← Eesti

2-20-7503/48

Obsah (4)§ 663§ 659§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-7503 Kohtuasi X avaldus Pärnu R

) § 428 lg 1 p-i 3 kohaselt menetluse. Samuti võttis avaldaja tagasi nõuded, milles palus kohustada puudutatud isiku I juhatust esitama avaldajale tutvumiseks puudutatud isiku I juhatuse liikme IP-ga sõlmitud lepingu, juhatuse liikme tegevusaruande ning audiitor RK-ga sõlmitud lepingu ning põhjendused RK audiitoriks valimise kohta. Avaldaja võttis need taotlused tagasi, kuna puudutatud isikud teatasid, et ei ole selliseid lepinguid sõlminud. Maakohus jättis tagasivõetud nõuete osas avalduse läbi vaatamata. Avaldaja taotlus jäi rahuldamata teabenõude osas, millega avaldaja soovis tutvuda ülevaatega puudutatud isiku I majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast 31.12.

  1. a seisuga, kuna avaldaja ei olnud vastavat teabenõuet puudutatud isikule enne kohtumenetlust esitanud. Samuti jäi rahuldamata avaldaja nõue kohustada puudutatud isiku I juhatust esitama 02.08.2018 toimunud Pärnu REV AS-i aktsionäride erakorralisel koosolekul otsustatud puudutatud isiku I kolme objekti erikontrolli läbiviimine. Maakohus jättis nõude rahuldamata põhjendusega, et kuna viidatud koosolekul määrati puudutatud isiku I majandustegevuse hindamiseks erikontroll, esitama erikontrolli teostaja vastava dokumendi puudutatud isiku I aktsionäridele ning nõue on ekslikult esitatud puudutatud isiku juhatusele. Maakohus jättis avaldaja taotluse rahuldamata ka teabenõude osas, mille kohaselt avaldaja soovis tutvuda ülevaatega puudutatud isiku II majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast seisuga 31.12.
  2. a seisuga ja 31.03.
  3. Maakohus leidis, et viidatud nõue erineb kohtule esitatud esialgsest taotlusest. Kuna avaldaja ei olnud esitanud seda taotlust ei ole puudutatud isikule enne kohtumenetlust, tuli avaldus selle teabenõude osas rahuldamata jätta. 3.
  4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jäävad praeguses asjas loobutud nõuetega seotud menetluskulud puudutatud isikute kanda. Avaldaja loobus nõuetest põhjusel, et majandusaasta aruanded esitati äriregistrile hilinemisega, s.o pärast avalduse kohtule esitamist. Tagasivõetud nõuete osas jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda. Asjaolu, et avaldaja ei teadnud, et vastavaid dokumente ei ole olemas, ei anna alust jätta menetluskulusid puudutatud isikute kanda. Avaldaja pidi dokumentide olemasolu tõendama. 3.
  5. Puudutatud isiku II osas loobus avaldaja ühest dokumendi/teabe nõudest (resolutsiooni p 1.2), üks dokumendi/teabe nõue jäi rahuldamata (p 3.3) ja kaks dokumendi/teabe nõuet rahuldati s.h. üks rahuldati neist osaliselt (p-d 5.2 ja 5.3). Puudutatud isiku I vastu loobus avaldaja ühest dokumendi/teabe nõudest (p 1.1), neli dokumendi/teabe nõuet võttis avaldaja tagasi (p-d 2.1, 2.2, 2.3, 2.4), kaks dokumendi/teabe nõuet jäid rahuldamata (p-d 3.1, 3.2) ja üheksa dokumendi/teabe nõuet rahuldati s.h. üks neist osaliselt (p-d 4.1, 4.2, 4.3, 4.4, 5.1, 5.2, 5.4, 5.5, 5.6). Arvestades eeltoodut pidas maakohus õiglaseks ja põhjendatuks jätta menetluskulud 1/3 s.o 33 % ulatuses avaldaja kanda ja 2/3 s.o 67% ulatuses puudutatud isikute kanda. 3.
  6. Maakohus leidis, et avaldaja tasutud riigilõiv 50 eurot on põhjendatud ja vajalik. Maakohus pidas avaldaja lepinguliste esindajate tunnitasu 190 eurot (lisandub käibemaks) põhjendatuks, kuna leidis, et tegemist oli keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti on väljanõutavate dokumentide ja teabe maht suur. Avaldaja õigustoimingute ajakulu vähendas maakohus 43,2 tunnilt 23,1 tunnini. Avaldaja on füüsiline isik, kes kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Maakohus määras avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks koos käibemaksuga 5316,8 eurot (õigustoimingud 5266,8 eurot ja riigilõiv 50 eurot). 3.
  7. Maakohus määras kindlaks ka puudutatud isikute menetluskulud. Maakohus leidis, et puudutatud isikute lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Kuna puudutatud isikud on käibemaksukohustuslased, siis tuleb menetluskulud arvestada ilma käibemaksuta. Maakohus leidis, et puudutatud isikute lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 22,5 tunni ulatuses (26 tunni asemel). Seega on puudutatud isikute menetluskulud põhjendatud 2025 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). 4 2-20-7503 3.
  8. Kokkuvõttes määras maakohus, et avaldaja menetluskulud on põhjendatud 5316 euro 80 sendi ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohaselt jäid avaldaja menetluskulud 67% ulatuses puudutatud isikute kanda, mistõttu maakohus mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja menetluskulud 3562 eurot 26 senti. Puudutatud isikute menetluskulusid pidas maakohus põhjenduks 2025 euro ulatuses. Kuna 33% puudutatud isikute menetluskuludest jäi avaldaja kanda, siis mõistis maakohus avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja menetluskulud 668 eurot 25 senti. Kuna menetluskulude nõuded on vastastikused, tegi maakohus menetluskulude tasaarvestuse, mille tulemusena tuleb puudutatud isikutel hüvitada avaldajale menetluskulud 2894 eurot 1 sent (3562,26–668,25). Maakohus määras, et puudutatud isik I kohustub hüvitama avaldajale menetluskulud 1447 eurot 1 senti ning puudutatud isik II menetluskulud 1447 eurot. Maakohus mõistis menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  9. Puudutatud isikud esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning esindaja tunnihinna osas. Puudutatud isikud paluvad teha uue määruse, millega paluvad jätta menetluskulud tervikuna avaldaja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. 4.
  10. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt sisaldas avaldaja esialgne avaldus puudutatud isikute juhatustele (23.04.20202 esitatud) teabe ja dokumentidega tutvumise võimaldamise nõuet 22 punktis. Maakohtu määrus sisaldab esialgsest teabenõudest vaid kahte punkti (p 5.3, mis vastab 23.04.2020 teabenõude p-le 17 ja kohtumääruse p 5.6, mis vastab algse teabenõude p-le 8). Ülejäänud määruse resolutsiooni p-des 4 ja 5 toodud nõuded ei ole pärast menetluses puuduste kõrvaldamist, küsimuste täpsustamist ning puudutatud isiku selgitusi esitatud kujul alles. Seega ei ole õige ja õiglane jagada menetluskulusid võrdselt, lähtudes menetlusosaliste arvust, jättes iga menetlusosalise kanda 1/3 menetluskuludest. Menetluskulud oleks tulnud jätta tervikuna avaldaja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. 4.
  11. Kaebajad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul on avaldaja lepingulise esindaja tunnihind 190 eurot (lisandub käibemaks) mõistlik ja põhjendatud, kuna asi oli keskmisest keerukam. Maakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud, vaid on üksnes nentinud, et tegemist oli keskmisest keerukama ja mahukama asjaga. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise asjaga, kus oleks tulnud analüüsida erinevaid seaduse redaktsioone või koostada keerulisi menetlusdokumente. Samuti ei ole mahukas määrusega rahuldatud teabe andmise ning dokumentidega tutvumise võimaldamine maht. Avaldaja esindajateks on kaks vandeadvokaati, kelle kulud hüvitatakse üldjuhul asja erilise keerukuse korral. Esindajate tunnitasu ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 4.
  12. Avaldusega taotletava hüve väärtus ning selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis. Väljamõistetava menetluskulu piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla hagi hind.
  13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele avaldaja seisukoha.
  14. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
  15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5 2-20-7503 8. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

