← Eesti

2-22-138463/15

Obsah (7)§ 429§ 367§ 173§ 163§ 174§ 177§ 138

2-22-138463 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-138463 Tsiviil

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus on seisukohal, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus kõrvalnõuete osas lõpetada. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis tingiksid loobumise vastu võtmata jätmise (

§ 429lg 4).

  1. Vaidlust ei ole selles, et kostja tagasimakseid teinud ei ole. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 500 eurot, mis tuleb tagastada. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 500 eurot. Kohus märgib, et asjaolud, mida kirjeldas telefonikõnes kohtule kostja endine tööandja, kinnitavad, et laenu andmisel kostjale võib olla rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja põhjendatud on hageja loobumine kõrvalnõuetest VÕS § 403 lg.7 nõuete täitmiseks. Samas puudub alus muul viisil kostja soodustamiseks.
  2. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja seadusjärgse viivise põhinõudelt alates 19.11.
  3. a. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise arvestamine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on seega põhjendatud. Kohus kohaldab seadusjärgset viivisemäära alates 19.11.
  4. a, s.o hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni. Viivis perioodil 19.11.
  5. a kuni 02.06.
  6. a põhinõudelt 500 eurot kujuneb 26,72 eurot.

§ 367

esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 4

(5)väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.06.2023. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 90,59% ulatuses.

§ 163

lg 1 alusel jaotab kohus käesolevas menetluses kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise osaga. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 90,59% ulatuses.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, millest kostja kanda jääb 90,59%, s.o 158,53 eurot. Kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.