4-23-894 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi Apelleeritud kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Koht

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tallinna Vangla Indrek Karelli elukoha järgse kriminaalhooldusosakonna kaudu (Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all).
2. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu
3. aprilli
4. a otsus muutmata.
5. Menetlusaluse isiku apellatsioon rahuldada. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 4-23-894 Menetlus maakohtus
6. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
7. veebruaril 2023 väärteoprotokolli selle kohta, et Indrek Karell valdas
8. oktoobril 2022 kella 01:49 ajal Rapla maakonnas Märjamaa vallas Haimre külas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
9. km-l enda kasutuses olevas sõiduki BMW 530D registreerimisnumbriga XXXXXX armatuurisahtlis, klaasist anumas ebaseaduslikult 0,36 grammi narkootilist ainet kanep, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 14%. Samuti tarvitas I. Karell eelnevalt narkootilisi aineid tetrahüdrokannabinool ja amfetamiin. Sellega pani ta toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg-le 1 vastava väärteo.
10. Kohtuväline menetleja edastas väärteoasja materjali Harju Maakohtule, taotledes aresti kohaldamist. Pärnu Maakohtu
11. aprilli
12. a otsusega tunnistati I. Karell väärteomenetluses süüdi (NPALS) § 151 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks arest 10 päeva. Kohus kuulutas
13. aprillil 2023 kohtuotsuse lõpposa ja tegi põhjendusi sisaldava kohtuotsuse kättesaadavaks
14. mail
16. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et I. Karell pani toime talle etteheidetava väärteo, s.o ebaseaduslikult valdas ja tarbis narkootilist ainet. NPALS § 151 lg 1 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse mõistmisel välistas kohus I. Karellile karistusena rahatrahvi mõistmist, võttes arvesse, et isikul on suures ulatuses tasumata trahve ja menetluskulusid. NPALS § 151 lg 1 järgi karistati I. Karelli viiel korral, kuid määratud rahatrahvide tasumise kohta andmed puuduvad. Varem määratud rahatrahve asendati korduvalt arestiga ja viimast omakorda üldkasuliku tööga. Üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise tõttu pöörati arest täitmisele. Seega on menetlusalusel isikul rahalisi kohustusi, mis on senini täitmata, mistõttu I. Karellil puudub tahe rahatrahvide tasumiseks, samuti ei ole kergemaliigilised karistused oma eesmärki täitnud, sest menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Hinnates süü suurust NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemisel tuleb arvestada seda, et menetlusalune isik oli realiseerinud kaks teoalternatiivi. Sellele vaatamata on menetlusaluse isiku süü siiski alla keskmise. Kuna menetlusalune isik tunnistab oma tegu ja teda ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks mõista arest 1/3 sanktsioonimäära ulatuses. I. Karell ei olnud ajapuudusel nõus tegema üldkasulikku tööd, mistõttu kohus ei kaalu võimalust asendada arest üldkasuliku tööga. Maakohus määras, et menetlusalune isik peab asuma aresti kandma
17. mail
18. Lisaks lahendas maakohus menetluskuludega seonduvat. Apellatsioon
19. I. Karell esitas
20. aprillil 2023 Pärnu Maakohtule käsikirjalise ja omakäeliselt allkirjastatud dokumendi pealkirjaga „apellatsioonkaebus“, paludes, et tema asja arutataks uuesti, asendades arest rahatrahvi või üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik selgitas, et ta saaks tasuda rahalist karistust järelmaksuga. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt kaotaks I. Karell aresti kandmise tagajärjel kõik, mis ta on vahepeal saavutanud, sh eratreeneri koolitus ja töökoht ja see rikuks ära tema elu. I. Karell palub sellega seoses veel ühte võimalust tõestamaks, et ta on võimeline elama seaduskuulekat elu. Samuti märkis menetlusalune isik, et ta soovib kohtus kaitsja osavõttu. 4-23-894
21. I. Karell saatis
22. mail
23. a Tallinna Ringkonnakohtule e-kirja pealkirjaga „Appellatsioon“, milles ta palus võtta tema kaebus arutamisele ja muuta 10 päeva pikkune arest rahatrahviks või üldkasulikuks tööks. Menetlus ringkonnakohtus
24. Tallinna Ringkonnakohus jättis
25. mai
26. a määrusega I. Karelli apellatsiooni käiguta ning andis talle tähtaja kuni
27. juunini
28. a puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et esitatav apellatsioon peab olema digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud. Kuivõrd I. Karell soovis kaitsja osalemist kohtus, pidi menetlusalune isik tooma välja kas valitud kaitsja andmed või esitama nõuetekohase riigi õigusabi taotluse. Lisaks pidi menetlusalune isik avaldama, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil või on nõus kirjaliku menetlusega. I. Karell kohtu määratud tähajaks apellatsioonis esinenud puudusi ei kõrvaldanud.
29. Ringkonnakohus tegi
30. juunil 2023 määruse, millega võttis I. Karelli apellatsiooni menetlusse, leides, et saab läbi vaadata I. Karelli omakäeliselt kirjutatud ja allkirjastatud
31. aprilli
32. a apellatsiooni, kuivõrd tegemist on ainsa isiku esitatud apellatsioonina käsitletava dokumendina, millel on isiku allkiri. Kuna I. Karell ei ole avaldanud, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil või on nõus kirjaliku menetlusega, määras ringkonnakohus I. Karelli
33. aprilli
34. a omakäeliselt allkirjastatud apellatsiooni arutamisele avalikul kohtuistungil. Menetlusalune isik ei ole nimetanud valitud kaitsjat ega taotlenud kaitsja määramist riigi õigusabi korras, mistõttu kaitsjat istungile ei kutsuta.
35. Tallinna Ringkonnakohtus
36. juunil 2023 toimunud kohtuistungile ei ilmunud kohtuväline menetleja, kes edastas vahetult enne kohtuistungit seisukoha, milles palus arutada väärteoasja ilma tema kohalolekuta, jätta Pärnu Maakohtu
37. aprilli
38. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Menetlusalune isik avaldas kohtuistungil, et jääb apellatsiooni juurde ja palub asendada talle mõistetud arest rahatrahvi või üldkasuliku tööga. I. Karell selgitas, et hetkel ei tööta, ta ise lahkus töölt, sest arvas, et peab minema aresti kandma (vt kohtuistungi helisalvestis). Erinevaid võlgu on 16 000 eurot. Praegu on valmis üldkasulikku tööd tegema. Menetlusalune isik on ka varem üldkasulikku tööd teinud, nendest ühel korral asendati see arestiga, sest ta unustas, et oli viimane päev. Seoses narkootiliste ainetega ei ole uusi süüteomenetlusi alustatud. Paar korda on olnud tagasilangus seoses kanepi tarvitamisega, kuid I. Karell üritab loobuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39. I. Karell taotleb apellatsioonis, et teda karistataks aresti asemel rahatrahvi või üldkasuliku tööga. Apellatsiooni põhisisuks on soov, et kohus kohaldaks menetlusalusele isikule karistust, mis ei sunniks teda töölt ja koolitustelt puuduma. Seega ei vaidlustata apellatsioonis NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo tõendatust ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selles osas kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud menetlusõigust. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus I. Karellile mõistetud karistuse põhjendatust. 10.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4-23-894

1. Esmalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on veenvalt selgitanud oma seisukohta, et I. Karelli karistamine rahatrahviga ei ole põhjendatud ja tuleb valida raskem sanktsioon ehk arest. Menetlusalust isikut on varem mitmel korral karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga, kuid need rahatrahvid on jäänud tasumata. Kohtuistungil avaldas I. Karell muu hulgas, et tal on praegusel ajal võlgu 16 000 euro ulatuses. Ühtlasi jätkas I. Karell pärast talle karistusena rahatrahvi määramist samalaadsete väärtegude toimepanemist, mistõttu saab järeldada, et kergem karistus ei ole ilmselgelt mõjutanud menetlusalust isikut lõpetama väärtegude toimepanemist ega ole seega eripreventiivselt põhjendatud.
2. Maakohtus ei nõustunud menetlusalune isik aresti asendamisega, kuna leidis, et ei jõua üldkasulikku tööd oma tööülesannete kõrvalt teha. Seetõttu jättis maakohus üldkasuliku töö kohaldamise võimalust põhjendatult kaalumata. Ringkonnakohtus taotles I. Karell aresti asendamist üldkasuliku tööga, selgitades, et hetkel ta ei tööta – lahkus töölt, sest pidas võimalikuks, et tuleb asuda aresti kandma. Vaatamata sellele, et isiku nõusoleku puudumisel ei saa pidada materiaalõiguslikult valeks maakohtu otsust jätta aresti üldkasuliku tööga asendamata, tuleb ringkonnakohtu hinnangul praegusel ajal kaaluda uuesti I. Karellilt vabaduse võtmise põhjendatust. Kolleegium võtab arvesse menetluse esemeks oleva teo toimepanemisest möödunud aega (ligi 9 kuud), karistusregistri andmeid, mille kohaselt ei ole isikul selle aja jooksul olnud uusi rikkumisi ning I. Karelli enda selgitusi, et ta püüab kanepi tarvitamisest loobuda. Eeltoodu pinnalt leiab ringkonnakohus, et arest ehk vabadusekaotuslik karistus on praegusel ajal ülemäärane menetlusaluse isiku mõjutamiseks, mistõttu saab seda asendada üldkasuliku tööga, võimaldades I. Karellil samal ajal otsida ka uut töökohta.
3. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 4 ja § 151 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
4. aprilli
5. a otsuse osas, milles maakohus karistas I. Karelli arestiga, mis kuulub ärakandmisele ja jättis aresti üldkasuliku tööga asendamata. Ringkonnakohus otsustab, et I. Karellile mõistetud karistus, s.o 10 päeva aresti tuleb

§ 69

lg 1 alusel asendada üldkasuliku tööga 10 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrab kohus, et üldkasulik töö tuleb ära teha 2 kuu jooksul alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tallinna Vangla I. Karelli elukoha järgse kriminaalhooldusosakonna kaudu (Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all). Kui I. Karell hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, pöörab kohus talle mõistetud aresti täitmisele. 14. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Menetlusaluse isiku apellatsioon tuleb rahuldada. Allkirjastatud digitaalselt