Obsah (4)

§ 363§ 232§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3630 Sutherland Global Service

§ 363lg 1 p 3.

Hageja hagi on käesoleva ajani üksnes paljasõnaline ja tuleb jätta rahuldamata.

1. 14.01.2022 seisukohtades leidis kostja, et kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe ei tõenda kostjale etteheidetavate tegude toimepanemist. Kokkuleppe sõlmimisel ei tunnistanud kostja end kuriteo toimepanemises süüdi. Kokkuleppega nõustumiseks on inimestel erinevad kaalutlused, millest üks peamisi on asjaolu, et kriminaalmenetlus ise on iga menetlusse sattunud isiku jaoks enamasti kõige suurem „karistus“. Seda eriti kriminaalasja puhul, kus võib eeldada suurt meediatähelepanu.
2. Kostja esitas tõendina oma kaitsja kinnituse, mis tõendab kostja kaalutlusi kokkuleppega nõustumisel. Kinnituses on toodud, et kostja edastas enda tuttavale andmed, kellel oli õigus saada kompensatsiooni hilinenud lennu eest, aga kes polnud pikka aega nõuet esitanud. Kriminaalasjas ei kontakteerunud prokurör või uurija nende inimestega, kelle nimel nõuti kompensatsiooni hilinenud lennu eest. Kriminaalasja toimikus ei olnud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, kas inimesed, kelle nimel nõue esitati, olid andnud volikirja või mitte. Volituste olemasolu või puudumist ei kontrollitud. Kriminaalasjas toodi välja vaid üks inimene, kes oli esitanud hilinenud lennu eest kahjunõude, mis oli varem juba esitatud. Ka seda isikut ei kuulatud tunnistajana üle.
3. Läbirääkimistest prokuratuuriga selgus, et prokuratuur on valmis lõpetama kriminaalasja kokkuleppega, milles kostja end süüdi ei tunnista ja teda karistatakse tingimisi vangistusega koos kohustusega tasuda sundraha 876 eurot. Olukorras, kus ainuüksi ühe kohtuistungi õigusabikulud oleksid prokuröri nõutud 876 eurost suuremad, otsustas kostja kokkuleppega nõustuda. Lisaks 6 leidis kostja, et ka õigeksmõistva otsuse korral oleks kohtuvaidlusega kaasnev meediakajastus olnud tema mainet oluliselt kahjustav.
4. Kostja möönis, et tööõiguslikult oli taunitav tegevus, mille käigus ta edastas enda tuttavale andmed reisijate kohta, kes polnud pikema aja jooksul SAS-le hilinenud reisi eest kahjunõuet esitanud. Samas ei toonud selline tegevus kaasa kahju SAS-le ega hagejale, kuna SAS oli õigusaktidest tulenevalt kohustatud hilinenud reisi eest hüvitist tasuma. Hageja on esitanud üksnes väited, et ca 149 nõude menetlus oli „kahtlane“, kuid ta pole SAS klientidega kontakteerunud ja küsinud, kas nn „kahtlane“ nõue oli SAS kliendi või kliendi volitatud isiku esitatud või mitte. Selle asemel, et saata 149 e-kirja, on SAS ja hageja asunud analüüsima andmebaaside logifaile ning üritanud teha nende põhjal mingisuguseid järeldusi. Hageja on ignoreerinud asjaolusid, mis tema järeldusi ei toeta. NN „kahtlaseid“ nõudeid menetlesid lisaks kostjale veel hageja mitmed teised töötajad. Kostja leidis, et hageja nõue on jätkuvalt täies ulatuses tõendamata, mistõttu kostja piirdub tõendamatuse vastuväite esitamisega.
5. Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Hagejal puudub alus esitada SAS-lt loovutamise teel saadud nõue. SAS-l puudus igasugune õigussuhe kostjaga. Hageja ja kostja vahel oli töösuhe, mis lõppes kostja esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse alusel. SAS-l on õigussuhe hagejaga, mis seisneb selles, et SAS on hageja klient.
