Obsah (5)

§ 121§ 76§ 65§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-7537 (21284000279) Kohtulahend Tartu Maakohtu 25. novembri 2021 otsus Reiko Mad

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 2 aastat 6 kuud ja 2 päeva Viru Maakohtu 21.07.2022 määrus Reiko Madi vangistusest vabastamises tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16. märts 2024 kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne taotlusega vangistuse täitmisele pööramiseks Avalduse ese Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Erli Kaseväli Süüdimõistetu Reiko Madi (isikukood: 38202196020; elukoht: xxxxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Toomas Alp (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 76lg 7, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Tartu Maakohtu

1. novembri 2021.a. otsusega nr 1-21-7537 Reiko Madile mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 7 kuud ja 8 päeva täitmisele.
2. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Reiko Madile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS §
4. Välja mõista Reiko Madilt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99921700049011 ning selgituse “nr 1-21-7537, menetluskulu, Reiko Madi“.
5. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu riigi õigusabi tasu 115,20 eurot (s.h käibemaks 19,20 eurot) vandeadvokaadi abi Eve Lainele tema poolt Reiko Madile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Tartu Vanglale ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
7. Reiko Madi on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 25.11.2021 otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.09.2020 otsusega Reiko Madile mõistetud karistuse ärakandmata osa - seisuga 05.11.2021 on Reiko Madil kohtuotsusega mõistetud 660 üldkasuliku töö tunnist tegemata 602 tundi; millele vastab 1 aasta 8 kuud ja 2 päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 2 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks Reiko Madi kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev, s.o

1. september
2. Viru Maakohtu 21.07.2022 määrusega vabastati Reiko Madi karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.03.2024, millest esimeseks kaheks kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrati ta Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati Reiko Madi järgima

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Reiko Madi kohustati täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 alusel kohaldati Reiko Madi suhtes katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 3) alluma alkoholivastasele ravile kriminaalhooldusametniku poolt määratud tähtajaks; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega selleks eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata; 5) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 6) alluma elektroonilisele valvele 2 kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest.

1. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Reiko Madi kohta. Ettekandest nähtuvalt oli Reiko Madi perioodil 09.02.202320.03.2023 kriminaalhooldajale kättesaamatu; 12.03.2023 tuvastati hooldusalusel välised alkoholi tarvitamise tunnused, ei olnud võimeline puhuma indikaatorvahendisse, R. Madi enda võetud lisakohustus, mille kohus on kinnitanud – alluda alkoholivastasele ravile on täitmata. Reiko Madi kriminaalhooldus algas 08.08.2022, mil ta vabanes vanglast. Isik ei olnud perioodil 08.08.2022 – 09.08.2022 kriminaalhooldajale kättesaadav. Hooldusalune ei avanud ametnikule ust aadressil xxxx-xxxxxxx xx-xx xxxxxxxx xxxx . 09.08.2022 suhtles kriminaalhooldusametnik telefoni teel isiku õega, kes väidetavalt ei teadnud süüdimõistetu asukohast midagi. 10.08.2022 ilmus R. Madi kriminaalhooldusse. Hooldusalune seletas olukorda 2 kirjalikult sellega, et tal ei olnud telefoni ning elukaaslase telefon oli Võrus. Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega, mille isik allkirjastas. 10.08.2022 kodukülastusel paigaldati isikule elektrooniline järelevalve. Hooldusalune tutvus ja allkirjastas esmakohtumisel järgmised dokumendid: „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“, „Varaline vastutus seadme lõhkumise, purunemise või kadumise korral“, „Reeglid ja juhised seoses elektroonilise valvega“, „Selgitav juhend kriminaalhooldusalusele, kes on allutatud elektroonilise valvele GPS seadmega“. 12.08.2022 tutvustati R. Madile „Kohustuse mitte tarvitada alkoholi selgitavat lisa“, mille isik allkirjastas. Senise kriminaalhoolduse jooksul on toimunud 24 kohtumist. 24.11.22 ja 09.01.23 teavitas hooldusalune eelnevalt ametnikku haigestumisest ning muutis registreerimisaega. Ametnik küsis arstitõendit, kuid R. Madi ei esitanud neid, selgitades suuliselt, et perearst ei tee digiloo keskkonda kandeid. Ametnik reageeris vestlusega, milles selgitati, et haigestumise korral on tõendi esitamine kohustuslik. 09.02.2023 ei ilmunud isik registreerimisele haigestumise tõttu ning esitas ametnikule selle kohta arstitõendi. Seetõttu mitte ilmumist rikkumiseks ei loeta. Perioodil 07.02.2023-21.03.2023 ei vastanud R. Madi ametniku telefonile ega e-kirjadele. 29.03.2023 toimunud registreerimisel avaldas isik arvamust, et ametnik peaks tal kodus registreerimisi läbi viima, kui ta ei ole kättesaadav. Hooldusalune täitis perioodil 10.08.2022-10.10.2022 elektroonilise järelevalve kohustust. 24.09.2022 ei täitnud R. Madi elektroonilise järelevalve ajakava, mil käis ilma kriminaalhooldaja eelneva loata poes. 28.09.2022 selgitas isik kirjalikult, et tööpäev jäi ära ja ta küsis valvekeskuse ametnikult luba minna poodi. Kriminaalhooldusametnik selgitas järelevalve seadme paigaldamisel, et luba liikumiseks annab ainult kriminaalhooldaja. Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega, mille hooldusalune allkirjastas. Kriminaalhooldaja selgitas veelkord suuliselt, et liikumiseks elektroonilise järelevalve ajal annab loa ainult kriminaalhooldusametnik. R. Madi pöördus Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse 30.08.
2. Isik ei soovinud nõustamist ega ravi. Kriminaalhooldusametnik selgitas isikule kohustuste täitmise nõudeid ja nende mittetäitmise tagajärgi ning andis isikule võimaluse veelkord pöörduda Viljandi haiglasse alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse. 06.10 2022 esitas R. Madi ametnikule töölepingu, mille kohaselt alustas ta 31.08.2022 töötamist ettevõttes xxxxxxxxxxxx xx ning Töötamise registri järgi töötab ta seal tänaseni, kuid 29.03.23 kohtumisel rääkis isik, et ta ei tööta enam selles ettevõttes. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud 7 korral, nendest ühel korral on esinenud alkoholi tarvitamise tunnused 12.03.2023, kui isik ei olnud alkoholi tarvitamisest tulenevalt võimeline alkomeetrisse puhuma. 19.09.2022 kinnitati R. Madi juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Senise kriminaalhoolduse jooksul on vesteldud riskiolukordadest, enesekontrolli meetmetest, turvalisuse loomisest, vägivalla mõjudest paarisuhtele ja kuriteoga tekitatud kahjust endale ja lähedastele. Hooldusalune oli vestlustel pigem napisõnaline ning väitis, et tal ei ole alkoholiga probleeme, riskiolukordade töölehte täites tõi välja, et riskiolukordi ei esine. Reiko Madi kriminaalhooldus algas probleemselt, kui isik ei olnud ametnikule kättesaadav kohtule esitatud aadressil xxxx-xxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxx xxxx , et paigaldada elektrooniline järelevalve. Senise kriminaalhoolduse jooksul on isik rikkunud elektroonilise järelevalve ajakava, registreerimiskohustust ja kontrollnõuet alluda ametniku kontrollile, kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ametniku hinnangul on R. Madi poolt toime pandud rikkumised olnud tahtlikud ning takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist. Hooldusalune suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisse vastutustundetult. Kirjalikud hoiatused ja suulised selgitused ei näi olevat talle mõjunud. Eeltoodust tulenevalt teeb ametnik ettepaneku pöörata Reiko Madile määratud karistus täitmisele. 3
