← Eesti

1-23-4282/5

Obsah (8)§ 120§ 3312§ 188§ 418§ 74§ 63§ 64§ 65

1-23-4282 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-4282 (23259000005) Kohtunik Innokenti Menšikov Koht

§ 120

lg 1,

§ 3312

järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla Süüdistatav Martin Lätt isikukood 37403212721; elukoht xxxx, xxxx kodakondsus; xxxx; emakeel xxxx; töökoht xxxx; kriminaalkorras karistatud: - 19.12.2022. a Viru Maakohtu otsusega nr 1-22-7767

§ 120

lg 1;

§ 188

lg 1;

§ 3312

;

§ 418

lg 1 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat, katseaeg 2 aastat (

§ 74lg 1).

Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 30.05.2023; vahistatud Viru Maakohtu 01.06.2023 määrusega kuni kaheks kuuks; viibib vahi all Kaitsja Leelo Viil kohtumenetluses ei osalenud Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 310, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada Martin Lätt süüdi

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (30.12.2022 episood) ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Tunnistada Martin Lätt süüdi

§ 3312

ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest (30.05.2023 episood) kohaldades

§ 63

lg 1 ja mõista Martin Lättile

§ 3312

järgi karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 kuud vangistust. 1 1-23-4282

§ 65

lg 2 alusel suurendada Martin Lättile mõistetavat karistust temale eelmise, s.o 19.12.

  1. a Viru Maakohtu otsusega nr 1-22-7767 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda Martin Lätti vahistamise aeg, s.o 30.05.
  2. KrMS § 130 lg 4¹ alusel kohaldada Martin Lätti suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. Tsiviilhagi Rahuldada kannatanu L. K. tsiviilhagi kahjuhüvitise nõudes. TsMS § 440 lg 1 alusel mõista Martin Lättilt, L. K. (ik xxxx) kasuks välja 5000,00 (viis tuhat) eurot. Nimetatud summa tuleb kanda L. K. arvelduskontole nr xxxx). Tsiviilhagis nõutud summad kuuluvad tervikuna tasumisele alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid: - elektroonilised andmekandjad, s.o kaks plaati, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; - sündmuskohalt kaasa võetud nuga (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 23ATH24057) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mõista Martin Lättilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - määratud kaitsja tasu 712,80 eurot; - sundraha summas 1087,50 eurot; S.o kokku summas 1800,30 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel peab Martin Lätt temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1800,30 (tuhat kaheksasada eurot ja 30 senti) eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks, 150,30 eurot esimesel kuul ning edaspidi 150 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700023093 ning selgitus „Martin Lätt, 1-23-4282, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 1-23-4282 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Martin Lätti süüdistatakse selles, et tema 30.12.
  6. a ajavahemikul 20:34 – 21:01 saatis Facebooki kasutajakonto Xxxxx Messengerist L. K. lapseealise poja K.-K. K. telefoni Messengeri sõnumitesse sõnumeid, mis olid suunatud L. K.le ja milles Martin Lätt ähvardas L. K.t tapmisega, kirjutades: „Kuss on K. Ma tapan ta. Perse uss“. Samuti süüdistatakse Martin Lätti selles, et tema 30.05.2023.a kella 18:00 paiku xxxx kannatanu L. K. elukoha aiavärava juures ähvardas noaga L. K.t, suunates noa kannatanu suunas ja öeldes: „Kümne minuti pärast on su maks verest tühjaks jooksnud!“ Oma sellise tegevusega tekitas Martin Lätt kannatanule ohu ja hirmutunde oma elu ja tervise pärast ning kannatanul oli alus karta ähvarduse täideviimist, kuna Martin Lätt on 19.12.
  7. a Viru Maakohtu otsusega tunnistatud süüdi

§ 120lg 1 järgi, mis pandi toime kannatanu L.

K. suhtes. Seega Martin Lätt, ähvardades tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo.

Veel süüdistatakse Martin Lätti selles, et tema isikuna, kellele on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 30.03.2023. a määrusega nr 1-23-179 kohaldatud ajutine lähenemiskeeld L. K. suhtes, mille kohaselt oli Martin Lättil keelatud viibida L. K. elukohas (xxxx) ja selle lähiümbruses mitte lähemal kui 10 meetrit; viibida L. K. töökohas Xxxx (xxxx) ja selle lähiümbruses mitte lähedamal kui 50 meetrit; läheneda avalikes kohtades ja mujal L. K.le lähedamale kui 50 meetrit; suhelda L. K.ga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, sotsiaalmeedia kaudu, rikkus kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu. Nimelt Martin Lätt 30.05.2023.a kella 18:00 paiku xxxx kannatanu L. K. elukoha aiavärava juures ähvardas noaga L. K.t, suunates noa kannatanu suunas ja öeldes: „Kümne minuti pärast on su maks verest tühjaks jooksnud!“ Eelnimetatud käitumisega rikkus Martin Lätt lähenemiskeeldu, põhjustades sellega ohu isiku elule ja tervisele. Seega Martin Lätt, rikkudes kohtumäärusega kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu, millega põhjustas ohu isiku elule ja tervisele, pani toime

§ 3312järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas Martin Lätti, tema kaitsja Leelo Viili ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Iris Asuküla vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus: -

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (30.12.2022 episood) Martin Lättile karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 3312

ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest (30.05.2023 episood) kohaldades

§ 63

lg-t 1 taotleb prokurör kohtus Martin Lättile

§ 3312

järgi karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Martin Lättile mõistetavat karistust temale eelmise, s.o 19.12.

  1. a Viru Maakohtu otsusega nr 1-22-7767 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda Martin Lätti vahistamise aeg, s.o 30.05.
  2. KrMS § 130 lg 4¹ alusel kohaldada Martin Lätti suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. Kannatanu L. K. poolt oli esitatud tsiviilhagi summas 5000,00 eurot, mille süüdistatav Martin Lätt võtab õigeks ja kohustub tasuma. 3 1-23-4282 Martin Lättilt kuulub väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulu kokku 1800,30 eurot. Martin Lättil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ositi 12 kuu jooksul (150,30 eurot esimesel kuul, edaspidi 150 eurot kuus). Kokkulepe hõlmab ka konfiskeerimisele kuuluva vara ja asitõenditega seonduvat. Elektroonilised andmekandjad, s.o kaks plaati, jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Sündmuskohalt kaasa võetud nuga (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 23ATH24057) hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  3. Kohtuistungil avaldas Martin Lätt, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.
  4. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  5. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Martin Lätt süüdi

§ 120

lg 1 ja

§ 3312järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kokkulepe hõlmab tsiviilhagi, süüdistatav on tsiviilhagi võtnud õigeks ja kohus hagi ka rahuldab. Asitõendite ja konfiskeerimisele kuuluva varaga toimimise viisi osas on kokkulepe sõlmitud. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. 6. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.