6. Hagiavalduses on hageja tuginenud sellele, et tema endine töötaja ehk kostja on põhjustanud hageja kliendile ehk SAS-le kahju. Hageja on avaldanud: „Hageja on SAS’ile oma endise töötaja (kostja) poolt tekitatud kahju praeguseks suuremas osas hüvitanud.“ Kostja viitas TLS § 76 lõikele
7. Seega ei saa kolmandal isikul tekkida töötaja vastu otsenõuet. Hageja ongi lähtunud TLS § 76 lõikest
8. Seega ei saanud hageja omandada SAS-lt nõuet kostja vastu loovutamise teel, kuna SAS-l puudus kostja vastu nõue. Lisaks ei ole teada kuupäev, millal hageja SAS-le väidetavalt hüvitise tasus ning samuti pole teada tasutud hüvitise summa.
9. Hageja ei saa nõude esitamisel tugineda VÕS §-le
10. Kui kannatanu on kahju tekitajaga lepingulises suhtes ning deliktiõigusliku vastutuse kaasa tuua võiv tegu kujutab endast ühtlasi pooltevahelist lepingu rikkumist, tuleb lähtuda eeldusest, et pooltevaheline lepinguline suhe on olemuslikult spetsiifilisem ning võimaldab poolte olukorda ja huve paremini arvesse võtta. Kostja viitas VÕS § 1044 lõikele
11. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude korral ei tule konkureerivate nõuete esitamine üldjuhul kõne alla ning kannatanu saab kahju hüvitamist nõuda üksnes lepingu rikkumisest tulenevalt.
12. Hageja on väitnud, et kostjal ja tema meeskonnaliikmetel oli võimalus rahuldada või jätta rahuldamata SAS reisijate nõudeid, juhindudes erinevatest kriteeriumitest. Samuti on hageja märkinud, et kostjal oli võimalus iseseisvalt otsida nõudeid, kasutades erinevaid kriteeriume (nt broneeringu nr järgi) ja käsitsi määrata nõudeid endale või oma meeskonna töötajatele. Hageja ei ole kohtule esitanud juhendeid ja reegleid, mida kostja pidi järgima, kuid hagist võib mõista, et kostja on väidetavalt rikkunud kriteeriume oma tööülesannete täitmisel. Seega saab hageja esitada nõuded kostja vastu üksnes väidetavast töölepingu rikkumisest tulenevalt töölepingulise suhte raames.
13. Hageja nõue on tõendamata. Ka deliktilise nõude esitamise aluseid ei ole hageja tõendanud. Hageja pidi tõendama objektiivse teo koosseisu esinemise (kostja teo, kahju ja põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel) ning õigusvastasuse eeldused. Hageja ei ole hagiavalduses ega teistes kohtule esitatud menetlusdokumentides nimetatud asjaolusid isegi käsitlenud, veel vähem neid tõendanud. Kostja ei ole endale teadaolevalt toime pannud õigusvastast tegu, mis oleks 7 põhjuslikus seoses hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga. Isegi kui kohus leiab, et hageja etteheidetav tegu töösuhtes seisnes mingite kriteeriumite järgimata jätmises, ei ole kostja tegu õigusvastane. Kostja ei ole toime pannud ühtegi VÕS § 1045 lõikes 1 loetletud tegu.
14. Samuti ei nähtu hagist, kuidas hageja hinnangul vastutab kostja kogu väidetavalt tekkinud kahju eest. Hageja on esitanud kohtule kohtuotsuse, mille kohaselt nõustus kriminaalasjas kokkuleppega kaks hageja töötajat, mitte üksnes kostja. Hageja ei ole välja toonud või tõendanud summat, mille ta on väidetavalt SAS-le tasunud. Seega väide, et hageja on midagi SAS-le tasunud, on paljasõnaline.
15. Kuna hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping ning hageja heidab kostjale ette töösuhtes väidetavalt toime pandud rikkumisi, tuleb hinnata kostja vastutust väidetavate töölepinguliste kohustuste rikkumise eest töölepinguseaduse
16. peatüki järgi. Kostja viitas TLS §-le 74 ja selle lõikele
17. Hagiavaldusest nähtub, et hageja sai võimalikust töölepingu rikkumisest ja kahju tekkimisest teada
18. jaanuaril 2019 ja asus asja uurima. Hagiavalduse kohaselt jõudis hageja
19. jaanuaril 2019 arusaamisele, et kostja on toime pannud rikkumise, mille tõttu on väidetavalt tekkinud kahju suuruses 216 000 eurot. Hagi esitati
20. märtsil 2021, milliseks ajaks oli 12 kuud teadasaamisest möödunud. Seega on hageja nõue aegunud.
21. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 5 378,40 eurot koos käibemaksuga. Kostjale osutatud õigusteenuste tunnitasu on olnud 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjale on õigusabi 24 h 54 min tunnitasuga 216 eurot koos käibemaksuga ehk kokku 5378,40 euro eest koos käibemaksuga. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. KOHTU PÕHJENDUSED
22. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
23. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) Scandinavian Airlines System ehk SAS on hageja klient; 2) hageja pakub SAS reisijatele klienditeeninduse teenust SAS nimel; 3) teenusena menetleb hageja reisijate hüvitiste nõudeid seoses hilinenud või tühistatud lendudega; 4) kostja oli hageja töötaja; 5) hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes kostja 21.12.2018 avalduse alusel, mille kohaselt lahkus kostja töölt 22.01.
25. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama SAS-le tekitatud kahju summas 216 000 eurot, millise nõude on SAS hagejale loovutanud.
26. Hageja leidis, et tal on õigus esitada kostja vastu deliktiline nõue. Kostjal oli hageja töötajana ligipääs SAS nõuete menetlemise süsteemile, mille kaudu maksti hüvitisi reisijatele. Kostjal oli võimalus otsida ise broneeringuid ja määrata nõudeid käsitsi menetlemiseks endale või mõnele oma meeskonna töötajale. SAS teavitas hagejat 11.01.2019 võimalikest pettustest. Hageja alustas uurimist ja jõudis 20.01.2019 arusaamisele, et kostja oli seotud petturlike nõuetega. Vähemalt 149 korral aastatel 2016 kuni 2018 tehti alusetuid väljamakseid 216 000 euro ulatuses. Enamus nendest nõuetest oli esitatud Tallinnas asuvalt IP aadressilt pärast tööpäeva lõppu. Kõik nõuded 8 olid esitatud nõuetega tegeleva ettevõtja poolt, kes oli väidetavalt registreeritud Tšehhi Vabariigis.
27. Kostja otsis nõuded süsteemist käsitsi üles, määras need endale menetlemiseks ja edastas nõuded väljamaksete tegemiseks SAS-le. Maksete saajad ei olnud tegelikult lendudel ega volitanud ennast esindama. Kahju tekkis vähemalt summas 216 000 eurot ja hageja on enamuse kostja kui töötaja tekitatud kahjust SAS-le hüvitanud. SAS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kuna hageja omandas nõude, on see deliktiline. Hagejal oleks võimalik esitada andmed 149 makse kohta, kuid see on menetlusökonoomiliselt otstarbekas, sest andmed on kahtlemata kogutud kriminaalasjas. Kriminaalasjas tehtud otsusega on kostja süüdi mõistetud ja otsuses on kostja süüteona tuvastatud samad asjaolud, millele tugineb hageja. VÕS § 1044 lg 2 ei kohaldu. Hageja nõuet tõendab kriminaalasjas tehtud otsus.
28. Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et see on täielikult põhistamata ning tõendamata. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on kahju kujunenud ning seegi on tõendamata. Hageja enda väidete kohaselt on kahju „ligikaudne“. Hagiavalduses ei ole välja toodud ühtegi konkreetset reisijat, kes hüvitise alusetult sai. Hageja ei ole välja toonud nõudeid, mida kostja pidi töötajana järgima, kuid mida ta rikkus. Hageja ei ole tõendanud hüvitise maksmist SAS-le. Hageja ei saa kostja vastu esitada deliktilist nõuet, sest poolte vahel oli tööleping ning tööandjana vastutas hageja kolmandate isikute eest töötajate tekitatud kahju puhul. Väidetava deliktilise nõude esitamise aluseks olevad asjaolud on välja toomata ja tõendamata. Kriminaalasjas ei ole tegemist sisulise otsuse, vaid kokkuleppe kinnitamisega. Kriminaalasjas ei olnud kogutud kostja süüd tõendavaid tõendeid ning kokkuleppe sõlmimisel kostja ennast süüdi ei tunnistanud. Lisaks on hageja nõue aegunud, sest hageja sai hagiavalduse kohaselt kahju tekkimisest teada 11.01.2019, kuid pöördus hagiavaldusega kohtusse 08.03.
