Obsah (7)

§ 63§ 66§ 12§ 15§ 16§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2023, Rakvere Väärteoasja number 4-23-1443 (2440,23,001720) Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi Uku Vändriku vä

§ 63

lg 1 kohaldades LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, osaliselt LS § 242 lg 1 järgi süüdi tunnistamise ja karistamise osas ning lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liiklusgrupi patrullpolitseiniku T. T. 19.04.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: 2440,23,001720 osaliselt karistuse määramise osas

§ 63

lg 1 kohaldades ning karistuse määra ja kandmise viisi osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Uku Vändrikule LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 35 trahviühikut, s.o 140 eurot.

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata 140 1 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 6 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul tuleb tasuda 25 eurot ning järgneval viiel kuul igakuiselt 23 eurot. Rahatrahvi osamaksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas, EE932200221023778606 Swedbankis, EE701700017001577198 Luminor Bankis või EE777700771003813400 LHV Pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Kui rahatrahvi osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liiklusgrupi patrullpolitseiniku T. T. 19.04.2023 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr: 2440,23,001720 kohaselt juhtis Uku Vändrik 19.04.2023 kell 12.58 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas PärnuRakvere-Sõmeru maantee
4. kilomeetril, liikudes Tallinn-Narva mnt suunas liiklusmärgi nr 351 (50 km/h) mõjualas mootorsõidukit Audi xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega 78 +/7 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Samuti ei olnud juhil kontrollimise hetkel esitada isikut tõendavat dokumenti ega juhiluba. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 (kohtuväline menetleja on ekslikult märkinud kiirmenetluse otsusesse LS § 50 lg 5 p 5) ja § 88 lg 1 nõudeid ning rikkumised kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule

§ 63

lg 1 kohaldades LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 04.05.

2. 04.05.2023 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku Uku Vändriku kaebus kohtuvälise menetleja 19.04.2023 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr: 2440,23,
3. Kaebuse kohaselt soovib kaebuse esitaja vaidlustada trahvi määra ja tuvastada fikseeritud kiiruse täpne asukoht. Varasemalt puuduvad rikkumised. Ta on osalise töövõimega, käib tööl kahel ametikohal töömääraga 0,2 kohta ning on kolme alaealise lapse isa. Sissetulekud ei võimalda maksta trahvi sellises määras ja ühe korraga. Lisaks palub ta fikseerida kindel kiiruse fikseerimise koht ja autode asukohad. Ta sõidab seoses tööga seda teed igapäevaselt mitmeid kordi ning soovib teada, kas sõiduk oli veel rikkumise hetkel 7.00-19.00 50 km/h mõjualas. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta.
4. Viru Maakohtu 17.05.2023 määrusega jäeti Uku Vändriku kaebus käiguta ning anti kaebuse esitajale tähtaeg määruse kättesaamisest 15 päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et kaebusest peab nähtuma selgelt, millises osas otsus vaidlustatakse ja milline on kaebaja taotluse sisu, st kas kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses või osaliselt talle määratud karistuse osas. Kaebuse esitaja on esmalt märkinud, et tema 2 sissetulekud ei võimalda tasuda trahvi sellises määras ja ühe korraga, kuid seejärel on seadnud kahtluse alla ka selle, kas tema sõiduk oli 50 km/h märgi mõjualas. Seega palus kohus isikul täpsustada, kas ta vaidlustab ka toimepandud rikkumist või üksnes talle määratud karistust. Kohus selgitas ka seda, et kaebuse esitajal tuleb kaebusele lisada tõendid, mis tema väiteid kinnitavad.
5. 01.06.2023 edastas menetlusalune isik Uku Vändrik kohtule dokumendid puuduste kõrvaldamiseks ning täpsustas, et soovib vaidlustada rahatrahvi määra. Tal puuduvad varasemad rikkumised ning ta on osalise töövõimega, käib tööl kahel ametikohal töömääraga 0,2 kohta. Ta on kolme alaealise lapse isa ning tema sissetulekud ei võimalda maksta trahvi sellises määras ja ühe korraga. Ta sõidab seoses tööga seda teed igapäevaselt mitmeid kordi ja teab 50 km/h mõjuala olemasolust. Tegu polnud temapoolse tahtliku rikkumisega.
6. 09.06.2023 kohtule saabunud vastuskirjas Uku Vändriku kaebusele on kohtuväline menetleja märkinud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusalusele isikule koostati 19.04.2023 kiirmenetluse otsus nr 10220182906782 seoses sellega, et samal päeval kella 12.58 paiku juhtis ta mootorsõidukit Audi r/n xxxx (koos kerghaagisega) Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 184 km-il ning ületas maksimaalset lubatud sõidukiirust. Teelõigul, kus menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti on maksimaalne lubatud sõidukiirus 50 km/h, kuid juht sõitis kiirusega 78 +/- 7 km/h. Seega ületas maksimaalset lubatud kiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra. Lisaks sellele puudus menetlusalusel isikul kontrollijale esitamiseks isikut või juhtimisõigust tõendav dokument. Tuvastatud rikkumised kvalifitseeriti liiklusseaduse § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi. Menetlusalune isik andes ütlusi põhjendas kiiruse ületust sellega, et tema mõtted olid hajevil ja seetõttu jäi kiirus märkamata, kuigi ta teab sealset piirkiirust. Kohapeal oli määratud karistus