3. Kohtuistung 16.05.
4. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata kandmata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametniku ütlustest nähtuvalt ei ole Reiko Madi ole koostööle orienteeritud ning kriminaalhoolduse jätkamine ei ole võimalik. Reiko Madi on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, alkoholi tarvitamise keeldu, elektroonilise valve ajakava. Isik ei olnud kättesaadav 08.08.-09.08.2022 ja 09.02.2023-20.03.2023 telefoni ega emaili teel. Reiko Madi on pöördunud esimest korda ravile 30.08.2022 ravile, teine kord 25.04.
5. Ravi on läbimata 30.08.
6. Rikkumised, mis on Reiko Madi poolt toime pandud, on tahtlikud ja need rikkumised takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist. Süüdimõistetu avaldas, et erakorralises ettekandes toodud rikkumisi tunnistab osaliselt. Rikkumiseks ei pea 24.09.2022, mis puudutab jalavõru. Ta helistas valvekeskusesse, kuna laupäeval ei saanud kriminaalhooldajat kätte, siis öeldi, et kuna tal on töö sisse märgitud 8 tundi, mil ta võib liikuda, siis öeldi, et võib poes ka käia. Taotlust elektroonilise valve ajakava muutmiseks ta ei esitanud. Tunnistab, et on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu 12.03.2023 ja 08.05.2023, kuna tekkisid elukaaslasega probleemid. Registreerimiskohustuse rikkumiste kohta 24.11.2022 ja 09.01.2023 arstitõendit haigestumise kohta ei esitanud, kuna järelikult perearst ei kirjutanud välja. Ta helistas pereõele, kes paneb digiloosse kirja, et ta on haige. 11.05.2023 ja 12.05.2023 ei ilmunud registreerimisele, kuna oli haige. Nende kohta peaks paberid ka olema. Elukaaslane kukkus jalaluu katki ja siis nad olid maal ema juures, ei saanud linna millegagi. 12.05.2023 oli Võrumaal ja ei saanud sealt millegagi tulema. Ei olnud sõiduraha, et tulla Viljandi. Alkoholismivastast ravi ta vajab. Võiks anda uue võimaluse, et läheks ravile ja pikendada katseaega. Süüdimõistetu Reiko Madi kaitsja leidis, et varem selle isiku kohta erakorralisi ettekandeid ei ole esitatud. Karistuse täitmisele pööramine on äärmine abinõu, kui tõepoolest enam mitte midagi teha ei ole ja kuidagimoodi isikut teistmoodi õiguskuulekalt käituma võimalik mõjutada ei ole. Reeglina toimub see kolmanda ettekande puhul, kui kohus on kõik vahendid isiku õiguskuulekaks kasvatamiseks ammendanud. Kaitsja on seisukohal, et registreerimiskohustuste rikkumiste 24.11.2022 ja 09.01.2023 osas on seisukoht juba võetud, et nendele reageeriti vestlusega. Kuna kriminaalhooldusametnik on nendele kahele registreerimiskohustuse rikkumisele juba reageerinud vestlusega, see on ammendatud ja teiste rikkumiste osas (11.
7. ja 12.05.2023) on tõendid veel esitamisel, kusjuures menetlus käib ikkagi kriminaalhooldusametniku juures mitte kohtus. Menetlus on sisuliselt pooleli, sest kaitsja arvates ei saa neid nelja registreerimiskohustuse rikkumist praegu aluseks võtta otsustuse langetamiseks Madi suhtes. Selles, et R. Madi ei olnud kättesaadav, selle kohta on tõendid esitatud. Jääb alkoholi tarvitamise kohustuse rikkumine. Tõsiselt võetav rikkumine, millele kohus peaks kuidagi reageerima, on ainult 12.
8. Teisel juhul on küll tehtud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, aga sisuliselt on politseimenetlus siinkohal pooleli jäänud. Ei ole isikut karistatud, ei ole seisukohta võetud, kas ta väärib üldse karistamist jne. KrHS § 261 näeb ette, millisel moel tuvastatakse kriminaalhooldusametniku poolt alkoholi tarvitamine. Ettekanne, selle ühe alkoholi tarvitamise puhul jätta rahuldamata või siis pikendada katseaega kuni poole aasta võrra või siis läbida statsionaarne ravi. On ju näha, et inimesel ambulatoorne ravi ei anna tulemust. KOHTU PÕHJENDUSED
9. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt 4 kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. 5.