30. Kohus nõustub kostja vastuväidetega ja leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele, sest vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole hageja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, milliste alusel saaks kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud osaliselt ja üldsõnaliselt asjaolusid, millele tuginedes ta nõude rahuldamist soovis. Hageja väitis, et kostja omas töötajana ligipääsu SAS hüvitiste menetlemise süsteemile ning kirjeldas üldiselt asjaolusid, milliste pinnalt võib järeldada, et 149 juhul ei olnud reisijad tegelikult nõudeid esitanud, kuid ühtegi tõendit nende väidete tõendamiseks hageja ei esitanud. Hageja ei toonud välja, milles seisneb kostjale ette heidetav rikkumine ehk kuidas rikkus kostja töölepingust tulenevaid kohustusi või millise õigusvastase teo ta toime pani. Neid asjaolusid ei saa kohus hakata ise tõenditest otsima. Kahju tekkimise kohta ei ole hageja esitanud ühtegi põhistust ega tõendit. 47.

§ 363

lg 1 p 2 järgi tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad asjaolud ehk hagi alus.

§ 363

lg 1 p 3 kohaselt tuleb koos hagiavaldusega esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (RK TKo 2-16-12587, p 10, 3-2-1-57-11, p 40). Kui hageja neid asjaolusid esile ei too ega tõenda, ei saa hagi rahuldada. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima (RK TKo 2-17-18305, p 17). Seega ei saa kohus hakata ise tõenditest, sealhulgas isegi mitte hageja esitatud otsusest kriminaalasjas, hakata otsima, millise teo kostja toime pani ning miks peaks hageja nõude rahuldama.

1. Hageja on väitnud, et tal oli lepinguline suhe SAS-ga. Hageja on samuti väitnud, et tal oli kostjaga sõlmitud tööleping ning kostja tekitas kahju töölepingu ajal tänu nendele õigustele, mis ta töölepingu ajal sai. Kostja on nõustunud, et tema ja hageja vahel oli tööleping. Kirjeldatud 9 asjaolude pinnalt oleks hageja saanud esitada kostja vastu töölepingu rikkumisest tuleneva kahju nõude.
2. TLS § 72 näeb ette, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. TLS § 76 lg 1 näeb ette, et kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma. TLS § 76 lg 2 järgi võib tööandja eelviidatud lõikes nimetatud kahju hüvitamist nõuda töötajalt TLS § 74 alusel.
3. Ühtlasi tuleneb TsÜS § 132 lõikest 1, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Hageja kasutas kostjat oma igapäevases majandustegevuses ning vastutas juhul, kui kostja selle raames kolmandale isikule kahju tekitas.
4. VÕS § 1044 lg 2 näeb ette, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse.
5. Eeltoodut kokku võttes tuleneb seadusest, et kui töötaja tekitab töölepingu alusel tööd tehes kahju kolmandale isikule, eeskätt tööandja lepingulisele kliendile, vastutab tööandaja selle kahju eest ning võib omakorda esitada kahju nõude oma töötaja vastu töölepingu alusel. Hageja on ilma igasuguste põhistusteta väitnud, et VÕS § 1044 lg 2 antud vaidluses ei kohaldu. Kuna hageja ei ole esile toonud muid asjaolusid peale lepinguliste suhete olemasolu SAS ning kostjaga, ei saa kohus omal algatusel asuda tuvastama, mille tõttu VÕS § 1044 lg 2 ei kohaldu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingut ega hageja ja SAS vahel sõlmitud lepingut ei ole hageja kohtule esitanud. Hageja esile toodud asjaolude pinnalt saab järeldada vaid seda, et kuna kostja oli hageja töötaja, sai hageja esitada kostja vastu nõude üksnes töölepingu rikkumisest tulenevalt, mitte muudel alustel. Ka Riigikohus on leidnud, et kui töötaja töölepingu kehtivuse ajal kasutab tööandja antud vahendeid isiklikes huvides, vastutab ta tekitatud kahju eest töölepingu alusel, mitte deliktilisel alusel (RK KKo 3-1-1-41-16, p 15-18).
