← Eesti

2-23-101638/12

Obsah (8)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2023.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-23-101638 ABCMODUL OÜ hagi M. K.

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 03.12.2021 tähtajatu laoruumi üürilepingu nr. xxxx (üürileping), mille kohaselt andis hageja kostjale üürile hageja valduses oleval kinnistul aadressil xxxx paikneva 3,2 m 3 suuruse laoruumi nr.

  1. Kostja kohustus tasuma laoruumi kasutamise võimaldamise eest igakuist üüri summas 45 eurot, millele lisandub käibemaks (54 eurot koos käibemaksuga kalendrikuus). Üürilepingu puhul on tegemist tähtajatu lepinguga. Vastavalt üürilepingu punktile 1.3.
  2. tasutakse üüri jooksva kuu seitsmendaks kuupäevaks. Üürilepingu punkti 1.2.
  3. järgi on pooltel (nii hagejal kui kostjal) õigus üürileping korraliselt üles öelda, olles eelnevalt kirjalikult sellest teist poolt teavitanud vähemalt 15 päeva ette. Kostja jättis üürilepingu järgi tähtaegselt tasumata üüri nelja üüriperioodi eest kokku summas 188,09 eurot, mille kohta esitas Hageja Kostjale vastavalt arved: üür 07.2022 eest summas 54 eurot – 01.07.2022 arve nr. 12001, üür 10.2022 eest summas 54 eurot – 01.10.2022 arve nr. 14087, üür 11.2022 eest summas 54 eurot – 01.11.2022 arve nr. 14849, üür ajavahemiku 01.-15.12.2022 eest summas 26,09 eurot – 01.12.2022 arve nr.
  4. Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse esitamise seisuga (27.02.2023) arvestatud viivitusintressi tasumist summas 6,27 eurot: tasumata jäetud üür 07.2022 eest summas 54 eurot: viivitusintress summas 2,78 eurot (ajavahemik 08.07.2022.-27.02.2023: 235 päeva, viivise määr 8% aastas, summa päevas 0,011836); tasumata jäetud üür 10.2022 eest summas 54 eurot: viivitusintress summas 1,69 eurot (ajavahemik 08.10.2022-27.02.2023: 143 päeva, viivise määr 8% aastas, summa päevas 0,011836); tasumata jäetud üür 11.2022 eest summas 54 eurot: viivitusintress summas 1,33 eurot (ajavahemik 08.11.2022-27.02.2023: 112 päeva, viivise määr 8% aastas, summa päevas 0,011836); tasumata jäetud üür ajavahemiku 01.-15.12.2022 eest summas 26,09 eurot: viivitusintress summas 0,47 eurot (ajavahemik 08.12.2022-27.02.2023: 82 päeva, viivise määr 8% aastas, summa päevas 0,011836). Hageja palub mõista M. K.lt ABCMODUL OÜ kasuks välja põhivõlg summas 188,09 eurot, viivitusintress summas 6,27 eurot, põhivõla (188,09 eurot) tasumisega viivitamise eest edaspidine viivis alates 28.02.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta kõik menetluskulud täies ulatuses M. K. kanda ja mõista M. K.lt 2 ABCMODUL OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Hagiavaldus, hagimaterjalid, sh menetluskulude nimekiri ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud. Kostja esitas 28.03.23 ja 21.05.23 e-postiga allkirjastamata vastuse hagiavaldusele, kuid vaatamata korduvatele kohtu hoiatustele (kohtukiri 29.03.23, 18.05.23, 22.05.23) kostja allkirjastatud vastust hagiavaldusele tänaseni esitanud ei ole. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 266,67 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 100 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (hagiavalduse lisa 14), mille järgi hageja kuludeks on: Konsultatsioon kliendiga, õigusülesande püstitamine ja materjalidega tutvumine 30 minutit, hagiavalduse koostamine 2 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine 10 minutit. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega, mis ei tugine ulatuslikele tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks ajaliseks kuluks 2 tund. Kuna hageja esindaja osutas teenust tunnihinnaga 100 eurot/tund, siis peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 200 eurot (2*100). Tulenevalt

§ 484

.2 peab kohus põhjendatuks hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulusid 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 320 eurot (100+200+20).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele 3 kuuluvatelt menetluskuludelt (320 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.