lg 1, lg 2 p 2 ja § 274 lg 5 kohus määras: RESOLUTSIOON 1.1 D.S suhtes lõpetada kriminaalasjas nr 1-17-11449 (kohtueelses menetluses 15230106361) menetlus süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja § 1333 lg 1 järgi. 1.2 D.Sle panna kohustus maksta 18 000 (kaheksateist tuhat) eurot riigituludesse 5 (viie) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest arvates. 1.3 Punktis 1.2 nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank, EE221700017003510302 Luminor Bank või EE513300333522160001 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918900000106 ja selgitus „Kindel summa riigituludesse kriminaalasjas nr 1-17-11449“. 1.4 D.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1.5 Vabastada aresti alt D.Sle kuuluva D.P OÜ (registrikood xxxxxxxx) osa nimiväärtusega 1250 eurot. 2.1 D.P OÜ suhtes lõpetada kriminaalasjas nr 1-17-11449 (kohtueelses menetluses 15230106361) menetlus süüdistuses KarS § 209 lg 3 järgi. 2.2 D.P OÜ-le panna kohustus maksta 12 000 (kaksteist tuhat) eurot riigituludesse 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest arvates. 2.3 Punktis 2.3 nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank, EE221700017003510302 Luminor Bank või EE513300333522160001 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918900000096 ja selgitus „Kindel summa riigituludesse kriminaalasjas nr 1-17-11449“. 2.4 Kustutada konfiskeerimise tagamiseks kinnistusraamatu kolmandasse jakku seatud keelumärked Eesti Vabariigi kasuks, millega keelati: 2.4.1 D.P OÜ-le kuuluva korteriomandi aadressil xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxxxxx, katastritunnusega xxxx (korter nr 34, üldpindalaga 32,80 m2, turuväärtusega ca 25 000 eurot) käsutamine; 2.4.2 D.P OÜ-le kuuluva ¾ kaasomandi korteriomandist aadressil xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxxxxx, katastritunnusega xxxx (korter nr 9, üldpindalaga 64,9 m2, ¾ kaasomandi turuväärtus ca 56 250 eurot) käsutamine; 2.4.3 D.P OÜ-le kuuluva korteriomandi aadressil xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxxxxx, katastritunnusega xxxx (korter nr 2, üldpindalaga 14,6 m2, turuväärtusega ca 17000 eurot) käsutamine. 3. Käesolev kohtumäärus edastada prokuratuurile, D.Sle ja tema kaitsjale Küllike Nammile ning D.P OÜ-le. 4. Määruse avalikustamisel tuleb juhinduda
§§-st 206 lg 5 ja 4081. Määrus ei ole
2.1 D.St süüdistatakse selles, et tema 05.10.2015, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult S.Biga, ostis OÜ D.P (registrikood xxxxxxxx) nimele enampakkumisel 27 422 euro eest võlgnikule X2ile kuulunud ¾ korteriomandi aadressil xxxx. Enampakkumine toimus KÜ X1 11.02.2014 täitmisavalduse (nõutav summa 1849,76 eurot) ja Pärnu Maakohtu 25.09.2013 määruse alusel. 07.10.2015 kandis kohtutäitur X2i SEB panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx üle enampakkumise tulemi jäägi summas 24 182,91 eurot. 08.10.2015, Tallinnas, AS Swedbank Pae kontoris S.Bi korraldusel ja kontrollimisel, kanti X2i SEB Panga arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx üle OÜ D.P SEB Panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx 20000 eurot, selgitusega „X2 üürileping 08.10.2015“. Nimetatud näiline üürileping on sõlmitud 08.10.2015 eeluurimisega tuvastamata asjaoludel (04.11.2015 avastati korteris xxxx vägivallatunnustega kannatanu X2i laip) OÜ D.P ja X2i vahel ¾ korteri xxxx kohta, tähtajaga kuni 08.10.2023, renditasuga 200 eurot ning selles sisaldub punkt 4.1 selle kohta, et üürilepingu sõlmimisel kohustatakse üürnikut X2i maksma üürileandjale D.P OÜ -le O.S-i isikus 20 000 eurot. X2ile on tekitatud kahju summas 20 000 eurot. Samuti tema, 11.01.2016, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult S.Biga, ostis OÜ D.P (registrikood xxxxxxxx) nimele enampakkumisel 8100 euro eest võlgnikule X3le kuulunud korteriomandi aadressil xxxx. Enampakkumine toimus KÜ xxxx täitmisavalduse (nõutav summa 1147,51 eurot) alusel. 