6. Kohus peab ekslikuks hageja järeldust, et kuna ta omandas nõude SAS-lt, on tema nõue deliktiline. Hageja esitas kohtule ilma kuupäevata SAS juriidilise osakonna juhataja A A kinnituse (koos tõlkega toimiku lk 15-16), milles SAS on loovutanud hagejale kõik nõuded kostja vastu. Nõuete all on mõeldud kõik nõudeid kostja vastu, mis tulenesid või olid seotud kostjaga, kes tegutses hageja töötajana ja autoriseeris makseid SAS süsteemis, tekitades kahju vähemalt summas 216 000 eurot. Täiendavalt esitas hageja 28.04.2021 kuupäevaga allkirjastatud kinnituse (koos tõlkega toimiku lk 48-49), milles SAS esindajad kinnitasid, et A A oli õigustatud allkirjastama nõude loovutamise kinnitust. Hageja esitas ka apostilliga kinnitatud tõendi (koos tõlkega toimiku lk 50-51), et antud kinnituse allkirjastanud isikud on SAS seaduslikud esindajad.
7. Seega on hageja küll soovinud tõendada nõude omandamist, kuid esitatud tõenditest ei saa 10 järeldada, et hageja oleks omandanud nimelt deliktilise nõude. Nõude loovutamise dokumendist seda järeldada ei saa. Vastupidi, nõude loovutamise dokumendis on viidatud, et kostja tekitas kahju hageja töötajana ning töötaja saab kahju tekitada vaid lepingu alusel. Iseenesest ei oma aga nõude loovutamise dokument kohtu hinnangul asjas tähtsust. Kuna kostja tekitas väidetava kahju töötajana hageja kliendile, vastutas hageja tema tekitatud kahju eest, kuid omas õigust nõuda kahju töötajalt.
8. Kuna hageja on väitnud, et SAS oli tema lepinguline klient, ei olnud hageja suhetes SAS-ga tegemist deliktilise kahjuga, vaid lepingu rikkumisest tuleneva kahjuga. Kui kahju tekitati tänu lepingulise suhte olemasolule ning lepingulise suhte raames, on tegemist lepingulise, mitte deliktilise kahjuga. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui pooled olid sõlminud lepingu, oleks kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevaid nõudeid saanud esitada väga piiratud juhtudel ning esmalt tuleb hinnata lepingulist rikkumist (RK TKo 2-19-3808, p 13, 2-19-2439, p 13). Hageja ei ole esitanud kohtule lepingut SAS-ga ega väitnud või tõendanud, et leping SAS hageja töötaja tekitatud kahju eest ei kaitsnud.
9. Kohus selgitas hagejale enne hagiavalduse menetlusse võtmist (toimiku lk 20), et kuivõrd hageja ja kostja vahel oli tööleping, ei olnud mõistetavad hageja väited deliktilise vastutuse kohta. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, et kostja vastutab hageja ees töölepingu rikkumise tõttu. Kohus selgitas vajadust välja tuua, millised olid kostja lepingulised kohustused, millal rikkumine avastati ja millal esitati kostja vastu nõue. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada, milles seisnes kostja menetletud nõuete petturlikkus ja kuidas on kujunenud kahju suurus. Kohus rõhutas, et hagi aluseks olevad asjaolud peab välja tooma hageja. Hageja esindaja kohtu selgitustega ei nõustunud, nõuet ei põhjendanud ega tõendanud (toimiku lk 34).
