Obsah (7)

§ 121§ 68§ 65§ 69§ 199§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-17-3646 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3646 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.03.2017 kuni 08.03.2017, s.o 2 päeva ja M.R-ile mõisteti lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 07.10.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 kuud vangistust ning M.R-ile mõisteti liitkaristuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1,3 alusel asendati vangistus 238 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati M.R 2 üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 20.11.2017 määrusega pöörati täitmisele M.R-ile Viru Maakohtu 25.04.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-3646 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 6 kuud ja 20 päeva vangistust. M.R kannab nimetatud karistust alates 10.01.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Esimene kuritegu oli mittevägivaldne varavastane, toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Teine kuritegu on vägivaldne - kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes. Viimase kuriteo toimepanemise põhjusteks on probleemilahenduse oskuste ja enesekontrolli puudumine, emotsionaalne ebastabiilsus. Soodusteguriks on sõltuvusainete kuritarvitamine. Kinnipeetavaga on vangistuses toimunud vestlused erinevatel teemadel, mille käigus ta tunnistas, et sõltuvusained mängivad suurt rolli konfliktide tekkes. Lisaks on kinnipeetaval toimunud vestlused psühholoogiga. Kinnipeetav määrati enda kirjaliku avalduse alusel alates 10.02.2018 tööle vangla majandustöödele koristajana. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav vanemate juures aadressil xxxx.
2. aasta novembrikuus elas kinnipeetav mõnda aega ka xxxx koos lapseootel elukaaslasega aadressil xxxx, kuid hetkel elab ka elukaaslane koos kinnipeetava vanematega. Käesoleva vägivaldse kuriteo on isik toime pannud vanemate kodus, kuhu ta soovib ja tal on võimalik vanglast vabanemisel ka elama asuda. Kuna vägivaldne kuritegu on toime pandud 07.03.2017, millest ei ole möödunud väga palju aega, siis säilib nii uue kuriteo toimepanemise risk kui ka ohtlikkus seoses eluasemega. Põhihariduse omandas kinnipeetav xxxx Gümnaasiumis, misjärel läks keskharidust omandama xxxx Gümnaasiumi
3. klassi.
4. klassi lõpetas isik xxxx Gümnaasiumis. Vanglast vabanemisel soovib kinnipeetav lõpetada keskhariduse õpingud. Riigikeelt isik ei valda. Enne vangistust ajavahemikul september-november 2017 töötas kinnipeetav enda sõnul ametlikult Tallinnas firmas xxxx. Enne seda on ta töötanud veel ajavahemikul juuli-september 2017 firmas OÜ xxxx, kus rikkus töölepingut. Kriminaalhoolduse all viibides esitas isik 16.07.2017 avalduse elukoha vahetamiseks, kuna asus ametlikult tööle Tallinnas xxxx OÜ-s. K-Raha andmetel on isikul vabanemisfondis 52,55 eurot. Igakuiselt toetab kinnipeetavat materiaalselt tema isa. Kinnipeetav tunnistab, et on olnud perioode, kus puudusid sissetulekud ja ta oli majanduslikes raskustes. Seetõttu säilib ka uue kuriteo risk majandusliku toimetuleku osas, sest esimene kuritegu on emalt sularaha vargus. Rahalised nõuded isiku vastu puuduvad. Meditsiiniosakonna hinnangul võib isik teha kergemaid majandustöid. Vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökohta ei ole, kuid vanemad on nõus teda materiaalselt toetama seni kuni ta töö leiab. Viimase vägivaldse kuriteo pani kinnipeetav toime lähisuhtes oleva isiku, ema S. K suhtes. Kriminaalhoolduse ajal vestles kriminaalhooldusametnik igakuiselt