Obsah (8)

§ 200§ 73§ 78§ 15§ 16§ 56§ 57§ 74

1-22-8021 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2023.a, Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-8021 (21251000300) Kohtunik Anu Tammeniit Koht

§ 200

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav VEIKKO ROSENBERG isikukood: 37508074217; elukoht: x x, x; tel: x; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: x; emakeel: eesti keel; töökoht: x OÜ, x; kriminaalkorras karistamata Tõkend – elukohast lahkumise keeld kuni 02.11.2023. a Kaitsja määratud korras Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315 järgi 1. Süüdi tunnistada Veikko Rosenberg

§ 200lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Veikko Rosenberg ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1 1-22-8021

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.01.2023.

a.

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
2. Tsiviilhagi Jätta kannatanu X esitatud tsiviilhagi Veikko Rosenbergi vastu läbi vaatamata, kuna kahju on 23.01.
3. a hüvitatud.
4. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Veikko Rosenbergilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 1812,50 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 342,36 eurot; kokku 2154,86 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
5. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid Kriminaaltoimikus asub mälupulk, millel on kaupluse Y turvakaamera salvestis. Nimetatud salvestise osas kohus eraldi otsustust ei võta, kuna see salvestis on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (RKKKo nr 1-18-5732/226, p 125; RKKKo nr 1-20-6745 p 77).
7. Kohtuotsus saata kannatanule W ja kannatanule X esindajale LT Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 16.02.
8. a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Veikko Rosenbergi süüdistatakse selles, et tema 07.10.
9. a kella 17.54 ajal xx x x X kaupluse „Y“ müügisaalis võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupu järgnevalt: konjak „Hennessy VS“ 350ml maksumusega 18,99 eurot, mille pani tagataskusse; 4 purki forellimarja a’100gr – 7,89 eurot, maksumusega kokku 31,56 eurot, millised pani jope põue ja möödus kaasast eesmärgiga kauba eest mitte tasuda. Kaupluses välisukse ees peatas turvakaameratest vargust pealt näinud W Veikko Rosenbergi ja takistas tema kauplusest väljumast. Veikko Rosenberg lõi parema käega Wle vasakule pea piirkonda, mille tagajärjel W kukkus pikali. Veikko Rosenberg väljus kauplusest koos ebaseaduslikult omastatud esemetega, tekitades Xle varalise kahju 50,55 eurot. W tundis löömise tagajärjel valu ja oli uimasena pikali maas ca 15 minutit. 2 1-22-8021 Võõra vallasasja vägivallaga äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani Veikko Rosenberg toime

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ja palus süüdistatava süüdi tunnistada

§ 200lg 1 järgi ja karistada teda 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 8 kuud vangistust, millest

§ 73

lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et 4 kuud vangistust kuulub koheselt kandmisele ja ülejäänud osa, s.o 1 aasta 4 kuud jätta 3 aastase katseaja jooksul täitmisele pööramata, kui Veikko Rosenbergi ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti palus prokurör, juhul kui kahju ei ole juba hüvitatud, välja mõista tsiviilhagi. Lisaks palus prokurör välja mõista Veikko Rosenbergilt menetluskulud. Mälupulga, mis on asitõendi protokolli lisa, palus prokurör KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Kaitsja leidis, et küsimus on selles, kas Veikko Rosenbergi tegevuse puhul on tegemist röövimisega. Kaitsja hinnangul võib tegemist olla vargusega ja isiku kehalise väärkohtlemisega. Samuti palus kaitsja mõista Veikko Rosenbergile kergem karistus. Kaitsja hinnangul ei ole põhjendatud šokivangistuse kohaldamine. Süüdistatav tunnistas ennast varguse toimepanemises süüdi, kuid ei tunnistanud ennast röövimises süüdi. Lisaks märkis, et on X kahju hüvitanud ning palus kergemat karistust. Ei soovi karistuseks vangistust, on nõus tingimisi karistusega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Veikko Rosenbergile süüks arvatud kuritegu on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. V. Rosenbergi süüdistatakse

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 200

lg 1 näeb ette karistuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. V. Rosenbergi süü röövimise toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega. Kannatanu X avaldusest (tl 2-7) nähtub, et 07.10.