10. 08.11.2021 eelistungil (toimiku lk 60) selgitas kohus hagejale uuesti, et viimasel tuleb selgelt välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud ning neid tuleb tõendada. Kohus selgitas, et ei saa kostja vastu hagi rahuldada üksnes põhjusel, et viimane on kriminaalkorras süüdi tunnistatud. Kuna kostja oli hageja töötaja, selgitas kohus hagejale VÕS § 1044 lg
11. Kohus selgitas hagejale töölepingu rikkumisest tuleneva kahju nõude esitamisega seonduvat. Hagejal tuli välja tuua, millised töölepingulised kohustused kostjal olid ja kuidas ta neid rikkus. Kohus samuti selgitas vajadust tõendada kahju suurust. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kostjaga sõlmitud töölepingut ega toonud isegi üldsõnaliselt välja, milliseid kohustusi kostja rikkus ning kuidas sellest tulenevalt tekkis kahju. Ühtegi kahju nõude aluseks olevat asjaolu hageja ei tõendanud. Hageja ei tõendanud väiteid selle kohta, et 149-l juhul reisija ise tegelikult hüvitise nõuet ei esitanud ega hüvitist saanud. Hageja ei tõendanud, milline kahju tekkis sellest tulenevalt SAS-le ning millises summas maksis SAS-le hüvitist omakorda hageja.
12. Isegi juhul, kui hageja väited deliktilise nõude esitamise võimalikkusest oleksid põhjendatud, on hageja nõue ka selles osas jäänud sisuliselt põhistamata ja tõendamata. VÕS § 1045 lg 1 toob esile terve loetelu erinevatest kahju õigusvastase tekitamise alustest. Hageja ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, milles seisnes kostjale etteheidetav õigusvastane tegu. Kohus ei saa hakata seda ise järeldama või otsima esitatud tõenditest, sealhulgas kriminaalasjas tehtud kohtulahendist. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (RK TKo 3-2-1-9902, p 10, 3-2-1-30-07, p 10). Kui hageja väidab, et kostja rikkus mõnda seadusest tulenevat kohustust, tuleb see kohustus selgelt välja tuua ja tõendada. 11
13. Hageja ei ole pidanud vaatamata kohtu selgitustele vajalikuks oma nõude põhistamist. Tõendite esitamist pidas hageja ebaotstarbekaks ning on jätnud esitamata kõik sisulised tõendid, mis võiksid tõendada kostja tegu, põhjuslikku seost ja kahju tekkimist.
14. Asjas kogutud tõenditest nähtub vaid see, et hageja oli esitanud kannatanuna 21.01.2020 tsiviilhagi kriminaalasjas (toimiku lk 5-7), tuginedes samadele asjaoludele, mis hagiavalduses ja esitades sama nõude, mis hagiavalduses. Harju Maakohtu 17.04.2020 määrusega kriminaalasjas nr 1-20-2428 (toimiku lk 8-14) on osaliselt rahuldatud prokuratuuri taotlus ning on arestitud hageja kui kannatanu tsiviilhagi tagamiseks kostja arvelduskontodel olevad rahalised vahendid. Maakohus on teinud määruse prokuratuuri taotluse alusel, kuid on määruses rõhutanud, et ei anna vara arestimise taotluse läbivaatamisel hinnangut kriminaalasjas kogutud tõenditele ega lahenda kahtlustatava süü küsimust. Kohus ei saa hageja väiteid lugeda tõendatuks ainult hageja enda koostatud hagiavalduse ja sellise kohtumääruse alusel, milles tõendeid sisuliselt ei hinnatud.
15. Täiendavalt esitas hageja kohtule Harju Maakohtu 08.09.2021 otsuse kriminaalasjas nr 1-214498 (toimiku lk 64-74), milles kokkuleppemenetluses kinnitati prokuratuuri, kostja ja A M kokkulepped. Otsuses on kirjeldatud muuhulgas seda, milles prokuratuur kostjat süüdistas. Otsuse kohaselt leppisid prokuratuur ja kostja kokku selles, et kostja saab tingimisi karistada. Kohus tuvastas, et süüdistatavate tahtele vastas kokkuleppe sõlmimine ning kokkulepe on sõlmitud menetlusnorme järgides.
