2-22-18757/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev

1. mai 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-18757 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise suuruse muutmise nõudes. Hagi läbi vaatamata jätmine ja menetluskulude jaotus Vaidlustatud määrus Harju Maakohtu
2. märtsi 2023 määrus Kaebuse esitaja ja liik Y määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja): X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Kostja (määruskaebuse esitaja): Y, seaduslik esindaja C ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu
4. märtsi 2023 määrus jätta menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramata jätmise otsustuse (resolutsiooni punkt 2) osas muutmata. Ülejäänud osas (resolutsiooni punktid 1 ja 3) on sama määrus edasi kaebamata jõustunud.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
7. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
8. X (hageja, ema) esitas
9. detsembril 2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja, laps) vastu elatise vähendamise nõudes.
10. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta läbi vaatamata, sest kostja elukoht on Soomes, mistõttu ei allu vaidlus Eesti kohtule. Kostja esitas hagile ka sisulisi vastuväiteid. MAAKOHTU MÄÄRUS
11. Maakohus tegi
12. märtsil 2023 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 3.
13. Maakohus põhjendas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Sama sätet võib kohaldada ka juhtudele, kui asi ei allu Eesti kohtule. Hageja esitas elatise vähendamise hagi, st tegemist on ülalpidamisasjaga TsMS § 103 lg 4 tähenduses. Elatise saamiseks õigustatud kostja alaline elukoht on Soomes. Nõukogu
14. detsembri 2008 määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi: määrus nr 4/2009) art 3 p-de a ja b järgi on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht või selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Käesoleval juhul on mõlema tingimuse järgne pädevus Soome kohtutel. 3.
15. Menetluskulude jaotamisel kaalus maakohus TsMS § 168 lg 2 ja § 164 lg 1 kohaldamist ning otsustas neist viimase kasuks, mille alusel jättis kulud poolte endi kanda. Kulude sel viisil jaotamise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
16. Kostja esitas
17. aprillil 2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada tema menetluskulude jaotuse osas ja jätta need hageja kanda. Kostja põhjendas, et hagejale pidi hagi esitamise ajal olema teada kostja alaline elukoht Soomes. Juba enne käesolevas asjas hagi esitamist oli maakohus jätnud
18. oktoobri 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-14991 läbi vaatamata ema avalduse lapsega suhtlemise korraldamiseks põhjusel, et lapse alaline elukoht on Soomes. Seega pole põhjust jätta TsMS § 168 lg 2 kohaldamata.
19. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu. Hageja märkis, et kui asjas kohaldub TsMS § 168 lg 2, siis palub ta hinnata selle vastavust põhiseadusele. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
20. aprillil
21. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad poolte endi kanda.
23. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koostoimes TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas, täpsemalt osas, millega maakohus jättis tema menetluskulud tema enda kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust üksnes nimetatud osas. Vaidlustamata osas, st hagi läbi vaatamata ja hageja menetluskulude tema enda kanda jätmise otsustused maakohtu määruses on TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes jõustunud.
24. Maakohus kohaldas asjakohaselt TsMS § 164 lg 1 ja jättis sel alusel menetluskulud õigesti poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 2