lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid, tõendid ja hinnangu ning arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on makseraskused, mitte maksejõuetus. Samas ei ole võlgniku suhtes võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, sest võlgnikul pole võimekust võlgade ümberkujundamise kava täita ega tasuda usaldusisiku tasu ettemaksu ning sealjuures pidada ülal end ja oma kahte alaealist last. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik maksejõuetu, sest talle kuuluva vara väärtus ületab tema kohustusi. Võlgnikule kuulub lisaks töötasule 880-905 eurot üks kinnistu väärtusega 2300-4300 eurot ning nõudeõigus eksabikaasa vastu summas 18 000 eurot. Võlgniku kohustused on kokku umbes 16 000 eurot. seega puuduvad võlgnikul küll koheselt rahalised vahendid, et oma kohustusi täita, kuid tal tuleb asuda realiseerima oma vara. Võlgnikul tuleb seista oma huvide eest ja nõuda kokkuleppe täitmist oma eksabikaasalt kas kohtuväliselt või kohtu kaudu. Arvestades, et võlausaldajad ei ole lepinguid üles öelnud ning sissenõutavaks muutunud summad on veel väikesed, võiks võlgnik püüda võlausaldajatega saada kokkuleppele maksegraafikute sõlmimiste osas või maksepuhkuste saamiseks. Seda näiteks esialgu, kuni võlgnik tegeleb nõude sissenõudmisega eksabikaasalt. Kohus leiab, et nimetatud tegevustega peaks tegelema võlgnik ise ja enda nõude maksmapanekul on tal võimalik kasutada õigusabi, sh ka tasuta õigusabi (näiteks kohtusse pöördumisel paluda endale määrata riigi õigusabi). Kohus märgib, et kui võlgnik on teinud kõik võimaliku, et oma vara realiseerida ja sisse nõuda, kuid tulemusteta, on tal võimalik uuesti pöörduda kohtu poole maksejõuetusavaldusega. Sellisel juhul on ka kohtule näha, et võlgnik püüdis oma vara realiseerida ja nõudeid sisse nõuda, et kohustusi täita. Praegu leiab kohus aga, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ning puudub alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb FiMS § 18 lg 2 p 4 alusel jätta rahuldamata. Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 831,60 eurot (sh km). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada
alusel.
lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja
lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 21 pooltundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 33 eurot/pooltunnist. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 693 eurot, millele lisandub käibemaks. FiMS § 8 lg 1 sätestab: Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. Käeolevalt kohus võlgniku pankotti välja ei kuuluta, mistõttu ei saa kulude jaotust määrata pankrotiseaduse alusel. Menetluskulude kandja tuleb kindlaks määrata üldsätete alusel. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb sellisel juhul jätta kulud võlgniku kanda. Arvestades võlgniku selgitusi istungil ja avalduse aluseks olevaid asjaolusid, sh, et võlgniku kogu palk kulub kohustuste täitmisele ja tal on kaks alaealist last, siis leiab kohus, et käesolevalt tuleb võlgnikule anda menetlusabi ja jätta usaldusisiku tasu riigi kanda lähtudes
Kohus märgib, et eeldatavalt ei sõlminud võlgnik kompromissi eksabikaasaga tahtlikult sellises sõnastuses. Kohtul on kahtlus, et ühisvara jagamise menetluses ei täidetud võlgniku suhtes ilmselt piisavalt selgitamiskohustust. Kohus ei pea antud olukorras mõistlikuks jätta menetluses tekkinud kulusid võlgnik kanda, kuid tema kanda jäävad tema enda kulud (tasutud riigilõiv). Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu väljamaksmine riigi vahenditest. Usaldusisiku tasumäär on vastavuses määrusega. Tasu kogusumma ei ületa ühekordset kuupalga alammäära. Usaldusisiku tasu on riigi vahenditest võimalik välja mõista summas 693 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada kokku 831,60 eurot.
lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.