§ 63lg 1 järgi ning LS § 227 lg 2 alusel sanktsiooni keskmises määras.

Menetlusalune isik esitas kohtule kaebuse kiirmenetluse otsuse peale, milles vaidlustab trahvi määra ja palub tuvastada fikseeritud kiiruse täpne asukoht. Samuti selgitab, et tema sissetulekud ei võimalda tasuda trahvi sellises määras ja ühe korraga. Kohtuväline menetleja olles tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis palub kohtul jätta otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuses ette heidetud õigusvastased teod vastavad liiklusseaduse § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 sätestatud süüteokoosseisudele ja puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu isik ei vaidlusta. Vaidlus puudutab kiiruse ületamist. Nii nagu menetlusalune isik selgitab oma kaebuses, siis tegemist on tõesti teelõiguga, kus kehtib kiiruse piirang 50 km/h ja ajavahemikul kell 07:00 – 19:

1. Kiirmenetluse otsusele on tõendina lisatud kiirusmõõturi kasutamise videoprotokoll, millelt on selgelt näha, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk Audi sõidab patrullsõidukile vastu mööda Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteed 184 km-il, suunaga Sõmeru poole. Audi kiirus lukustatakse enne pööret Kooli tänavale ehk siis kohas, kus kehtib 50 km/h kiiruspiirang. Kiiruspiirangu ala lõpeb alles peale Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ja Kooli tänava ristumiskohta. Piirangut lõpetava liiklusmärgi asukoht on nähtav ka videost, kui patrullsõiduk Audile järgi sõites, sõidab ühtlasi mööda ka kiiruspiirangu lõppu tähistavast märgist. Seega on kohtuväline menetleja veendunud, et menetlusalusele isikule ette heidetud kiiruse ületamine oli tema poolt toime pandud kiiruspiirangu alas. Kohtuväline menetleja märgib veel, et kellaajaline kiiruspiirang antud teelõigul on seotud sellega, et vahetus läheduses asub Sõmeru Põhikool ja päevasel ajal liigub seal palju jalakäijaid ja lapsi. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 3 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
3. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
4. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
5. Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. LS § 88 lg 1 sätestab, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. LS § 242 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Menetlusalusele isikule Uku Vändrikule on 19.04.2023 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr: 2440,23,001720 heidetud ette LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemist, ja nimelt seda, et ta 19.04.2023 kell 12.58 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas 4 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee
6. kilomeetril, liikudes Tallinn-Narva mnt suunas liiklusmärgi nr 351 (50 km/h) mõjualas juhtis mootorsõidukit Audi xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega 78 +/- 7 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Samuti ei olnud juhil kontrollimise hetkel esitada isikut tõendavat dokumenti ega juhiluba.
7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud VTMS §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. 19.04.2023 kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalune isik on oma allkirjaga kinnitanud, et ta nõustub kiirmenetluse kohaldamisega. VTMS § 57 lg 1 p 8 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid ning p 81 kohaselt menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Uku Vändriku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks kiirmenetluse otsuses esitatud tõenditega, millisteks on menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja A. K. ja kiirusmõõteseadme kasutamise videoprotokoll

