Obsah (5)
§ 69§ 121§ 68§ 65§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 20. november 2017, Narva kohtumaja 1-17-3646 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Svetlana Hamaza
§ 69lg 6 RESOLUTSIOON Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada.
Pöörata täitmisele O.K-le Viru Maakohtu 25.04.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-3646 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates O.K poolt karistuse kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse väljatrüki kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja ettekande sisu Viru Maakohtu 25.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3646 mõisteti O.K süüdi
§ 121
lg 2 p 2 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 4 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.03.2017 kuni 08.03.2017, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti O.K-le 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 07.10.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 69
lg 1 alusel asendati O.K-le mõistetud karistus, 7 kuud ja 28 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 238 tunni ulatuses.
§ 69
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
§ 69
lg 4 alusel kohustati O.K üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt
§-s 75 lg 1 sätestatule. Kohtuotsus jõustus 11.05.
- 02.11.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et kriminaalhooldusalune O.K on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel registreerimistele, nimelt ei ilmunud hooldusalune registeerimisele 02.09.2017, 07.10.2017 ja 14.10.
- Samuti hoiab O.K kõrvale üldkasuliku töö tegemisest - kohtu määratud 238 üldkasuliku töö tunnist on O.K sooritanud 38 tundi. Erakorralise ettekande kohaselt toimus hooldusalusega esmakohtumine 16.05.2017, mil talle selgitati tema õigused ja kohustused üldkasuliku töö tegemisel ning milledest aru saamist ta kinnitas oma allkirjaga. 01.06.2017 koostati ÜKT ajakava – juunikuus pidi O.K sooritama 48 tundi, kuid sooritas 16 tundi ja talle tehti esimene kirjalik hoiatus. 26.06.2017 koostati uus ÜKT ajakava, mille kohaselt pidi isik sooritama 76 tundi. O.K helistas 07.07.2017 ja palus luba tulla kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, kohtus ametnikuga 15.07.2017 ning esitas töölepingu ja arstitõendi, et oli haige 29.06.2017-30.06.
- Koostatud ajakavast sooritas kokku 14 tundi ÜKT. 16.07.2017 toimunud registreerimisel kirjutas avalduse elukoha vahetamiseks ja kriminaalhoolduse üleviimiseks xxxx seoses sellega, et asus ametlikult tööle. Esitas töölepingu xxxx. Kriminaalhooldusametnik esitas O.K taotluse kontrollimiseks Viru Vangla kolmanda üksuse Harju piirkonda ning vastuses teatati, et O.K ei soovi xxxx ÜKT sooritada, vaid soovib seda teha nädalavahetustel xxxx. 05.08.2017 oli koostatud ajakava 48 tunni ÜKT sooritamiseks - O.K ei sooritanud ühtegi tundi ning talle tehti teine kirjalik hoiatus. 09.09.2017 oli koostatud ÜKT ajakava 64 tunni sooritamiseks, isik sooritas ainult 8 tundi. Ka ei ilmunud ta määratud registreerimisele kahel korral - 07.10.2017 ja 14.10.