13.01.2016, ühiselt ja kooskõlastatult D.Sga, sõlmis D.P OÜ S.Bi isikus näilise üürilepingu X3ga, kes ei olnud võimeline reaalselt hindama asjaolusid ja on 2 sotsiaalselt vähekindlustatud isik, tähtajaga kuni 13.01.2018 korteri xxxx kohta, üürimaksega 170 eurot. 26.01.2016 ühiselt ja kooskõlastatult D.Sga sai S.B X3lt notariaalse üldvolituse, mille alusel sai S.B õiguse esindada X3d kõikide isikute ja asutuste ees, sealhulgas kohtuäituri, munitsipaalasutuste, ja krediidiasutuste ees. Samuti õiguse allkirjastada lepinguid, teha maksekorraldusi, avada pangaarveid, võtta vastu rahasummasid ja esemeid kõikidelt isikutelt. 27.01.2016, omades nimetatud volitust ning esindades X3d, pöördus S.B Põhja Tallinna Linnavalitsuse sotsiaalteenuste talituse poole taotlusega toimetulekutoetuse saamise kohta. 05.02.2016 kandis kohtutäitur X3 SEB panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx üle enampakkumise tulemi jäägi summas 6 025,68 eurot. 05.02.2016, X3le teadmata, kandis S.B, ühiselt ja kooskõlastatult D.Sga, X3 SEB panga arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxxxx, millele ta omas juurdepääsu vastavalt eelpoolnimetatud volitusele, OÜ D.P SEB Panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx üle 5883 eurot. Olles saanud pettuse teel X3le kuuluva enampakkumise tulemi raha summas 5 883 eurot, alates 09.02.2016 kuni 18.05.2016, vastavalt nimetatud üürilepingule, said S.B ja D.S X3lt üüritasuna ja kommunaalmaksena kokku 1047,14 eurot, mis kanti üle X3 arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxxxx OÜ D.P SEB panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx ning alates 22.07.2016 kuni käesoleva ajani sai otsekorraldusega laekunud raha Tallinna Linnakantselei kontolt summas 2380 eurot, mis tuleneb Tallinna Linnavalitusest saadud toimetulekutoetusest X3 kohta. X3le on tekitatud kahju summas 6025,68 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos S.Biga, edasimüügi eesmärgiga, ostis 17.06.2016 OÜ D.P nimele enampakkumisel 8200 euro eest võlgnikule X4ile kuulunud 1/5 korteriomandi aadressil xxxx. Enampakkumine toimus Harju Maakohtu 30.10.2013 otsuse nr 1-13-8989 ja sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskuse avalduse alusel, nõude suurus 624,5 eurot. 01.07.2016 kandis kohtutäitur üle X4i Swedbank arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx enampakkumise tulemi jäägi summas 7116,47 eurot. 04.07.2016 D.S ja S.Bi korraldusel ja kontrollimisel kanti nimetatud summast X4i kontolt nr EExxxxxxxxxxxxxxxx üle 6000 eurot OÜ D.P SEB panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxx. Olles saanud pettuse teel X4ile kuuluva enampakkumise tulemi raha summas 6000 eurot, 01.09.2016 sõlmis OÜ D.P, S.Bi isikus X4iga, kes ei olnud võimeline reaalselt hindama asjaolusid ja on sotsiaalselt vähekindlustatud isik, üürilepingu tähtajaga kuni 01.09.2017 korteri xxxx kohta, üürimaksega 190 eurot. Samal päeval, s.o. 01.09.2016 sõlmis OÜ D.P, S.Bi isikus, X4i elukaaslase X5ga, kes ei olnud võimeline reaalselt hindama asjaolusid ja on sotsiaalselt vähekindlustatud isik, üürilepingu tähtajaga kuni 01.09.2017 korteri xxxx kohta, üürimaksega 190 eurot. Alates 27.10.2016 vastavalt nimetatud üürilepingutele X4 ja X5 maksavad igakuiselt OÜ-le D.P üüritasu 190 eurot ning kommunaalmakseid Tallinna Linnavalitusest saadud toimetulekutoetusest. Nimetatud toimetulekutoetuse saamise taotles X4 Põhja Tallinna Linnavalitsuse sotsiaalteenuste talituselt 20.10.2016 üksi ning X5 20.10.2016 üksi, alates 13.12.2016 koos S.Bi korraldusel ja juhendamisel. X4ile on tekitatud kahju summas 6000 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos S.Biga, 21.02.2017 ostis OÜ D.P nimele enampakkumisel 23 000 euro eest võlgnikule X6ile kuulunud korteri aadressil xxxx. Peale enampakkumist laekus kohtutäiturilt X6i arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxx enampakkumisest jäänud raha summas 19440 eurot. Samal ajal tuli S.B X6i juurde ning teatas, et tema on nimetatud