§ 76

lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 6. Reiko Madi on Viru Maakohtu 21.07.2022 määrusega vabastatud talle Tartu Maakohtu 25.11.2021 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 76

lg 5 alusel määrati Reiko Madile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 16. märts 2024.a. Reiko Madi kohustati täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 alusel määrati Reiko Madile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 3) alluda alkoholivastasele ravile kriminaalhooldusametniku poolt määratud tähtajaks; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega selleks eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata; 5) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 6) alluda elektroonilisele valvele 2 kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest.

1. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt heidetakse süüdimõistetu Reiko Madile ette, et isik ei ole olnud kriminaalhooldajale kättesaadav 09.02.2023-20.03.
2. Kohus märgib, et eelmärgitud etteheide ei ole põhjendatud, kuna perearst Ü.M 25.04.2023 tõendist nähtub, et Reiko Madi ei saanud kriminaalhooldaja vastuvõtule ilmuda 07.02.2023-20.03.2023 ja 04.04.2023-10.04.2023 tervislikel põhjustel. Lisaks eeltoodule märgitakse erakorralises ettekandes, et R. Madi ei olnud kriminaalhooldajale kättesaadav vahetult pärast vangistusest vabanemist s.o 08.08.2022 ja 09.08.
3. Kohus märgib, et Viru Maakohtu 21.07.2022.a. kohtumäärusega kohustatakse Reiko Madi ilmuma kriminaalhooldusosakonda 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates. R. Madi 12.08.2022.a. antud seletuskirjast nähtub, et isik pöördus 10.08.2022 ise kriminaalhooldus osakonda. Seega on 5 süüdimõistetu tähtaegselt pärast vanglast vabanemist ilmunud kriminaalhooldaja juurde. Eelmärgitust tulenevalt kohus rikkumist ei tuvastanud.
4. Kohus märgib, et kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud kirjalikest tõenditest, kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu Reiko Madi kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et süüdimõistetu on talle määratud katseaja vältel korduvalt rikkunud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, s.h on rikkunud elektroonilise järelevalve ajakava seonduvaid nõudeid, registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi, samuti on hoidnud kõrvale kohustusest alluda alkoholismivastasele ravile.
5. Vastavalt Viru Maakohtu 21.07.20222.a. kohtumäärusele oli süüdimõistetu R. Madi kohustatud alluma elektroonilisele valvele 2 kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. Reiko Madi täitis perioodil 10.08.2022-10.10.2022 elektroonilise järelevalve kohustust. Erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et süüdimõistetu on rikkunud

§ 75

lg 2 p 9 ettenähtud kohustust alluda elektroonilisele valvele järgnevalt - 24.09.2022 ei täitnud R. Madi elektroonilise järelevalve ajakava, kuna käis ilma kriminaalhooldaja eelneva loata poes. Kohtu hinnangul on

§ 75

lg 2 p 9 ettenähtud kohustuse rikkumine tõendamist leidnud kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega, kriminaalhooldusametniku 28.09.2022 kirjaliku hoiatusega, elektroonilise valve ajakavaga ja Reiko Madi 28.09.2022 antud kirjaliku seletusega. Elektroonilise valve ajakavast ei nähtu, et 24.09.2022.a. oli R. Madil lubatud kauplusse minna. Justiitsministri määrusega 22.02.2007 nr 15 vastu võetud 22.02.2007.a. „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 8 lg 2 kohaselt ajal, kui kriminaalhooldusalune ei viibi tööl või koolis või mujal ajakavas ettenähtud kohas, peab ta viibima oma elukohas ning § 8 lg 5 kohaselt ajakava muudetakse kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse eelneval kokkuleppel. Kriminaalhooldusalune esitab ajakava muutmiseks kirjaliku taotluse. Kohus märgib, et Reiko Madi ajakava muutmiseks kirjalikku taotlust kriminaalhooldusametnikule esitanud ei ole, mis on tõendatud nii kriminaalhooldusametniku kui ka R. Madi kohtuistungil antud ütlustega. Seega on R. Madi rikkunud

§ 75lg 2 p 9 ettenähtud kohustust alluda elektroonilisele valvele.

10.

§ 75

lg 1 p 2 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Registreerimiskohustuse rikkumist on erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldusametniku ütlustest nähtuvalt Reiko Madile ette heidetud järgnevatel kuupäevadel: 24.11.2022, 09.01.2023.a., kui süüdimõistetu ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele põhjusel, et oli haige. Lisaks nähtub kriminaalhooldaja ütlustest ja Reiko Madi kirjalikust selgitusest, et Reiko Madi ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ka 11.05.2023 ja 12.05.2023, põhjusel, et elukaaslane kukkus jala katki. Kohus leiab, et juhul, kui süüdimõistetu ei tõenda mõjuva põhjuse olemasolu registreerimisele ilmumata jätmiseks, ei ole alust lugeda, et kohustuse täitmata jätmine on toimunud mõjuval põhjusel. Reiko Madi kaitsja on esitanud tõendi – väljavõte eesti.ee portaalist Töövõimetuslehtede vaatamine Reiko Madi kohta, millest nähtub, et isikule on väljastatud haigestumise kohta haigusleht ajavahemikuks 15.11.2022-30.11.2022, eelmärgituga on tõendatud R. Madil mõjuva põhjuse (haigus) olemasolu 24.11.2022.a. registreerimiskohustuse täitmisele mitteilmumiseks. Muudel juhtudel rikkumist õigustavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud

§ 75

lg 1 p 2 sätestatud registreerimiskohustuse rikkumine 09.01.2023, 11.05.2023, 12.05.2023. 11.