- 23.10.2017 registreerimisel kirjutas O.K avalduse lahkumiseks kauemaks kui 15ks päevaks oma elukohast, et töötada edasi ametlikul töökohal ja alustada iseseisvat pereelu koos A N aadressil xxxx. Hooldusalusele selgitati, et erakorralise ettekande esitamisel ei ole kriminaalhoolduse üleviimise arutelu ametnikuga võimalik. Oma 26.06.2017 antud seletuses märgib kriminaalhooldusalune, et oli läinud kooli hindeid parandama, samuti toimus ajavahemikus 19.06-22.06.2017 kroonilise haiguse ägenemine, kuid ta ei teavitanud mitte kummastki asjaolust tööandjat ega kriminaalhooldusametnikku ning arstitõendit esitada ei ole. Lubab järgmisel korral teistmoodi käituda. Oma 09.09.2017 antud seletuses märgib O.K , et 02.09.2017 ei ilmunud registreerimisele tervislikel põhjustel, ei sooritanud ÜKT-d tervislikel põhjustel, aga arstitõendit ka ei ole ning helistada ametnikule ei olnud võimalik materiaalsetel põhjustel. 23.10.2017 antud seletuses märkis O.K , et ei ilmunud registreerimistele 07.10.2017 ja 14.10.2017, kuna töötas ja ei saanud töölt ära tulla ja helisada ei saanud seetõttu, et ei olnud krediiti, ka oli ära kaotanud ametniku telefoni numbri. Septembrikuu graafiku ÜKT sooritamise kohta selgitas, et järgmisel kahel korral oli kohal käinud, aga kuna kedagi ei olnud, siis otsustas, et jätkab oma põhitööl töötamist, et raha teenida ja ei hakka enam nädalavahetustel ÜKT-d sooritama. Oma otsusest ametnikku ei teavitanud. 2
(4)Vaatamata kõigele soovib aga siiski oma sooritamata ÜKT tunnid sooritada, aga ta ei saa jätta töökohta, kuna millestki peab elatuma, samuti annab teada, et ta elukaaslane on rase. Palub kohtul karistust täitmisele mitte pöörata. Kodukülastustel O.K elukohas xxxx on vesteldud igakuiselt tema emaga, kes selles kriminaalasjas on kannatanu - ema andis teada, et peres ei ole konflikte sellest ajast esinenud, kui O.K kriminaalhoolduse järelevalve alla määrati. Ema on seisukohal, et teo eest määratud karistus tuleb auga ära kanda. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et O.K hoidub kõrvale kohtuotsuse täitmisest, talle kohtuotsusega määratud ÜKT sooritamisest, kuigi ta jätkuvalt sõnades kinnitab, et soovib täita kohtuotsust ja teha ÜKT tunde. Samas on talle antud võimalus kuue kuu jooksul üles näidata tahet ja soovi teha koostööd ametnikuga kohtuotsuse täitmiseks, kuid muutusi tema suhtumises ei ole toimunud, tema soov täita kohtu poolt pandud kohustusi on minimaalne ja omapoolseid jõupingutusi ei ole ta teinud, vaid loodab sellele, et kohus ei pööra karistust täitmisele. O.K on talle kohtu poolt määratud 238 tunnist ÜKT-st sooritanud ainult 38 tundi. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata O.K-le mõistetud karistus sooritamata jäänud 200 tunni üldkasuliku töö ulatuses täitmisele. Kohtuistungil selgitas O.K , et üldkasulik töö on tegemata, kuna ta elab ja töötab xxxx ja ei ole võimalik olnud xxxx tööd tegemas käia. Xxxx aga ei võimaldatud tal üldkasulikku tööd nädalavahetustel teha. Nädala sees aga ei saanud ta seda teha oma põhitöö tõttu. Kriminaalhooldaja jäi erakorralises ettekandes esitatu juurde ning taotles O.K-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kohtumääruse põhjendused
§ 69
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
§ 75
lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt
§ 75
lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. Kohus on seisukohal, et O.K ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käituma mõjutada, kuna ta on temale pandud kohustuste täitmisesse ilmselgelt hoolimatult suhtunud. O.K oli teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja sellest tingimisi vabastamisega kaasnevatest kohustustest, mis temale on pandud ning mida tema tahtlikult täitnud ei ole. Kohtul puudub usaldus O.K suhtes, kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust, soovimatust ja suutmatust oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. 3
(4)Ka ei pea kohus esitatud asjaoludel põhjendatuks ega otstarbekas O.K suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid tahtlikult, teadlikult ning hoolimatult ja seetõttu ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks võimaldada temal jätkata karistuse kandmist vabaduses ja kohustustele alludes. Põhjendused oma kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta (kroonilised haigused, tööga hõivatus jne) on subjektiivset laadi, ennast õigustavad ning ei ole asjakohased. Liiatigi on süüdimõistetu ise kriminaalhooldajale antud seletuskirjas avaldanud, et ta otsustas loobuda nädalavahetustel üldkasuliku töö tegemisest. Kohtu hinnangul saab sellist otsust pidada ilmselgeks soovimatuseks kanda oma karistust vabaduses.
§ 69
lg 6 kohaselt aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. O.K on sooritamata 200 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Lähtudes eeltoodust pöörab kohus täitmisele O.K-le mõistetud karistuse selle kandmata osas s.o 6 kuud 20 päeva vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4
(4)