korteri uus omanik ja pakkus X6ile sõlmida üürileping nimetatud korteri suhtes. X6 vastas, et temal ei ole kehtivaid dokumente ja lahkus korterist, jättes oma asjad (sh passi) kaasa võtmata. Peale seda juhtumit tahtsid S.B ja D.S X6i üles leida põhjusel, et soovisid saada X6i arvelduskontol olevat raha summas 19440 eurot endale tagasi. Hiljem D.S, ühiselt ja kooskõlastatult S.Biga, koostas 01.02.2017 laenulepingu summas 5500 eurot. Nimetatud 3 laenulepingu punktist 1.2 nähtub, et laen väljastatakse S.Bilt (Laenuandja) X6ile (Laenusaaja) sihtotstarbeliselt, eesmärgiga tasuda Laenusaaja võlgnevus, milline on seotud täitemenetlusega nr 025/2015/3480. Laenusaaja kohustub kasutama nimetatud vahendeid täitemenetluse lõpetamiseks, eesmärgiga vältida kinnisvara müüki enampakkumisel. 09.04.2017, kasutades nimetatud võltsitud laenulepingut, esitas S.B ühiselt ja kooskõlastatult D.Sga avalduse Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale X6i vastu. 12.05.2017 tegi Pärnu Maakohus X6i vastu maksekäsu summas 6 283,43 eurot. Nimetatud otsuse alusel ning täitemenetluse raames oli arestitud X6i arvelduskonto nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx ning 11.07.2017 kandis üle kohtutäitur S.Bi kontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx X6´ilt välja mõistetud raha summas 6 283,43 eurot. Samal päeval kandis S.B oma kontolt D.S kontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx raha summas 3140 eurot selgitusega “Wedding gift”. Seega ülalmärgitud summat jagasid D.S ja S.B omavahel võrdselt. X6ile on tekitatud kahju summas 6 283,43 eurot. Seega D.S, isikuna, kes on varem kelmuse toime pannud, tekitades teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, tegutsedes grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Samuti süüdistatakse D.St selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult S.B´iga, alates november 2016 kuni novembrini 2017 teadvalt aitas kaasa aadressil xxxx ruumis prostituudina tegutsenud X7 prostitutsioonile, andes nimetatud ruumi X7ile üürile, ette teades, et X7 kavatseb kasutada antud ruumi seksuaalse iseloomusega teenuste osutamiseks (st. prostitutsooniks) ning sai oma tegevuse eest tulu prostituudi poolt seksuaalse iseloomuga teenuste osutamisega teenitud rahast 600 eurot kuus. Seega D.S, aidates teadvalt kaasa prostitutsioonile, pani toime KarS § 1333 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Taotluse sisu D.S poolt toimepandud kuriteod on teise astme kuriteod ning KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi näeb seadus karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse, KarS § 1333 lg 1 järgi näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Menetluse käigus esitas kannatanu X8 tsiviilhagi summas 21671,95 eurot, kannatanu X4 esitas tsiviilhagi summas 6000 eurot. Mõlemad tsiviilhagid on tänaseks päevaks hüvitatud. Kahjude vabatahtlikku hüvitamist saab lugeda kergendavaks asjaoluks, raskendavad asjaolud D.S tegevuses käesoleval juhul puuduvad. Uurimisversiooni kohaselt piirdus D.S roll grupis kuritegude toimepanemisel juriidilise nõu andmisega. Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. Avalik menetlushuvi puudub, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. D.St ei ole kantud karistusregistrisse, st teda ei ole varem karistatud ühegi süüteo toimepanemise eest. Nimetatud asjaolu viitab üldiselt seaduskuuleka elu elamisele D.S poolt ja ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida tema poolt kuritegude toimepanemise jätkamise. Seega, kuna D.S süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi, leiab prokurör, et edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramisest. Lisaks on kindla summa tasumine riigituludesse karistusseadustiku kommentaari kohaselt lisakohustus, mis kannab eelkõige tähendust avaliku menetlushuvi seisukohalt. D.S on
sätete alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ja võttis endale kohustuse