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud Uku Vändriku poolt mootorsõiduki juhtimine lubatud suurimat sõidukiirust ületades ning see, et tal ei olnud mootorsõiduki juhtimisel kaasas juhiluba ega isikut tõendavat dokumenti. Menetlusaluse isiku Uku Vändriku ütlustest (tl 15) nähtub, et 19.04.2023 olid ta mõtted hajevil ning kiirus jäi märkamata, kuigi teab sealset piirkiirust. Juhtis sõidukit registreerimismärgiga xxxx suunal Rakvere-Sõmeru. Kiirusemõõturi kasutamise videoprotokolli (tl 16) kohaselt on kiirus mõõdetud Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee 184. kilomeetril suunaga Sõmeru sõiduautol Audi registreerimismärgiga xxxx, kus lubatud sõidukiirus on 50 km/h, märk 351, kiirus mõõdetud seadmega Stalker DSR 2X nr DP021150. Kiirust mõõtis ja protokollis patrullpolitseinik A. K.. Kiirusmõõteseadme tabloole on fikseeritud näit 78 km/h. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et menetlusalune isik Uku Vändrik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Uku Vändrik toime otsese tahtlusega. Tema ütlustest nähtub, et ta on teadlik sealsest piirkiirusest, kuid ta mõtted olid hajevil. Seega oli isik teadlik sellest, et sellel teelõigul on piirkiirus 50 km/h ning isik pidi vähemalt pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning möönma seda, kui sõidukiirust ei vähendanud. Seega on täidetud ka LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Mis puudutab menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuses ette heidetud LS § 88 lg 1 nõuete rikkumist sellega, et isikul ei olnud kontrollimise hetkel esitada isikut tõendavat dokumenti ega juhiluba, siis selles osas märgib kohus, et nimetatud rikkumine on kohtuvälise menetleja poolt tõendamata. Menetlusalune isik ei ole oma ütlustes selle kohta öelnud sõnagi ning kiirmenetluses 5 ei ole protokollitud ka tunnistaja A. K.i ütlusi või lisatud toimikusse isikusamasuse tuvastamise protokolli, mis tõendaks, et isikul ei olnud kontrollimisel esitada ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Uku Vändriku poolt ning väärteomenetlus tuleb selles osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 10.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Uku Vändrik. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Uku Vändrikule LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi

§ 63

lg 1 kohaldades LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kuivõrd kohus leidis, et LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, siis tuleb kohtuvälise menetleja otsus karistuse määramise osas

§ 63

lõiget 1 kohaldades tühistada ning mõista Uku Vändrikule karistus üksnes LS § 227 lg 2 järgi. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis Uku Vändriku puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et Uku Vändriku süü on keskmisest väiksem – kiirust on ületatud 21 km/h, mis on LS § 227 lõikes 2 nimetatu (21-40 km/h) alumine määr.

§ 56

lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Uku Vändriku puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Mis puudutab karistuse määramise eripreventiivseid kaalutlusi, siis märgib kohus, et menetlusalust isikut ei ole karistusregistrisse kantud. Eeltoodust tulenevalt, arvestades, et menetlusaluse isiku Uku Vändriku süü on keskmisest väiksem ning teda ei ole karistusregistrisse kantud, leiab kohus, et teda võib karistada LS § 227 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast väiksema rahatrahviga ning mõistab Uku Vändrikule karistuseks rahatrahvi 35 trahviühikut, s.o 140 eurot.

§ 66

lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

§ 66

lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades, et menetlusalusel isikul on osaline töövõime ning kolm alaealist last, leiab kohus, et talle võib

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel anda võimaluse tasuda rahatrahv ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu jooksul selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda 25 eurot ja järgneval viiel kuul igakuiselt 23 eurot. 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 2, § 133-134 rahuldab kohus Uku Vändriku kaebuse ja tühistab osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liiklusgrupi patrullpolitseiniku T. T. 19.04.2023 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr: 2440,23,001720, millega Uku Vändrikule määrati LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi

§ 63

lg 1 kohaldades LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse Uku Vändriku LS § 242 lg 1 järgi süüdi tunnistamise ja karistamise osas ning lõpetab selles osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 6 alusel ning karistuse määramise osas

§ 63

lg 1 kohaldades ning karistuse määra ja kandmise viisi osas, tehes selles osas uue otsuse, millega mõistab Uku Vändrikule LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 35 trahviühikut, s.o 140 eurot, mida võimaldab tasuda ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu jooksul selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda 25 eurot ja järgneval viiel kuul igakuiselt 23 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 7