Obsah (6)

§ 270§ 283§ 5§ 442§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-369 Kohtuasi X hagi Keldrimäe 3 Hoiubokside Seltsi va

§ 270tähenduses (22.03.2023 kohtuistungi protokoll).

1. Asjas on tõendatud, et vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2016 otsusele tsiviilasjas 2-15-7256 (I kd, tl 19-24) oli Y kostjas liikmesuse omanik. Kohus palus kostjal 22.03.2023 kohtuistungil selgitada, kas on põhjendatud kahtlus ja millel see rajaneb, et Y ei olnud kostja liige hetkel, kui sõlmis hagejaga 11.02.2021 müügilepingu. Kostja selgituse kohaselt ei saanud välistada, et Y oli liikmesuse võõrandnaud varem ega olnud seega veebruaris 2021 enam kostja liige. Oma kahtlust kostja ei sisusta muuga, kui 2016 kohtuotsuses märgituga, mille kohaselt on Yl soov liikmsesus võõrandada.
2. Kohus ei pea kostja tõstatatud kahtlusi põhjendatuks ega usutavaks, mistõttu puudub kohtul alus mitte lugeda tõendatuks hageja poolt liikmesuse omandamine vastavalt 11.02.2021 liikmesuse omandamise lepingule.
3. Kostja on seoses hageja poolt ülal punktis 12 viidatud tõendi kohtule esitamata jätmisega asunud seisukohale, et hageja loobus kohtus tema väidetava liikmesusega seoses tunnistuse andmisest, mistõttu saab lugeda tuvastatuks, et hageja ei ole kostja liikmeks kunagi saanud ja temal puudub nõudeõigus.
4. Kostja käsitlus on ebaõige. Kohus ei kavandanud hageja ülekuulamist vande all seoses tema liikmesusega, vaid seoses kohtu 26.10.2022 määruses nõutud tõendi esitamata jätmisega.

§ 283

lg 1 kohaselt kui vastaspool eitab, et dokument on tema valduses, kuulatakse ta dokumendi esitamata jätmise kohta vande all üle. Seega luges kohus hageja keeldunuks ütluste andmisest dokumendi otsimise kohta, mitte liikmeks olemise kohta. Kohus on ülal tuvastanud, et hageja on saanud kostja liikmeks.

1. Seonduvalt kostja vastuväitega, et hageja ei ole kunagi esitanud avaldust liikmeks saamiseks, märgib kohus järgmist. HÜS § 5 lg 2 kohaselt liikmesuse võõrandamisel ja pärimisel saab liikmesuse omandaja liikmeks liikmesuse üleminekuga ilma liikmeks vastuvõtmise menetluseta. Seega on ebaõige kostja käsitlus, et liikmesuse omandamise järgselt pidanuks hageja täiendavalt esitama avalduse liikmeks saamiseks. Hageja on saanud HÜS § 5 lg 2 alusel kostja liikmeks automaatselt 11.02.2021 liikmesuse omandamise järgselt. Asjaolu, et kostja põhikiri sätestab teistsugused tingimused liikmeks saamisele, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. HÜS § 20 lg 9 kohaselt, kui põhikiri on vastuolus HÜS või TÜS regulatsiooniga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Seega kohaldub HÜS § 5 lg 2 ja hageja on saanud kostja liikmeks.
2. Seonduvalt kostja vastuväitega, mille kohaselt hagi saanuks esitada üksnes hageja ja hageja abikaasa ühiselt, märgib kohus järgmist. Riigikohus on lahendis 2-16-9519 punktis 25 selgitanud, et ühisvaras olevatest asjadest tulenevaid nõudeid, mh vindikatsiooninõude võib kolleegiumi arvates esitada ka kumbki abikaasa eraldi. Eeltoodust tulenevalt asus kohus 12.09.2022 määruses seisukohale, et kostja vastav vastuväide on asjassepuutumatu ning nimetatud alusel hagi läbi vaatamata jätmise eeldused ei ole täidetud, mistõttu jättis kohus kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Samad põhjendused ei anna alust ka hagi rahuldamata jätmiseks. 3 2-22-369
3. Kohus hindab järgmiseks kostja vastuväidet, et hageja taotletav põhikiri (21.04.2023 esitatud viimases redaktsioonis, II kd, tl 152-155p) ei vasta seaduse nõuetele, mis välistab kostja hinnangul hagi rahuldamise. 21.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 22. Ringkonnakohus selgitas käesolevas tsiviilasjas tehtud määruses, st kohustuslike juhistega käesoleva asja läbivaatamiseks, et