§ 75

lg 2 p 2 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdimõistetu Reiko Madi on eelmärgitud kohustust rikkunud 12.03.2023 ja 08.05.

1. PPA 14.03.2023 kirjast nähtub, et 12.03.2023 teatas Viljandi haigla EMO, et patsient ründas töötajat, palutakse kiirelt politseid. Kohapeal selgus, et isikuks oli Reiko Madi, kes oli alkoholi 6 tarvitanud. Koostatud indikaatorvahendi protokoll 12.03.2023 tõendab, et Reiko Madi ei olnud võimeline indikaatorvahendisse puhuma, kuid oli sedastav isikul alkoholi lõhn suust. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid isikul joobele viitavad tunnused: silmade punetus; reaktsiooni kiirus väga aeglane; kõne segane, arusaamatu, aeglane; aja-, isiku ja kohatajus esineb häireid; koordinatsioon väga häiritud, ilma, et toetaks ei ole suuteline liikuma. 22.03.2023.a. antud seletuskirjas selgitab R. Madi, et 12.03.2023 võttis peotäie unerohte ja rahustit, kuna närvid ütlesid üles, peale jõi vedelikku, mis osutus viinaks ja ärkas kainestusmajas. 08.05.2023 epolitseist antud teavituse kohaselt ja indikaatorvahendi 08.05.2023 protokolli kohaselt tuvastati Reiko Madil alkoholitarvitamise tunnused – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,52 mg/l väljahingatavas õhus. 16.05.2023.a. antud seletuse kohaselt selgitab Reiko Madi, et tema elukaaslane jõi kodus alkoholi ning R. Madi ei suutnud seda taluda ja võttis ise ka alkoholi. Kohtuistungil antud ütlustes kinnitas R. Madi alkoholi tarvitamist 12.03.2023.a. ja 08.05.2023.a. ka ise. Kohtu hinnangul on alkoholi tarvitamise keelu rikkumine süüdimõistetu poolt 12.03.2023 ja 08.05.2023 eelnevalt käsitatud tõenditega usaldusväärselt tõendamist leidnud.
2. Reiko Madi poolt on täitmata talle kohtumäärusega määratud lisakohustus alluda alkoholivastasele ravile kriminaalhooldusametniku poolt määratud tähtajaks. SA Viljandi Haigla 30.08.2022 kirjast nr 12-1/2296 nähtuvalt pöördus Reiko Madi Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse kriminaalhooldusametniku suunamisel 30.08.2022, kuid isik ei soovinud nõustamist ega ravi. Isikut on teavitatud teenuse sisust ja tingimustest ning antud kaasa infomaterjalid. Reiko Madi enda sõnul ei ole tal alkoholi tarvitamisega probleeme. Eelmärgitu pinnalt järeldub, et R. Madi on 30.08.2022 asunud kõrvale hoidma talle määratud kohustusest alluda alkoholismi vastasele ravile. Pärast erakorralise ettekande esitamist kohtule 29.03.2023 on R. Madi Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku 16.05.2023 kirja andmetel pöördunud 25.04.2023 Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse esmasele hindamisele. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et R. Madil tuvastati 08.05.2023.a. alkoholi tarvitamise tunnused (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 1,52 mg/l kohta), siis eelmärgitu kinnitab, et Reiko Madil puudub tegelikult motivatsioon tegelda alkoholismivastase raviga. Ei ole võimalik alkoholismist vabaneda, kui samaaegselt jätkatakse alkoholi tarvitamisega.
3. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Reiko Madi puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda eelkõige Reiko Madi suhtumise tõttu täita kohtu määratud kohustusi. Kohtu poolt on Reiko Madile antud võimalusi karistuse kandmiseks vabaduses. Viru Maakohtu 21.07.2022 määrusega vabastati Reiko Madi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Vaatamata Reiko Madile antud võimalustele, on Reiko Madi jätkanud kohtu poolt määratud kohustuste rikkumist. Rikkumised, mis on Reiko Madi poolt toime pandud, on tahtlikud ja need rikkumised takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike Reiko Madi suhtumise tõttu. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust, on põhjendatud kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada ja pöörata Tartu Maakohtu
4. novembri 2021.a. otsusega nr 121-7537 Reiko Madile mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 7 kuud ja 8 päeva täitmisele.
5. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Reiko Madile riigi õigusabi summas 115,20 eurot (s.h käibemaks 19,20 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi 7 tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Reiko Madilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 115,
6. eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 8