Ülaltoodust lähtuvalt leian, et D.S suhtes on võimalik kohaldada
§-s 202 lg 1 sätestatut ning taotlen Harju Maakohtult D.S suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist
Eeltoodu alusel ja juhindudes
S § 209 lg 2 p 1, 4 ja § 1333 lg 1 järgi. 2) kohustada D.St: - tasuma riigituludesse 18 000 eurot. - kohustuse täitmise tähtajaks määrata 5 (viis kuud). 3) tühistada D.Sle 31.10.2017 kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld. 4) vabastada aresti alt D.Sle kuuluva D.P OÜ (registrikood xxxxxxxx) osa nimiväärtusega 1250 eurot. 2.2 OÜ D.P (registrikood xxxxxxxx; juhatuse liikmed alates 29.04.2014 D.S ja S.B) juriidilise isikuna süüdistatakse selles, et oma juhatuse liikmete tegevuse läbi pani OÜ D.P toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil ja nimelt: 05.10.2015 OÜ D.P juhatuse liige D.S, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult S.Biga ostis OÜ D.P nimele enampakkumiselt 27422 euro eest võlgnikule X2ile kuulunud ¾ korteriomandi aadressil xxxx. Enampakkumine toimus KÜ X1 11.02.2014 täitmisavalduse (nõutav summa 1849, 76 eurot) ja Pärnu Maakohtu 25.09.2013 määruse alusel. 07.10.2015 kandis kohtutäitur X2i SEB panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx üle enampakkumise tulemi jäägi summas 24 182,91 eurot. 08.10.2015, Tallinnas, AS Swedbank Pae kontoris, S.Bi korraldusel ja kontrollimisel, kanti X2i SEB Panga arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx üle OÜ D.P SEB Panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxx 20000 eurot, selgitusega „X2 üürileping 08.10.2015“. Nimetatud näiline üürileping on sõlmitud 08.10.2015 eeluurimisega tuvastamata asjaoludel (04.11.2015 avastati korteris xxxx vägivallatunnustega kannatanu X2i laip) OÜ D.P ja X2i vahel ¾ korteri xxxx kohta, tähtajaga kuni 08.10.2023, renditasuga 200 eurot ning selles sisaldub punkt 4.1 selle kohta, et üürilepingu sõlmimisel kohustatakse üürnikut X2i maksma üürileandjale D.P OÜ-le O.S-i isikus 20 000 eurot. Seega tekitas OÜ D.P oma juhatuse liikmete tegevuse läbi X2ile varalise kahju summas 20000 eurot, saades varalist kasu samas ulatuses. Samuti OÜ D.P (juhatuse liikmed D.S,S.B) 11.01.2016, ostis OÜ D.P nimele enampakkumisel 8100 euro eest võlgnikule X3le kuulunud korteriomandi aadressil xxxx2. Enampakkumine toimus KÜ xxxx täitmisavalduse (nõutav summa 1147,51 eurot) alusel. 13.01.2016, ühiselt ja kooskõlastatult D.Sga, sõlmis D.P OÜ S.Bi isikus näilise üürilepingu X3ga, kes ei olnud võimeline reaalselt hindama asjaolusid ja on sotsiaalselt vähekindlustatud isik, tähtajaga kuni 13.01.2018 korteri xxxx kohta, üürimaksega 170 eurot. 26.01.2016 ühiselt ja kooskõlastatult D.Sga sai S.B X3lt notariaalse üldvolituse, mille alusel sai S.B õiguse esindada X3d kõikide isikute ja asutuste ees, sealhulgas kohtuäituri, munitsipaalasutuste ja krediidiasutuste ees. Samuti õiguse allkirjastada lepinguid, teha maksekorraldusi, avada pangaarveid, võtta vastu rahasummasid ja esemeid kõigilt isikutelt. 27.01.2016, omades nimetatud volitust ning esindades X3d, pöördus S.B Põhja Tallinna Linnavalitsuse sotsiaalteenuste talituse poole taotlusega toimetulekutoetuse saamise kohta. 05.02.2016 kandis kohtutäitur X3 SEB panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx üle enampakkumise tulemi jäägi summas 6 025,68 eurot. 05.02.2016, X3le teadmata, kandis S.B, ühiselt ja kooskõlastatult D.Sga, X3 SEB panga arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, millele omas juurdepääsu vastavalt eelpoolnimetatud volitusele, OÜ D.P arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB pangas 5883 eurot. Olles saanud pettuse teel X3le kuuluva enampakkumise tulemi raha summas 5883 eurot, alates 09.02.2016 kuni 18.05.2016, vastavalt nimetatud üürilepingule, said S.B ja D.S 5 X3lt üüritasuna ja kommunaalmaksena kokku 1047,14 eurot, mis kanti üle X3 arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ D.P SEB panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxx ning alates 22.07.2016 kuni käesoleva ajani sai otsekorraldusega laekunud raha Tallinna Linnakantselei kontolt summas 2380 eurot, mis tuleneb Tallinna Linnavalitusest saadud toimetulekutoetusest X3 kohta. Seega tekitas OÜ D.P oma juhatuse liikmete tegevuse läbi X3le varalise kahju summas 6025,68 eurot, saades varalist kasu samas ulatuses. Samuti OÜ D.P 17.06.2016 ostis enampakkumisel 8 200 euro eest võlgnikule X4ile kuulunud 1/5 korteriomandi aadressil xxxx. Enampakkumine toimus Harju Maakohtu 30.10.2013 otsuse nr 1-13-8989 ja sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskuse avalduse, nõude suurus 624,5 eurot, alusel. 01.07.2016 kandis kohtutäitur üle X4i Swedbank arvelduskontole nr EE EExxxxxxxxxxxxxxxxx enampakkumise tulemi jäägi summas 7 116,47 eurot. 04.07.2016 D.S ja S.Bi korraldusel ja kontrollimisel kanti nimetatud summast X4i arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx üle 6000 eurot OÜ D.P SEB panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega “xxxx üüri ettemaks”. Olles saanud pettuse teel X4ile kuuluva enampakkumise tulemi raha summas 6000 eurot ning lubades, et X4 jääb edasi elama xxxx, kolis S.B X4i ümber aadressile xxxx ning 01.09.2016 sõlmis OÜ D.P S.Bi isikus X4iga, kes ei olnud võimeline reaalselt hindama asjaolusid ja on sotsiaalselt vähekindlustatud isik, üürilepingu tähtajaga kuni 01.09.2017 korteri xxxx kohta, üürimaksega 190 eurot. Samal päeval, s.o. 01.09.2016 sõlmis OÜ D.P S.Bi isikus X4i elukaaslasega X5ga, kes ei olnud võimeline reaalselt hindama asjaolusid ja on sotsiaalselt vähekindlustatud isik, üürilepingu tähtajaga kuni 01.09.2017 korteri xxxx kohta, üürimaksega 190 eurot. Alates 27.10.2016 vastavalt nimetatud üürilepingutele X4 ja X5 maksavad igakuiselt OÜ-le D.P üüritasu 190 eurot ning kommunaalmakseid Tallinna Linnavalitusest saadud toimetulekutoetusest. Nimetatud toimetulekutoetuse saamise taotles X4 Põhja Tallinna Linnavalitsuse sotsiaalteenuste talituselt 20.10.2016 üksi ning X5 20.10.2016 üksi ja alates 13.12.2016 koos S.Bi korraldusel ja juhendamisel. Seega tekitas OÜ D.P oma juhatuse liikmete tegevuse läbi X4ile varalise kahju summas 6000 eurot, saades varalist kasu samas ulatuses. Seega juriidiline isik OÜ D.P, tekitades teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Taotluse sisu D.P OÜ-le on esitatud süüdistus KarS § 209 lg 3 järgi, mis on teise astme kuritegu ning mille eest näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse. Menetluse käigus esitatud kannatanu X8 tsiviilhagi summas 21671,95 eurot ja kannatanu X4i poolt esitatud tsiviilhagi summas 6000 eurot on tänaseks päevaks hüvitatud. Kahju vabatahtlikku hüvitamist saab lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud andmed viitavad sellele, et D.P OÜ nimele osteti võlgnikele kuulunud korteriomandeid. Seega ei olnud juriidilise isiku roll kuritegude toimepanemisel väga suur ning kriminaalasja materjalide pinnalt saab asuda seisukohale, et puudub kõnealuse juriidilise isiku kriminaalkorras karistamise vajadus. Prokuröri seisukohal piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate rahaliste kohustuste määramisest. Karistust raskendavaid asjaolusid OÜ D.P tegevuses ei tuvastatud. Karistusregistri andmetel on D.P OÜ juhatuse liikmed D.S ja S.B varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei ole karistusregistrisse kantud OÜd D.P. Avalik menetlushuvi puudub, kuna juriidilisele isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Tuvastatud on, et süüdistatava süü ei olnud suur ja puudub avalik 6 menetlushuvi menetluse jätkamiseks D.P OÜ suhtes. Samuti ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida D.P OÜ poolt kuritegude toimepanemise jätkamise. OÜ D.P seaduslik esindaja, juhatuse liige D.S on
sätete alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ja võttis endale