1. a toimus X kuuluvas kaupluses Y vargus. Meesterahvas varastas 0,35 liitrise pudeli konjakit „Hennessy“ hinnaga 18,99 eurot. Kaupluse külastaja üritas varast peatada, kuid varas lõi teda, mille peale kukkus kaupluse külastaja selili põrandale. Varas jooksis uksest välja. Hiljem on X täpsustanud, et videosalvestist üle vaadates selgus, et selle sama meesterahva poolt on varastatud veel 3 purki 100 g forellimarja hinnaga 7,89 eurot, kokku 23,67 eurot. Kokku tekitati Xle kahju 50,55 eurot. Kannatanu W ütlustest (tl 12-13) nähtub, et 07.10.
2. a oli ta x Y. Kannatanu on seal varem töötanud turvatöötajana ning sellepärast käib ta seal turvaruumis aega parajaks tegemas. Kell 17.51 märkas ta kaamerapildilt meest, kes pistis konjakipudeli tagataskusse. Kui ta seda nägi, siis läks kannatanu kohe kassa juurde. Meesterahvas kõndis kassast lihtsalt mööda. Kannatanu pani talle käe ette ja küsis, mis tal taskus on. Sellepeale meesterahvas ei vastanud midagi ning tahtis ära minna, aga kannatanu hoidis kätt ees ja meesterahvas lõi teda käega vastu vasakut näopoolt ja kõrva. Kannatanu kukkus sellest maha, oli pikali maas, pea kumises, kõrvalest oli 3 1-22-8021 valus, parema käe keskmine sõrm oli valus ja parema jala põlv oli ka valus. Meesterahvas lahkus poest. Tunnistaja PP ütlustest koos lisadega (tl 14-17) nähtub, et tema on x Y juhataja. 07.10.
3. a oli tema tööl. Kaupluses on turvakaamerate süsteem, aga palgalist turvatöötajat, kes kaameraid jälgib, neil ei tööta. Nende endine turvatöötaja W käib aeg-ajalt temaga kokkuleppel tegemas oma vana tööd. 07.10.
4. a alates kella 16-st jälgis W turvaruumis kaameraid ja helistas talle kella 17.50 paiku, et tule kohe kassade juurde, üks pani taskusse. Kui ta kohale jõudis nägi, et W oli välisukse juures selili maas ja hoidis kõrva kinni ning ütles, et pea kumiseb. W ütles ka, et üks mees pani konjakiga minema. Tunnistaja sai aru, et mees oli löönud kannatanut. Tunnistaja nägi kaamerasalvestiselt, kuidas mees võttis müügisaalist konjaki ja pani pükste tagataskusse ja pärast riiuli juures tuvastas, et võttis just siis Hennessy konjaki. Mees läks kassade juurde ja läbis kassa konjaki eest maksmata. W peatas ta enne välisust ja peale seda mees lõi teda. W kukkus kohe pikali. Lisaks annab tunnistaja ütlusi, et kassade kellaaeg on õige, aga turvakaamerate kellaaeg on 30 sekundilises nihkes. Tunnistaja KK ütluste (tl 37-39) kohaselt 07.10.
5. a läksid nad koos KNa x ja kaasa tuli Veikko Rosenberg. Tunnistaja oli sõiduauto x x registreerimismärgiga x roolis. xl oli soov käia Y poes, kus ta ostis alkoholi. Alkoholi osakonnas nägi ta Veikkot, kes vaatas pruuni värvi alkohoolseid jooke. Tunnistaja läks kassase ja pani oma tooted kassalindi peale. Veikko tuli talle kassase järgi ja pani tema toodete juurde energiajoogi purgi Red Bulli. Ta soovis, et tunnistaja ka selle ära maksaks. Peale seda hakkas Veikko välja minema. Tunnistaja nägi, et Veikko oli ukse juures ja rüseles ühe vanema naisterahvaga. Naine ütles, et näita, mis sul põues on ja käsi oli ees. Järsku käis pauk ja naine oli pikali maas. Veiko oli kadunud. Tunnistaja pani asjad kotti ja läks autosse. Veiko oli juba autos. Ütles Veikkole, et mida sa tegid, kuid Veikko ei öelnud midagi. Veikko ütles ainult, et rahune maha ja jõi kollast alkohoolset jooki. Tunnistaja VV ütlustest (tl 40-41) nähtub, et 07.10.
6. a oli tema x x x x x asuvas Y kaupluses kella 16-17 paiku. Ta seisis kassajärjekorras ning nägi, et kassadest edasi välisukse ees oli kaupluse endine turvanaine W ja üks meesterahvas. W takistas meest väljumast ning meesterahvas lõi talle parema käega vastu vasakut kõrva. W kukkus maha. Peale löömist meesterahvas lahkus kiiresti kauplusest. Tunnistaja läks W juurde, kes ütles, et tal on valus ja ta hoidis kõrva kinni. Kannatanu W ja tunnistajate ütlused on usaldusväärsed, kuivõrd ütlustes ei esine vastuolusid ja need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Samuti kinnitab kannatanu W ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust 27.10.
7. a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 19-31). Asitõendi vaatlusprotokollist ja mälupulgal olevast turvakaamerate videosalvestisest nähtub, et x x x x x asuva kaupluses 07.10.
8. a kell 17.49.36 murumütsiga meesterahvas võtab sokiriiulist helesinised sokid, paneb need jope põue. Kalatoodete riiuli vahel vaatab meesterahvas kalamarja tooteid, tõmbab jopeluku lahti ja võtab ülemiselt riiulilt ühe purgi kalamarja, mille paneb kohe jope põue. Seejärel võtab veel kolm purki kalamarja ja jätab need enda kätte ning hiljem paneb need põue. Alkoholi osakonnas võtab riiulilt alkoholipudeli ja paneb pükste tagataskusse. Lisaks on näha, et meesterahvas suhtleb kaupluses olles ühe meeste- ja ühe naisterahvaga. Näha on ka kannatanu, kes tuleb iseteenindusväravate juurde ja vaatab müügisaali suunas. Nähes murumütsiga meesterahvast tulemas kassade suunas, võtab telefoni ja helistab kell 17.53.