9. Määruskaebuse väidete kohaselt oleks praegusel juhul tulnud jätta menetluskulud avaldaja kanda või alternatiivselt menetlusosaliste endi kanda. Teiseks on avaldaja lepinguliste esindajate tunnihind puudutatud isikute hinnangul ülemäärane. 10.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14;
  3. veebruari
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-1414536, p 15 ja
  5. aprilli
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4;
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2). 10.
  5. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas menetluskulude kindlaksmääramisel oma diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on avaldaja menetluskulusid toimingute lõikes hinnanud, vähendades lepinguliste esindajate õigustoimingute ajakulu 43,2 tunnilt 23,1 tunnini. Samuti on maakohus põhjendanud avaldaja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruse mõistlikkust. Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguse asja asjaolusid, kuid ka viimase aasta jooksul oluliselt muutunud majandusolukorda arvestades, avaldaja lepinguliste esindajate tunnitasu 190 eurot (ilma käibemaksuta) ülemäärane ning jääb mõistliku ja põhjendatud tunnihinna piiridesse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus on menetluskulude sellist jaotust põhjendanud, leides, et kuna avaldus rahuldati suuremas ulatuses, kui see jäeti rahuldamata või läbi vaatamata, siis on õige jaotada menetluskulud kõigi menetlusosaliste vahel võrdselt. See olukord ei erine oluliselt olukorrast, kus menetluskulud oleks jäetud menetlusosaliste endi kanda. Kuna tegemist on hagita asjaga, ei saanud maakohus lähtuda menetluskulude jaotuse puhul hagi hinnast (vt määruskaebuse p 3 esimene lause). Kolleegium ei nõustu puudutatud isikute seisukohaga, et avaldaja muutis oma esialgset dokumentide ja teabega tutvumise taotlust nii suures mahus, et juba sel põhjusel tuli jätta menetluskulud jätta avaldaja kanda või menetlusosaliste endi kanda. Asjaolu, et avaldaja täpsustas avalduses esitatud nõuete sõnastust, ei ole aluseks menetluskulude teisiti jaotamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei muutunud taotluste sõnastuse muutmise tõttu oluliselt taotluste sisu. 10.
  6. Eelnevaid asjaolusid arvestades jääb puudutatud isikute määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  7. Praegusel juhul on vaidlustatud nii menetluskulude jaotust kui ka kindlaksmääramist (esindajate tunnihinna osas). Menetlusosalistele ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise peal esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulusid (

§ 178lg 4).

Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole avaldajal määruskaebuse menetlemisel menetluskulusid ka tekkinud. Seega jätab kohus kaebuse menetlemisel tekkinud kulud menetlusosaliste enda kanda. Kulude rahalise kindlaksmääramise vajadus puudub. 6 2-20-7503 12.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.