kodukülastustel M.R-i emaga, kes andis teada, et peres ei ole konflikte sellest ajast esinenud, kui poeg kriminaalhooldusele määrati, kuid ema on siiski seisukohal, et teo eest mõistetud karistus tuleb pojal auga ära kanda. Emaga esines M.R enne vangistust probleeme, kuid viimasel ajal on suhted paranenud. Isa A. Kga on suhted head. Mõlema vanemaga suheldakse igapäevaselt. Kinnipeetav nimetab lähedase isikuna veel elukaaslase A. N, kes on lapseootel ja kellega koos ta elas enne vangistust, kokku on väidetavalt koos oldud umbes 1,5 aastat. 3 Vanglast vabanemisel peale lapse sündi on vanemad valmis toetama noort peret nii moraalselt kui ka esialgu materiaalselt. Vangistuses on pereliikmed käinud igakuiselt kokkusaamistel ja suheldakse telefoni teel. Enda sõnul alustas kinnipeetav alkoholi tarbimist 14-aastaselt. 16-17aastaselt esines probleemkäitumist seoses alkoholi tarvitamisega. Viimasel ajal tarvitas isik alkoholi enda sõnade kohaselt 1-2 korda aastas, õlut ja viina tähtpäevadel. Kinnipeetav tunnistab, et on käitunud paaril korral alkoholijoobes olles vägivaldselt. Meditsiiniosakonna hinnangul on tegemist alkoholi kuritarvitajaga. Enda sõnul tarvitab isik narkootikume 1 kord aastas. Kinnipeetav on proovinud/tarvitanud marihuaanat, ecstasyt ja kanepit. Narkootikumide tarvitamisega alustas ta 16-aastaselt. Enne vangistust tarvitas narkootikume 2 kuud tagasi, süstinud ei ole. Meditsiiniosakonna hinnangul on tegemist kanepisõltlasega, kuna
5. aastal tarvitas isik kanepit regulaarselt. Narkosõltuvusravil on isik viibinud lühiajaliselt. Isikul on psühhiaatrilised probleemid. Hetkel on psühhiaatriline ravi määratud, isik on jälgimisel. Esinenud on enesekahjustamist ning parasuitsidiaalset käitumist, sh vanglas. Käesoleval hetkel tahtlikke enesevigastamisi toimunud enam ei ole, isik suudab ennast kontrollida. Viimati kakles isik enda sõnul 1 kuu enne vangistust, kui sõbrale taheti nuga anda. Lähedase isiku suhtes sooritatud vägivaldse kuriteo toimepanek viitab probleemsele käitumisele, suutmatusele leida alternatiive. K annatanu sõnade kohaselt oli poeg teo toimepanemise ajal tugevate ravimite mõju all. Kinnipeetav on vangistuses eesmärgiks seadnud distsipliinirikkumiste vaba käitumise, et ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Katseajal rikkus kinnipeetav teadlikult temale kohtu poolt kohaldatud käitumiskontrolli nõudeid, mille tõttu pöörati karistus täitmisele. Isik põhjendas ÜKT tundide mitte tegemist asjaoluga, et käis Tallinnas tööl, kuid ÜKT tunde pidi tegema Narvas. Seetõttu uuris kriminaalhooldusametnik võimalust, et kriminaalhooldusalune saaks ÜKT tunde teha Tallinnas. M.R ise ei soovinud ÜKT tunde Tallinnas sooritada, vaid lubas neid teha nädalavahetuseti Narvas, mida siiski ei teinud. Süüdimõistetule tehti 2 hoiatust, kuid tulemusteta. Lisaks ei ilmunud ta 2 korral veel ka registreerimisele. Järelikult ei saanud ta sel hetkel aru käitumiskontrolli vajalikkusest. Hetkel vangistuses viibides näeb isik vajadust oma elustiili muutmiseks, et tegeleda perega, kuna sündimas on laps, käia tööl. Motivatsioon muutumiseks on olemas, kuid kui isik jätkab taas alkoholi kuritarvitamist, vallandub vägivald, mille tõttu on tõenäoline, et isik sooritab järjekordse vägivaldse kuriteo lähedaste isikute suhtes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähedasteks Narva linnas on ema, isa ja elukaaslane A, kes on lapseootel. M.R on oma ema suhtes toime pannud vägivalla kuriteo. Samuti on M.R toime pannud kuriteo

§ 199lg 2 p 4 järgi – varastas emalt vaba juurdepääsu teel sularaha.