9. Kassade juures oleval murumütsiga meesterahval on alkoholipudel tagataskus ja jope põu eest pungil. Murumütsiga mees liigub kell 17.54.41 kassa juures välisukse suunas. Kannatanu astub talle ette, võtab mehel jopest kinni, ütleb midagi ja 4 1-22-8021 meesterahvas haarab kannatanul käest, üritab haardest vabaneda ja lööb kannatanule peapiirkonda. Kannatanu kukub koheselt pikali ja meesterahvas väljub kiirel sammul kauplusest. Kannatanu jääb pikali lebama ja hoiab kätt kõrva juures. Kassas mehega koos olnud naisterahvas näeb situatsiooni pealt, hiljem sisenevad mõlemad parklas olevasse sõidukisse x x registreerimismärgiga x. Veikko Rosenbergi kahtlustatavana antud ütlustest (tl 50-52) tuleneb, et
10. aasta oktoobris sõitis ta koos KK ja KN x x. Nad olid nende kasutuses oleva sõidukiga x ning KK oli kaine juht. Tema võttis koos KN autos alkoholi. x käisid nad kaupluses y. Tema oli alkoholijoobes ja alkoholijoobes tekib tal tahtmine varastada poest kaupa. Ta võttis kauplusest Hennessy konjaki ja kalamarja, pani need asjad omale põue ja taskusse. Möödus kassast kauba eest maksmata ja teda tuli poe ukse ees takistama üks naisterahvas. Ta ei tea, kes see konkreetselt oli. Ta ei mäleta, mida naisterahvas talle ütles. Ta ei tea miks ta teda lõi, aga ta ei eita, et lõi seda naisterahvast. Ta läks poest välja ning läks parklas olevasse sõidukisse. Peale seda juhtumit sõitsid nad x minema ning konjaki ja kalamarja tarbis ta ära. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Veikko Rosenberg 07.10.
11. a kella 17.54 ajal x x x x X kaupluse „y“ müügisaalis võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil konjaki, mille pani tagataskusse ja 4 purki forellimarja, millised pani jope põue ja möödus kaasast kauba eest tasumata. Kaupluses välisukse ees peatas turvakaameratest tema tegevust pealt näinud W ja takistas temal kauplusest väljumast. Veikko Rosenberg lõi parema käega Wle vasakule pea piirkonda, mille tagajärjel W kukkus pikali. Veikko Rosenberg väljus kauplusest koos ebaseaduslikult omastatud esemetega. W tundis löömise tagajärjel valu ja oli uimasena pikali maas ca 15 minutit. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatav ei ole toime pannud röövimist. Kaitsja hinnangul esinevad V. Rosenbergi käitumises varguse ja isiku kehalise väärkohtlemise tunnused. Kohus sellise kaitsja seisukohaga ei nõustu. Veikko Rosenbergi tegevus vastab röövimise tunnustele. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. See võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises. Röövimise objektiivne koosseis koosneb tunnustest nagu võõras vallasasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ja vägivald kui valduse ülemineku vahend. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Kaupluses olevad esemed (konjakipudel ning 4 forellimarja purki) olid V. Rosenbergi jaoks võõrad vallasasjad, s.t need ei kuulunud V. Rosenbergile. Nimetatud esemed võttis V. Rosenberg ära vägivallaga. Kui V. Rosenberg möödus kassadest ning jättis kauba eest tasumata, lõi V. Rosenberg tema tegevust takistama tulnud isikut parema käega vasakule pea piirkonda. Seega on kohus seisukohal, et vägivald on ajaliselt seotud asjade hõivamisega, kuivõrd V. Rosenberg kasutas W suhtes vägivalda vahetult pärast asjade üleminekut tema valdusesse. Vägivald peab olema asjade äravõtmise vahend ning olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et kui süüdistatav soovis algselt toime panna vargust, kuid kasutas vara hõivamise lõpuleviimiseks teda takistama ilmunud isiku suhtes vägivalda, on tegemist röövimisega (Riigikohtu 15.05.
12. a otsus asjas nr 3-1-1-54-13). Ka käesoleval juhul V. Rosenberg, kes soovis algselt toime panna vargust, kasutas vara hõivamise lõpuleviimiseks teda takistama tulnud W suhtes vägivalda. 5 1-22-8021 Röövimise puhul ei oma tähtsust asjaolu, et V. Rosenbergi poolt kauplusest võetud esemed ei kuulunud kannatanu W. Selleks, et kauplusest asju varastada, lõi süüdistatav teda takistama tulnud W vasakule pea piirkonda. V. Rosenbergi enda ütlustest nähtub, et teda tuli poe ukse ees takistama üks naisterahvas, aga ta ei tea, kes see konkreetselt oli. Seega süüdistatav soovis kauplusest asjad endale võtta nende eest maksmata ning selle eesmärgi saavutamiseks ründas teda takistada püüdnud kannatanut, kasutades selleks vägivalda.

§ 15

lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui

ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Sealjuures on tahtliku kuriteo toimepanemise vormidest kõige kergem kaudne tahtlus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 200lg 1 koosseis tahtlust.

Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Röövimine on olemuselt kärbitud tagajärjedelikt, st omastamine kui tagajärg ei kuulu objektiivsesse koosseisu, vaid esineb koosseisus ainult eesmärgina ja on seega süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuseks. (RKKKo 02.03.2005, asjas nr 3-1-1-141-04 p 10.1) Seega peab nii lõpuleviidud kui ka katse staadiumi jäänud röövimise korral tuvastama, et isikul oli vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasja suhtes omastamise eesmärk. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest aga kavatsetust - sellele viitab

§ 200lg 1 kasutatud formulatsioon "omastamise eesmärgil".

Kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kui mingi taotletav eesmärk ongi tema liikumapanevaks jõuks. Kavatsetusega on samas tegemist ka siis, kui tagajärje kui sellise saavutatavuse osas puudub täielik kindlus (

§ 16

lg 2 ls 1: "...ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks") (RKKKo 02.03.2005, asjas nr 3-1-1-141-04 p 10.2). Kohus leiab, et V. Rosenbergil oli vägivalla abil enda valdusesse saadud esemete suhtes omastamise eesmärk. V. Rosenbergi tegevus oli suunatud asjade omastamisele ja eesmärgiks oli seatud võõraste vallasasjade äravõtmine, mistõttu on kohus seisukohal, et isikul oli kavatsetus võõrast vara omastada. Võõraste asjade omastamise eesmärki näitab asjaolu, et V. Rosenberg lahkus koos asjadega kauplusest ning hoidis neid enda valduses. Seega soovis V. Rosenberg ära võetud esemete üle kehtestada omanikusarnast võimu, eesmärgiga jätta asjade omanik nendest kestvalt ilma. Sellele viitavad ka V. Rosenbergi enda ütlused, mille kohaselt ta tarbis kauplusest võetud esemed ära. Kohtu hinnangul on V. Rosenbergi pannud asjade hõivamise toime otsese tahtlusega ja vägivalla kasutamise kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 alusel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V. Rosenberg teadis, et kauplusest võõra asja ära võtmine ei vasta üldtunnustatud sotsiaalselt adekvaatsele käitumisele ning see ei ole lubatud. V. Rosenberg lahkudes kauplusest ning jättes kauplusest ära võetud esemed enda kätte, mõistis enda teo keelatust ja ühtlasi soovis ebaseadusliku tagajärje saabumist, s.o kannatanu asjade hõivamist.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et V. Rosenberg pidi võimalikuks pidama, et Wt näopiirkonda lüües põhjustab ta oma sellise tegevusega inimesele valu või kehavigastusi, kuid ta möönis seda. Eeltoodust tulenevalt täitis Veikko Rosenberg oma tegevusega ka röövimise subjektiivse koosseisu. 6 1-22-8021 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V. Rosenbergi tegu on koosseisupärane

§ 200lg 1 järgi, õigusvastane ja süüline.

