KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2023, Rapla Tsiviilasja number 2-22-139110 Tsiviilasi Aktiva Finance Grou

) § 3141 lg 2 järgi kättesaanuks kolme tööpäeva möödumisel. Vastuse esitamise tähtaeg oli

1. juuni
2. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.
3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

1. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
2. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

1. Kohus märgib hageja edasiulatuva viivisenõudega järgmist. Hageja palus hagi resolutsiooni p-s 3 mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise alates
2. veebruarist 2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 39,99% aastas, märkides algse põhinõude suuruseks 3825,27 eurot. Hagi põhjendavas osas toodu kohaselt on hageja põhinõue, millelt edasiulatuvat viivist arvestada kokku 3820,27 eurot (=3574,21 eurot + osalise maksekäsuga võlgnikult väljamõistetud 246,06 eurot) (hagi p 1). Seega on hageja ekslikult märkinud resolutsiooni p-s 3 põhinõude suuruseks 3825,27 eurot. Kuna kohus saab ja peab lähtuma hagiavaldusest tervikuna (sh makskäsu kiirmenetluses esitatust ja tõenditest), võtab kohus tagaseljaotsuse tegemisel edasiulatuva viivisenõude rahuldamisel aluseks hagi põhjendavas osas toodud algse põhinõude summa 3820,27 eurot. Asjaolu, et hageja lepingust tulenev algse põhinõude suurus on 3820,27 eurot, millest on kostjalt osalise maksekäsuga välja mõistetud 246,06 eurot, nähtub nii hageja kinnitusest, et pärast osalise maksekäsu tegemist on võlgnetava põhinõude suurus 3574,21 eurot (dtl 44-45) 3

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (

§ 162lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 630 eurot ning õigusabikulud 676 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (dtl 337). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 676 eurot (ilma käibemaksuta) olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 169 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 4 tundi (

§ 175lg 1).

Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida lepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluses nõude esitamiseks) – leping nr xxxxxxxxx, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 169 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 50 eurot (1 tund x 50 eurot). Hageja menetluskulud kokku on 700 eurot (630 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud + 50 eurot õigusabikulud). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitise väljamõistmine on ette nähtud seaduses. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele. 9.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 4