§ 442

lg 5 teisest lausest tulenevalt peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid hageja tahteavaldusi kohtuotsus asendab (vt ka Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12).
3. Kohus on hagejale korduvalt, sh 22.03.2023 istungil, selgitanud, et kohus saab kohtuotsusega asendada üksnes sellise põhikirja, milline on seadusega kooskõlas. Hageja esitas 21.04.2023 põhikirja uue redaktsiooni.
4. Kostja on seisukohal, et seadusele vasta põhikirja p 9.2, mille kohaselt revident valitakse üldkoosoleku poolt viieks aastaks, kuid TÜS § 67 lg 4 kohaselt võib revindendi nimetada üheks majandusaastaks või pikemaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Kohus nõustub kostjaga, et taotletava põhikirja punkti 9.2 on TÜS § 67 lg-ga 4 vastuolus osas, milles see näeb ette revidendi nimetamise viieks aastaks seaduses sätestatud maksimaalse 3 aasta asemel.
5. Kostja on seisukohal, et seadusele ei vasta põhikirja p 7.3, mille kohaselt korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku majandusaasta aruande kinnitamiseks kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Samuti ei vasta kostja hinnangul seadusele põhikirja p 10.2 teine lause, mille kohaselt juhatus esitab majanduskava üldkoosolekule kinnitamiseks ühe kuu jooksul arvates majandusaasta algusest ning põhikirja p 10.3, mille kohaselt juhatus esitab kuue kuu jooksul arvates majandusaasta algusest üldkoosolekule kinnitamiseks eelmise majandusaasta raamatupidamise aruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruande). Kostja on seisukohal, et viidatud põhikirja punktid 7.3, 10.2 ja 10.3 on vastuolus seadusega, sest HÜS ega TÜS ei näe juhatusele ette tähtaega majanduskava esitamiseks ega üldkoosolekule tähtaega majanduskava kinnitamiseks. Kostja märgib, et hageja poolt esitatud põhikirja p-dest 10.2 ja 10.3 tuleneb sisuliselt kohustus korraldada 2 korralist üldkoosolekut aastas (ühe kuu jooksul majandusaasta algusest majanduskava kinnitamiseks ja kuue kuu jooksul majandusaasta aruande kinnitamiseks), mis on vastuolus nii põhikirja p-ga 7.3 kui ka TÜS § 40 lg-s 2 sisalduva tingimusega, mille kohaselt toimub korraline üldkoosolek üks kord aastas.
6. Kohus kostja nimetatud vastuolu seadusega ei tuvasta. TÜS § 6 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Tähtaja määramine juhatusele majanduskava esitamiseks üldkoosolekule ei ole seadusega vastuolus, sest HÜS § 14 (ega muu säte) ei reguleeri kohustuslikus korras majanduskava üldkoosolekule esitamise aega rohkem, kui sätestades TÜS § 27 lg-s 1 minimaalse 10-päevase tähtaja. Seadus ei keela põhikirjaga ette näha täpsemaid tingimusi. Samal põhjusel ei ole seadusega vastuolus ka põhikirja p 10.3, mille kohaselt kinnitatakse eelmise majandusaasta aruanne ja majanduskava 6 kuu möödumisel majandusaasta algusest. Vastupidi, põhikiri on vastavas osas TÜS § 40 lg-ga 2 kooskõlas.
7. HÜS § 20 lg 6 kohaselt asendab jõustunud kohtuotsus üldkoosoleku otsust. Seega juhul, kui kohus rahuldaks hetkel hageja nõude ehk tekiks olukord, kus jõustunud kohtuotsus asendab 4 2-22-369 üldkoosoleku otsust, millega on vastu võetud põhikiri 21.04.2023 redaktsioonis koos punktiga 9.2, mis on otseses vastuolus TÜS § 67 lg-ga 4, teeks kohus otsuse, milline ei oleks täidetav.
8. ÄRS § 41 lg 1 kohaselt registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud aega või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.
9. Seega kuivõrd hageja poolt taotletava 21.04.2023 põhikirja redaktsioon, mille suhtes peaks tehtav kohtuotsus asendama HÜS § 20 lg 6 alusel üldkoosoleku otsust, ei vasta seadusele, esineb alus ÄRS § 41 lg 1 alusel kande tegemisest keeldumiseks. Kohus ei saa seega teha kohtuotsust, mille täitmine osutub võimatuks.
10. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 31.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 32. Kohus jätab

162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda, sest kostja kulude väljamõistmine hagejalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

1. Kohus peab oluliseks, et kostja ei täida teadlikult seadusest tulenevat nõuet viia oma põhikiri HÜS regulatsiooniga kooskõlla HÜS § 20 lg 7 alusel. Seadusest tulenev kohustuslik tähtaeg oli 01.01.
2. Kostja kinnitas 22.03.2023 kohtuistungil, et seaduse mittetäitmine on kostja tahtlik tegevus, sest kostja tahe on toimida MTÜ-na (ajatempel 00:08:42). Sellises olukorras, kuigi hagi jääb rahuldamata, sest hageja ei ole suutnud esitada seadusega kooskõlas olevat põhikirja teksti, mille alusel registripidaja saaks teha kande, oleks vaidlus olnud ebavajalik, kui kostja täidaks seadust ja oleks oma põhikirja viinud seadusega kooskõlla seaduses sätestatud tähtajaks 01.01.2008 ehk rohkem kui 15 aastat tagasi.
3. Kuivõrd kohus jätab kulud poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 35.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 5