Nimelt võttis D.P OÜ endale kohustuse tasuda riigituludesse kindel summa, s.o 12 000 eurot, tähtajaga kaks kuud. Lisaks eelnevale, pannes isikule kohustuse tasuda kindel summa riigituludesse, on saavutatud õigusrahu süüdistatava D.P OÜ toimepandud tegudele hukkamõistva hinnangu andmisega ja sellele reageerides. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1, ringkonnaprokurör taotleb: 1) Lõpetada kriminaalasjas nr 15230106361 menetlus D.P OÜ (registrikood xxxxxxxx) süüdistuses KarS § 209 lg 3 järgi. 2) Kohustada D.P OÜ-d: - Tasuma riigituludesse 12 000 eurot eurot. - Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 2 (kaks kuud). 3) Kustutada konfiskeerimise tagamiseks kinnistusraamatu kolmandasse jakku seatud keelumärked Eesti Vabariigi kasuks, millega keelati: - D.P OÜ-le kuuluva korteriomandi aadressil xxxxx, kinnistusregistriosa nr xxxxxxx, katastritunnusega xxxx (korter nr 34, üldpindalaga 32,80 m2, turuväärtusega ca 25 000 eurot) käsutamine. - D.P OÜ-le kuuluva ¾ kaasomandi korteriomandist aadressil xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxxxxx, katastritunnusega xxxx (korter nr 9, üldpindalaga 64,9 m2, ¾ kaasomandi turuväärtus ca 56 250 eurot) käsutamine. - D.P OÜ-le kuuluva korteriomandi aadressil xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxxxxx, katastritunnusega xxxx (korter nr 2, üldpindalaga 14,6 m2, turuväärtusega ca 17000 eurot) käsutamine. 3. Kohtumääruse põhjendused 3.1 D.S osas Kohus, tutvunud prokuröri taotluse, kuulanud ära süüdistatava ja kaitsja, leiab, et prokuröri ja D.S taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele
lg 1 alusel.
lg 5 kohaselt prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku §-des 202–2031 sätestatud alustel.
lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Antud juhul on D.S näol tegemist isikuga, kelle süü kuriteo toimepanemisel ei olnud suur lähtuvalt tema teopanusest. Samuti on ta kannatanutele hüvitanud vabatahtlikult kahju. Kohus nõustub prokuröriga selles, et taolise sisuga kriminaalasja menetlemiseks puudub avalik huvi. 7 Süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega ning kinnitanud, et mõistab, et kohustuste mittetäitmisel uuendatakse tema suhtes kriminaalmenetlus. Arvestades, et D.Sle on esitatud süüdistus II astme kuriteos, isiku süü nende toimepanemises polnud suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada
Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb D.Sl riigituludesse maksta 18 000 eurot. Lähtuvalt
Kohus määrab kohustuste täitmise tähtajaks viis kuud. 3.2 D.P OÜ osas Kohus, tutvunud prokuröri taotluse, kuulanud ära süüdistatava ja tema seadusliku esindaja, leiab, et prokuröri ja D.P OÜ taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele
lg 1 alusel.
lg 5 kohaselt prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku §-des 202–2031 sätestatud alustel.
lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Antud juhul on D.P OÜ näol tegemist isikuga, kelle süü kuriteo toimepanemisel ei olnud suur lähtuvalt tema teopanusest. Kannatanutele on hüvitatud süüdistatava poolt tekitatud kahju. Kohus nõustub prokuröriga selles, et taolise sisuga kriminaalasja menetlemiseks puudub avalik huvi. Samuti puudub alus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida süüdistatava poolt kuritegude toimepanemise jätkamise. Süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega ning kinnitanud, et mõistab, et kohustuste mittetäitmisel uuendatakse tema suhtes kriminaalmenetlus. Arvestades, et D.P OÜ-le on esitatud süüdistus II astme kuriteos, isiku süü nende toimepanemises polnud suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada
Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb D.P OÜ-l riigituludesse maksta 12 000 eurot. Lähtuvalt
Kohus määrab kohustuste täitmise tähtajaks kaks kuud. 4.Vastavalt
lg 5 avalikustatakse
alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
sätestatud korras, asendades kahtlustatava nime ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. ( ) Anne Rebane kohtunik 8 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.