Kohus ei ole tuvastanud ühtegi V. Rosenbergi teo õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. V. Rosenberg on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. V. Rosenberg on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 200lg 1 järgi.

Seega tuleb V. Rosenberg süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 200lg 1 näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse.

Kuivõrd nimetatud sanktsioonis on ette nähtud vaid üks karistuse liik, s.t vangistus, ei ole kohtul võimalik valida erinevate karistusliikide vahel, mistõttu tuleb Veikko Rosenbergile karistuseks mõista vangistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus V. Rosenbergi süü hindamisel asjaolusid, et tegu on toime pandud kaupluses, kus viibis ka kõrvalisi isikuid ning tegemist oli esimese astme kuriteoga. Samuti arvestab kohus, et V. Rosenberg on kannatanule X tekitatud kahju hüvitanud ning möödunud aega, mille jooksul ei ole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud. V. Rosenbergi käitumises esineb

§ 57mõttes puhtsüdamlik kahetsus ning kannatanule vabatahtlik kahju hüvitamine.

Karistust raskendavad asjaolud § 58 mõttes puuduvad. Kohus arvestab karistuse määra valikul eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt V. Rosenbergil kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, vastavalt sellele kas karistus mõista keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras.

§ 200lg 1 võimaldab V.

Rosenbergi karistada kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Kohus leiab, et mõjutamiseks V. Rosenbergi kuritegusid edaspidi mittetoime panema, piisab tema karistamisest käesolevas kriminaalasjas alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kaitsja palus mõista V. Rosenbergile karistuseks tingimisi vangistuse alammääras ilma kontrollnõueteta. Kaitsja hinnangul ei ole põhjendatud kohaldada isikule šokivangistust, kuivõrd isik kahetseb oma tegu ning samuti on kannatanule X hüvitatud kahju. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). 7 1-22-8021 Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Käesoleval juhul V. Rosenbergil kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii

§ 73kui ka § 74 sätteid.

Antud juhul leiab kohus, et süüdistatava karistusandmed ei viita sellele, et süüdistatava peaks

§ 74

alusel allutama käitumiskontrollile ja andma ta kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohus nõustub selles osas prokuröriga, et V. Rosenbergile ei ole vajalik määrata

§ 74alusel kontrollnõudeid.

Süüdistatava suhtes võib kohaldada

§ 73

sätteid ning karistuse saab jätta kohaldamata tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatavale määratav katseaeg peaks olema piisav vahend süüdistatava edasisele õiguskuulekusele sundimiseks. Uue tahtliku kuriteo toimepanemine tingiks süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramise ja liitkaristuse mõistmise. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus V. Rosenbergile

§ 200lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistab karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 73lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui V.

Rosenberg ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend Politsei- ja Piirivalveameti 02.11.

1. a määrusega kohaldati tõkendina V. Rosenbergile elukohast lahkumise keeld. V. Rosenbergi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kriminaalasjas on tõendatud, et V. Rosenberg võttis X kaupluse „y“ müügisaalist konjaki „Hennessy VS“ 350ml maksumusega 18,99 eurot ning 4 purki forellimarja a’100gr – 7,89 eurot, maksumusega kokku 31,56 eurot. Kokku tekitas V. Rosenberg oma käitumisega X kahju 50,55 eurot. Kannatanu X on esitanud tsiviilhagi V. Rosenbergi vastu VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 50,55 eurot ning palub selle hüvitamist. Kuna Veikko Rosenberg on AS SEB pank 21.01.
2. a maksekorralduse kohaselt kahju hüvitanud, tuleb kannatanu X hagi V. Rosenbergi vastu jätta läbi vaatamata. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid Kriminaaltoimiku materjalide juures asub mälupulk, millel on kaupluse y turvakaamerate salvestis. Nimetatud salvestise osas kohus eraldi otsustust ei võta, kuna see salvestis on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (RKKKo nr 1-18-5732/226, p 125; RKKKo nr 1-20-6745 p 77). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos 8 1-22-8021 süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5 kordne kuupalga alammäär, so 1812,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. V. Rosenbergile määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 342,36 (64,80+ 97,2+180,36) eurot. Kohus leiab, et määratud kaitsjale määratud tasud on vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb V. Rosenbergilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 1812,50 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 342,36 eurot. Seega kokku tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud 2154,86 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 9