16. Kostja esitas kohtule omakorda kaitsja kinnituse koos enda loaga andmete avaldamiseks (toimiku lk 78-81). Kaitsja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel kostja ennast süüdi ei tunnistanud. Kaitsja kinnituse kohaselt puudusid kriminaalasjas tõendid, mis oleksid hageja väiteid sisuliselt tõendanud. Hageja leidis, et kinnistuskirja ei peaks kohus tõendina vastu võtma, kuid ei põhistanud, millisel alusel peaks kohus tõendi tagastama. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohase tõendiga, sest selles on välja toodud kaalutlused, milliste alusel kostja kriminaalasjas kokkuleppe sõlmis.
17. Kohus leiab, et hageja järeldus, nagu oleks tema nõude tõendamiseks ja põhistamiseks hagimenetluses piisav kriminaalasjas kokkulepet kinnitav otsus, on ekslik. Kohus märgib uuesti, et ei saa ise hakata tõendist otsima, millistele alustele tuginedes võiks hageja nõuet rahuldada. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud oleks tulnud esile tuua ja tõendada hagejal. Teiseks ei ole hageja mõistnud kriminaalasjas sõlmitava kokkuleppe tähendust ega kokkuleppemenetluse sisu.
18. KrMS § 247 reguleerib kokkuleppe arutamist kohtus ning selle lõikest 2 tulenevalt on kohtuliku arutamise eesmärgiks selgitada välja, kas kokkulepe vastab süüdistatava tegelikule tahtele. Kui kohus teeb kokkuleppe alusel süüdimõistva otsuse, kirjeldatakse otsuses kokkulepet (KrMS § 249). Kokkuleppemenetluses ei lahendada isiku süü küsimust sellise põhjalikkusega, nagu seda tehakse üldmenetluses (RK KKo 3-1-1-52-07, p 8). Kuna kokkuleppemenetluses süüdistusakti ei koostata, määratakse kohtuliku arutamise esemeks olevad teod prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel läbirääkimiste tulemusena sõlmitava kokkuleppe tingimustega (RK KKm 1-14-3555, p 21). Kohus seega ei hinda kokkuleppemenetluses tõendeid ega tee nende alusel põhistatud järeldusi. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei ole kokkuleppemenetluses põhjendamiskohustuse rikkumine üldse võimalik (RK KKo 1-20-3298, p 8). 65.

§ 232

lg 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega ei ole ka teises asjas tehtud kohtulahendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, vaid tegu on tõendiga, mida tuleb hinnata koos teiste 12 tõenditega. Käesoleval juhul ei saa aga järeldada kohtule esitatud Harju Maakohtu 08.09.2021 otsusest seda, et kostja tekitas kellelegi kahju ning mis summas see kahju oli. Otsusest ei saa järeldada, milliseid kohustusi, sealhulgas töölepingulisi kohustusi, kostja rikkus. Otsus tõendab vaid asjaolu, et kostja oli nõus kriminaalasjas sõlmima prokuratuuriga kokkuleppe ja kandma karistuse, kuigi ta ennast süüdi ei tunnistanud. Tõendeid ei ole Harju Maakohus viidatud otsuses sisuliselt hinnanud ega teinud nende alusel mistahes järeldusi.

1. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele oma nõuet sisuliselt põhistanud ega tõendanud. Iseenesest nõustub kohus kostja väitega, et kui hageja nõue oleks tõendatud, oleks töölepingust tulenev tööandja kahju nõue aegunud. TLS § 74 lg 4 näeb ette, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Hageja on ise hagiavalduses väitnud, et sai pettustest teada 11.01.
2. Tsiviilhagi kriminaalasjas aga esitas hageja 21.01.2020 ehk enam kui 12 kuu möödumisel ajast, mil ta sai teada kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust. 67.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 5 378,40 eurot koos käibemaksuga. Kostjale osutatud õigusteenuste tunnitasu on olnud 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjale on õigusabi 24 h 54 min tunnitasuga 216 eurot koos käibemaksuga ehk kokku 5378,40 euro eest koos käibemaksuga. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
2. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Kostja esindaja toimingud õigusabi osutamiseks on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, samuti istungi ajalise kestvusega. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuludena kostja kulud õigusabile 5378,40 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 5378,40 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 13