks asja arutamist kohtuistungil, vaid nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasjas nr 2440,22,001711 kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku kaebus leebema karistuse määramise osas rahuldamisele ei peaks kuuluma. Kohtuväline menetleja kohtule 06.06.2022.a esitatud kirjalikus seisukohas märgib, et vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja selgitab, et et menetlusalune isik on pannud toime ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest LS § 227 lg 2 järgi, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv kuni 400 eurot (100 trahviühikut) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 (kuue) kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Menetlusaluse isiku poolt ületatud kiirus oli suur - 26 km/h. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Kohtuvälise menetleja hinnangul kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada. Isik on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Menetlusaluse isiku poolt oli väärtegu toime pandud suure liiklustihedusega teel (Tallinn-Narva maanteel), mis omakorda suurendab liiklusohtu. Mootorsõiduki juht peab olema tähelepanelik paigaldatud liikluskorraldusvahendite suhtes ning neid järgima, kuna liikluskorraldusvahendid on paigaldatud liiklusohutuse tagamiseks. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Samuti peab kohtuväline menetleja märkimisväärseks teadmist, et karistusregistri andmete kohaselt on isikul üks kehtiv kriminaalkaristus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse määramisel on juhindutud KarS 56 lg 1. Karistuse määramisel on kergendava asjaoluna arvestatud menetlusaluse isiku süü tunnistamist. Määratud karistuse viis ja määr (põhikaristusena rahatrahv summas 200 eurot – sanktsiooni keskmine määr) on vastavuses nii teo raskusega kui ka isiku süüga, määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rahatrahvi vähendamiseks puudub nii mõjuv põhjendus kui ka alus. Kohtuväline menetleja jääb tehtud otsuse juurde ning palub jätta menetlusaluse 3 4-22-1709 isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning kiirmenetluse otsus muutmata. Kohtuväline menetleja palub jätta menetlusaluse isiku taotluse rahuldamata, mis puudutab hüvitada talle tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu riigieelarve vahenditest.

§ 2ja Kr

MS § 180 lg 1 süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtuotsuse motiivid

§ 14

lg 1 kohaselt väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Käesolevas väärteoasjas on tegu toime pandud Ida – Virumaa maakonnas.

§ 12

lg 2 p 2 kohaselt menetlusaluse isiku taotlusel võib väärteoasja menetleda tema elu - või asukoha järgi. Käesoleval hetkel on menetlusalune isik taotlenud kaebuse läbi vaatamist Harju Maakohtus. Kohtule on teada antud, et menetlusaluse isiku elukoht on xxxx. Kohtuväline menetleja kõne all olevale taotlusele vastu vaielnud ei ole. Märgitust tulenevalt teeb käesolevas kaebemenetluses lahendi Harju Maakohus. Vastavalt

§ 120

lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Käesoleval hetkel on kohtule teada, et menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on avaldanud soovi kaebuse läbi vaatamist kirjalikus menetluses. Menetlusosalised ei ole taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule heidetakse kiirmenetluse otsuses ette seda, et ta juhtis 04.05.2022.a. kella 02:52 ajal, Ida – Virumaal, Toila vallas, Tallinn – Narva mnt 156 km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 120 +-4 km/h. Lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, seega ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja kiiruse ületamist kinnitavad tõendid on lubatavad. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, s.o praegusel juhul 90 km/h. Politsei – ja Piirivalveameti patrullpolitseinik J. T. poolt 04.05.2022.a. koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli andmetest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Mercedes - Benz registreerimismärgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati

1. mail 2022.a. mõõteseadet Stalker II MDR nr AS008373 ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 120 km/h ++-4 km/h, lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 116 km/h. Tegu pandi toime Ida – Virumaal, Tallinn – Narva mnt 155, 156 km, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Mõõtemääramatust arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 26 km/h. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRS-21/00104 kohaselt oli kiirusmõõtur (Stalker II MDR nr AS008349) 07.06.2021.a Majandus - ja taristuministri 18.12.2018.a määruse nr 65 lisa p. 7.
2. 4 4-22-1709 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad” lisa punkti 8.1 alusel on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
3. mail 2022.a., oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus. Kohtuvälises menetluses antud ütlustes ja ka kaebuses ei vaidlusta menetlusalune isik rikkumise tuvastatust, võttes rikkumise omaks. Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et väärteotoimikus sisalduvate tõenditega, sh kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, kiirusmõõturi taatlustunnistuse koopiaga, kiirmenetluse otsuses menetlusaluse isiku enda selgitustega on tõendatud menetlusalusele isikule etteheidetav kiiruse ületamine. Menetlusalune isik selgitas, et 04.05 sõitis ta pikemat maad kodupoole ning viimast märki, mida ta nägi oli lubatud 110 km/h, ta väga kahetseb ja on rikkumisega nõus (väärteotoimik tl 3-4, 5, 12). Kohus asub seisukohale, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 26 km/h ei saanud menetlusalusele isikule jääda märkamata, kohus peab silmas ka menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et sõitis pikka maad ja viimane märk, mida ta nägi oli 110 km/h, kohus ei välista, et menetlusalune isik pani süüteo toime ettevaatamatusest, kuid sõltumata lubatud suurima sõidukiiruse ületamise põhjusest on selline tegevus keelatud. Kohtu hinnangul menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ning karistusseadustiku (KarS) § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. LS § 227 lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o 26 km/h, samuti seda, et tegu pandi toime asulavälisel teel, Tallinn – Narva mnt, öisel s.t pimedal ajal s.t ajal, mil võib-olla liiklus kõige tihedam ei ole, kuid samas ajal, mil nähtavus oli ilmselgelt piiratum kui seda olnuks päevasel ajal. Menetlusalune isik on selgitanud, et ületas kiirust, kuna sõitis juba pikemat aega. Kohus on veendumusel, et sellisel kiirusel, s.o 116 km/h sõites ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees ei peatuma ega ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Väärteo eripära arvestades sõltub isiku süü suurus suurima lubatud sõidukiiruse ületamise määrast ja sellest näidust tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk kvalifikatsioon. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti 120 km/h, millest arvati maha laiendmääramatus +-4 km/h. LS § 227 lg 2 sätestatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra (26 km/h) arvestades võib öelda, et menetlusaluse isiku süü keskmises määras. Seega tuleb Riigikohtu seisukohast lähtudes võtta karistuse määramisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis on lähtuvalt LS § 227 lg-st 2 50 trahviühikut. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus M.Apoolset kahetsust. Vaatamata sellele, et menetlusalust isikut varasemalt väärtegude toimepanemise eest karistatud ei ole, omab viimane ühte kehtivat kriminaalkaristust. Märgitud teadmist toetab kohtuvälise menetleja poolt kohtule M.A suhtes esitatud karistusregistri õiendis sisalduv teave. Märgitust saab teha järelduse selle kohta, et M.A näol on tegemist isikuga, kes pidi olema teadlik, et õigusrikkumise toimepanemise korral järgneb sellele ka karistus. 5 4-22-1709 Vaatamata eeltoodule asub kohus seisukohale, et pimedal ajal piirkiiruse ületamisega 26 km/h võrra pani M.A ohtu nii tema enda kui ka teiste temaga samale teelõigule sattuvate kaasliiklejate elu ja tervise, mis aga näitab juhi ükskõiksust ja hoolimatust liiklusnõuete täitmisesse. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse liigi ja määra valikul seda ka teinud on. Kohus peab põhjendatuks isikule sanktsiooni keskmises määras mõistetud karistust. Menetlusalusele isikule mõistetud põhikaristus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. Kohus loodab, et kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitajale määratud rahatrahv suudab viimast mõjutada õiguskuulekusele. Kohtule esitatud kaebuses M.A ei ole välja toonud selliste asjaolude esinemist, millised tingiksid temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi summa vähendamist. Käesoleval hetkel kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja menetlusalust isikut karistades rahatrahviga summas 200 eurot on võtnud arvesse viimase poolt toime pandud teo raskus, menetlusaluse isiku süüd suurust ning kohtu hinnangul on kaebuse esitajale määratud karistus vastavuses kehtiva kohtupraktika ning õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus peab vajalikuks juhtida kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et õigusvastase teo toimepanemise korral, karistuse kandmisel võivadki edasise elu korraldamisel kaasneda ebamugavused. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et selles olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved, s.o kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise üles kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused. Kohus peab ka märkimisväärseks teadmist, et lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist enamohtliku süüteoga, milles isik seab ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. On üldteada, et liiklusõnnetuse põhjustamise peamiseks põhjuseks on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine, samuti on üldteada, et taolised liiklusõnnetused lõppevad reeglina sõitjate surmaga või raske tervisekahjustusega. Seega peab karistamisel arvestama õiguskorra kaitsmise huvidega ning seda kohtuväline menetleja teinud on. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et isikule etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhi- ja lisakaristus on proportsionaalne süü suurusega ja põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkidega. Kohus ei pea vajalikuks kohtuvälise menetleja otsust muuta. Juhindudes

§ 2ja Kr

MS § 180 lg 1 kohus jätab rahuldamata ka kaebuse esitaja taotluse hüvitada talle valitud kaitsjale makstud tasu riigieelarve vahenditest, kohud märgib, et kaebus esitaja ei ole kohtule ka ühtegi kuludokumenti esitanud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 132

p-st 1 jätab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 6