Obsah (5)

§ 2§ 251§ 249§ 110§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1288 Määruse kuupäev 15. juuni 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt Rootsi ja Soome konsul

) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas
2. juunil 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja soovib, et vangla kutsuks vanglasse Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi konsulaartöötaja ehk teeks
3. mail 2023 vanglale esitatud pöördumises soovitud toimingu. Vanglale esitatud pöördumises nõudis taotleja konsulite kutsumist, sest soovis seoses süstemaatiliste inimõiguste rikkumisega esitada neile rahvusvahelise kaitse taotluse. Vangla ei ole soovitud toimingut teinud ega ole ka pöördumisele vastanud. Taotleja kirjeldab, milles täpsemalt on seni tema õiguste rikkumine seisnenud. Muu hulgas ei võimalda vangla taotlejal kohtuda oma raskelt haige emaga, kes ei saa Tallinnast Viru Vanglasse tulla. Taotleja ei suuda enam enda diskrimineerimist ja piinamist vanglas taluda, mistõttu on esialgse õiguskaitse korras soovitud meetme kohaldamine haldusmenetluse ajal vajalik. Esialgse õiguskaitse taotlusele on lisatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus.
4. Viru Vangla edastas
5. juunil 2023 vastusena kohtunõudele taotleja
6. mai
7. a pöördumise (registreeritud
8. mail 2023 nr-ga 6-10/10714-1) ja
9. juuni
10. a vaidena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud
11. juunil 2023 nr-ga 6-10/12644-1). Ühtlasi märkis vangla, et nendele pöördumistele ei ole vangla veel vastust koostanud. 3-23-1288 KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus lähtub

§ 2

lg-st 4 juhindudes esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest. Kohus saab kohtule esitatud taotlusest aru nii, et taotleja soovib vanglale esitatud pöördumises nimetatud toimingu tegemist vaidemenetluse ajal ehk et vangla tagaks taotlejale vanglas kokkusaamise Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi konsulaartöötajaga (

§ 251lg 1 p 3).

4.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Viru Vangla edastatud dokumentidest nähtub, et X esitas
2. mail 2023 vanglale pöördumise konsulite vanglasse kutsumiseks, et ta saaks taotleda rahvusvahelist kaitset. Taotleja esitas
3. juunil 2023 uue avalduse, mille pealkirjastas vaidena. Kohtu hinnangul on taotleja
4. juuni
5. a avaldus oma sisult kohustamisvaie, sest selles on viidatud varasemalt soovitud toimingu tegemiseks esitatud pöördumisele ning selle lahendamata jätmisele. Samuti nähtub, et taotleja soovib jätkuvalt pöördumises märgitud toimingu tegemist. Seega on kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav (

§ 249lg 2).

1. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku
2. veebruar 2023 kuni
3. juuni 2023 kohta. Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, siis on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 7. Tulenevalt

§ 249

lg-st 1 peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

1. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist konsulaartöötaja väljakutsumiseks, sest soovib neile esitada rahvusvahelise kaitse taotluse seonduvalt tema õiguste rikkumisega vanglas. Kohtule ei ole äratuntav, millised pöördumatud tagajärjed kaasnevad taotlejale sellega, et esialgse õiguskaitse taotluses soovitud toimingut koheselt ei tehta. Taotleja vanglale ja kohtule esitatud materjalides viidatud asjaolud ei kinnita konsulaartöötajaga kohese kokkusaamise vajadust, samuti ei viita miski sellele, et taotleja oleks konsulaartöötajaid kohtumise vajadusest ja põhjustest teavitanud. Vanglal ei lasu kohustust asuda kinnipeetava taotluses toodud asjaoludel organiseerima konsulaartöötajatega 2 3-23-1288 kokkusaamist vanglas. Lisaks ei selgu taotlusest veenvalt, mil viisil aitaks esialgse õiguskaitse kohaldamine taotlejal pöördumatud tagajärgi vältida ehk kuidas saaks pöördumises väljendatud toimingu tegemine vaidemenetluse ajal soodustada taotleja võimalusi kohtuda oma pereliikmetega, parandada tema kinnipidamistingimusi või muul viisil aidata tema õiguste kaitsele kaasa. Seega on kohus seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
2. Lisaks arvestab kohus sellega, et esialgse õiguskaitse kohaldamine taotleja soovitud viisil (vanglale esitatud taotluses soovitud toimingu tegemiseks kohustamine) tähendaks põhivaidluse ette ära otsustamist. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb põhivaidluse ära otsustamist üldjuhul vältida ja see on põhjendatud üksnes erandjuhul ülekaaluka vajaduse korral (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. septembri
4. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14 (p 19), Tartu Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a määrus asjas nr 3-23-187 (p 11)). Ilmselgelt ei ole taotluses esitatud asjaoludel sellise erandliku olukorraga tegemist.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3