Vaatamata sellele on ema valmis poega jätkuvalt toetama, kuna leiab, et poeg on vangistusega karistuse kätte saanud. Isa avaldas samuti vestluses toetust kinnipeetava edasiste plaanide suhtes. Enne vangistust töötas M.R metalli sorteerijana ning isa arvates on sellelaadseid vabu töökohti palju, mistõttu töö leidmisega ei peaks raskusi tekkima. Kuni töökoha leidmiseni saab kinnipeetav end arvele võtta töötuna Töötukassas. M.R-i isa selgitas vestluses, et ta töötab, ema on puudepensionär ning pere sissetulek võimaldab poega esialgu materiaalselt toetada. Kriminaalhooldusele on M.R määratud ühel korral. Ta ei sooritanud talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde tähtajaks, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks M.R-i tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks 6 4 kuud alates vangistusest vabastamisest. M.R-ile määrata

§ 75lg 2 p-des 2,4 ja 8 sätestatud kohustused.

M.R ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta läbis vanglas kursused, mis andsid talle erinevaid teadmisi alkoholist ja narkootikumidest hoidumiseks. Alternatiiviks on see, et tuleb oma aega täielikult sisustada. Ta tahab saada juhiload, pere ja spordiga tegeleda. Ta on nüüd valmis alluma kriminaalhooldusele ning täitma kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Vanglas on ta sellepärast, et oli varem teine inimene ega saanud aru, mida teeb. Vanglas on ta kõigest aru saanud. Ta soovib, et kohus võtaks arvesse, et tal ei ole olnud mingeid rikkumisi ning ta tahtis vanglas ise tööd teha. Vanglas oli tal palju konflikte, aga need kõik lahendati sõnadega. Esialgu plaanib ta elada koos vanematega. Kui ta leiab endale töökoha, siis saab ta endale korteri üürida. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa M.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, M.R-i ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.R ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda olenemata asjaolust, et tegemist on tema esimese reaalse vanglakaristusega, mistõttu võiks selle mõju olla potentsiaalselt tugev. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral. Viimase kuriteo – kehalise väärkohtlemise pani kinnipeetav toime lähisuhtes oleva isiku (ema) suhtes. Esimene kuritegu oli sularaha vargus emalt. Kuritegude toimepanemise põhjusteks on probleemide lahendamise oskuse puudumine ja emotsionaalne ebastabiilsus ning soodusteguriks sõltuvusainete kuritarvitamine. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid jätkas uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Vanemad on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama kuni töökoha leidmiseni, kuid kinnipeetav on ka varem majanduslikel põhjustel pannud toime kuriteo. Kuigi isik on mõlemad kuriteod toime pannud oma ema suhtes, on emaga viimasel ajal suhted paranenud. Seega võivad majanduslikud raskused viia uute varavastaste kuritegudeni ning kuna kinnipeetav asub elama vanemate juurde, on jätkuvalt ohustatud just lähedased isikud. Kinnipeetav on vangla meditsiiniosakonna hinnangul alkoholi kuritarvitaja. Ka isik ise tunnistab, et on alkoholijoobes olles käitunud vägivaldselt, millest järeldub, et alkoholi tarvitamisega kaasneb uute vägivaldsete kuritegude toimepanemise oht ning ohustatud on esmajoones lähedased, kellega isik koos elab. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on võimeline katseaja edukalt läbima, kuna ta on ka varem olnud käitumiskontrollile allutatud, kuid ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid ega sooritanud ettenähtud üldkasuliku töö tunde, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud M.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. 5 Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et temaga on vangistuses toimunud mitmeid vestlusi erinevatel probleemsetel teemadel, sh vestlused psühholoogiga, ning et ta töötab enda soovil alates 10.02.2018 vangla majandustöödel koristajana. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud, tal on vabanemisel kindel elukoht vanemate juures ning nende igakülgne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik