1-23-4473 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-4473 (23750000037) Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud lahend Ri

) § 320 lg 1 (valeütlus ja valevanne) tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks. Kuriteokaebuse kohaselt andis Y 8. veebruaril 2023 väärteomenetluses nr XXXXXXXXXXXXXX tunnistajana ülekuulamisel, hoiatatuna teadvalt valeütluste andmisele järgnevast vastutusest, tõele mittevastavad ütlusi X poolt juhitavale Q OÜ-le kuuluvale kinnistule elektrikilbi paigaldamise asjaolude kohta. Ja täpsemalt, et 1) „Nüüd siis avastasin, et nad (C ja X) on ka elektrikilbi sinna paigaldanud. Minu arvates saab sellist kaablit ja elektrikilpi paigaldada ainult W või tellida tema vahendusel“; 2) „Nägin ise, et CX lasid kopal mere äärest ja kinnistult kokku tõsta erinevaid kive, justkui tõendamaks vana vundamendi olemasolu. Seda on ka töid teostanud kopamees mulle rääkinud. [....] Lisaks on toimunud erinevad kopatöid ja kopaga merre maetud kive. Seda kinnitas ka kopajuht H.“ Kuriteokaebuses selgitati, et tsiteeritud esimese väite ebaõigsus oli tõendatud projekti kooskõlastusega nr XXXXXXXXX, mille oli tellinud N AS, kes oli kooskõlastuse saamiseks pöördunud W OÜ poole. Äriregistri andmete väljatrüki kohaselt ei ole kannatanu ega kannatanu abikaasa N AS-ga seotud. Seega ei saanud Y näha seda, et elektrikilbi oleks paigaldanud kannatanu ja tema abikaasa. Teise väite ebaõigsus oli tõendatud H seletuskirjaga, kus viimane kinnitas, et ta ei ole kopaga matnud merre kive ega tõstnud kokku kive, tõendamaks vana vundamendi olemasolu. H sõnul olid vanad vundamendid seal asunud ammu ja need tulid niitmise käigus nähtavale. 1

§ 320

lg 1 sätestab kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest. Süüteo objektiivne külg seisneb selles, et süüteomenetluses toimingule allutatud isik (kannatanu või tunnistaja) annab valeütlusi. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises. Tõe moonutamise all mõeldakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist, kusjuures tõendiks ei ole ülekuulatava omapoolne hinnang, arvamus ja/või oletus. Subjektiivne külg on täidetud, kui isikul on vale sisuga ütluste andmise osas otsene tahtlus. Kuriteokaebuse kohaselt andis Y väärteomenetluses nr XXXXXXXXXXXXXX tunnistajana valeütlusi selle kohta justkui ta oleks näinud pealt elektrikilbi paigaldamist ja kivitööde tegemist. Kõnealune väärteomenetlus puudutas X juhitava juriidilise isiku kinnistule paigaldatud elektrikilpi – täpsemalt taandus küsimus sellele, kas kinnistule paigaldati elektrikilp ebaseaduslikult või mitte. Käesoleval juhul ei saa rääkida valeütluste andmisest. Valeütlus

§ 320lg 1 mõttes eeldab, et isik moonutab tõendamisel tähtsaid asjaolusid.

Kuriteokaebusele lisatud lisast nr 1 nähtub, et Y selgitas, et: „olen näinud, et XXX kinnistul on kopaga toimetatud ja hooldusraiet tehtud. Nüüd siis avastasin, et nad on ka elektrikilbi sinna paigaldanud. Minu arvates saab sellist kaablit ja elektrikilpi paigaldada ainult W või tellida tema vahendusel.“ Tsiteeritud ütlustest nähtub, et isik on näinud pealt, et kinnistul kopaga toimetatakse ja hooldusraiet tehakse, kuid ta ei väida, et on näinud pealt, kuidas X ja/või tema abikaasa elektrikilpi paigaldab, nagu väidab kuriteokaebuse esitaja. Samuti nähtub Y ütlustest, et isik esitab omapoolse arvamuse, millele viitab ka sõnapaar „minu arvates“, mida aga ei loeta tõe moonutamiseks – tegemist on oletusega. Kuriteokaebuse kohaselt oli tõele mittevastav ütlus ka Y öeldu: „Nägin ise, et CX lasid kopal mere äärest ja kinnistult kokku tõsta erinevaid kive, justkui tõendamaks vana vundamendi olemasolu. Seda on ka töid teostanud kopamees mulle rääkinud. [....] Lisaks on toimunud erinevad kopatöid ja kopaga merre maetud kive. Seda kinnitas ka kopajuht H“. Väärteomenetluse kese ei puudutanud asjaolu, kas keegi on soovinud jätta muljet nagu oleks kinnistul asunud vana vundament või mitte, samuti ei ole vähimatki puutumust väärteomenetluses asjaolul, kes, millal ja kas üldse teostas kopatöid, vaid nagu öeldud – menetlus puudutas ebaseaduslikult paigaldatud elektrikilpi. Seetõttu ei puuduta kuriteokaebuses välja toodud Y ütlus tõendamisel tähtsat asjaolu. Igasugune ebaoluline minetus ütlustes ei ole kvalifitseeritav valeütluste andmisena, vaid tõele mittevastav ütlus peab puudutama tõendamisel tähtsat asjaolu. Kuriteokaebuse esitaja arvamus selle kohta, et Y rõhutas uurijale, et on BBB küla külavanem, lisab tema valeväidetele usutavust ja kaalu. Jääb arusaamatuks, kuidas on külavanemaks olemine üleüldse relevantne. Sellel ei ole vähimatki puutumust väärteomenetluse esemega. Ütluste usaldusväärsus ei ole sõltuvuses isikule omistatava staatuse või ametikohaga. Avalduses toodud seisukoht, et valeütluse andmise ajendiks oli Y isiklik viha kannatanu vastu, mis on varasemalt väljendunud kannatanu füüsilises ründamises (kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXX), on irrelevantne. Teo motiiv ei oma valeütluste andmise koosseisu hindamisel tähtsust. 3. Kannatanu X lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS 4. Riigiprokuratuur jättis 21. juuni 2023 määrusega kaebuse rahuldamata, põhistades oma otsustust kokkuvõttes järgmiselt. Väärteomenetlus nr XXXXXXXXXXXXXX käsitles Looduskaitseseaduse § 74 lg 2 alusel Saare maakonda Saaremaa valda BBB külas asuvale XXX maaüksusele (kuulub OÜ-le Q) Läänemere ranna 200 meetri ehituskeeluvööndisse elektrikilbi ebaseaduslikult paigaldamise asjaolusid. 8. 2

§ 320lg 1 mõttes valeütlusi.

Valeütlus seisneb konkreetses menetluses tõendamisel tähtsust omavate asjaolude moonutamises ehk tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamises, kusjuures sellisena ei käsitleta ülekuulatava omapoolseid hinnanguid, oletusi ja arvamusi. Kuriteokaebuses esimesena esile toodud Y väärteomenetluses antud ütlus ei ole käsitletav valeütlusena, sest selles on kõigepealt esitatud õige faktiväide ja seejärel esitatud oletus. Kuriteokaebuses märgiti, et valeütlusena on käsitletav Y järgmine ütlus: „Nüüd siis avastasin, et nad [C ja X] on ka elektrikilbi sinna [XXX kinnistule] paigaldanud. Minu arvates saab sellist kaablit ja elektrikilpi paigaldada ainult W või tellida tema vahendusel“. Y ütlusi kajastavas protokollis on ta selgitanud, et 2022 septembris avastas ta XXX kinnistut läbival teel jalutades, et sellele oli ehituskeeluvööndisse püsitatud elektrikilp. Ta teadis, et XXX kinnistule oli taotlenud CX detailplaneeringu alustamist, kuid see oli kuhugi takerdunud. Y märkis, et „olen näinud, et XXX kinnistul on kopaga toimetatud ja hooldusraiet teostatud. Nüüd siis avastasin, et nad on ka elektrikilbi sinna paigaldanud. Minu arvates saab sellist kaablit ja elektrikilpi paigaldada ainult W või tellida tema vahendusel. Minu arvates on kaabel toodud kas G-le või D-le kuuluval kinnistul asuvast jaotuskapist ja elektrikapp asub XXX kinnistul.“ Y on eeltoodud ütluses esitanud faktiväite, et ta tuvastas 2022 septembris XXX kinnistul ehituskeeluvööndisse püsitatud elektrikilbi, kuid pole teadnud, kuidas selline kilbi püstitamine on toimunud. Ta on oma ütlustes edastanud kahtluse selle osas, et CX on paigaldanud enda kinnistule elektrikilbi ilma selleks õigustatud OÜ W osaluseta või selle vahendusel. Kuriteokaebuses esile toodud Y ütlus ei sisalda endas faktiväidet ehk kindlat teadmist, et CX on ebaseaduslikult enda kinnistule paigaldanud elektrikilbi. Selles osas on Y esitanud vaid kahtlust ehk esitanud oletuse. Nii ei ole võimalik ka eeltoodud ütlust käsitleda väärteomenetluses

§ 320lg 1 mõttes teadvalt vale ütluse andmisena.

Y poolt ei ole avaldatud selle ütlusega tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid, sest ta ei ole neid teadnud. Ka teist kuriteokaebuses esile toodud Y ütlust ei saa pidada valeütluseks. Kuriteokaebuses märgiti Y poolt valeütlusena ka järgmine: „Nägin ise, et CX lasid kopal mere äärest ja kinnistult kokku tõsta erinevaid kive, justkui tõendamaks vana vundamendi olemasolu. Seda on ka töid teostanud kopamees mulle rääkinud. [....] Lisaks on toimunud erinevad kopatöid ja kopaga merre maetud kive. Seda kinnitas ka kopajuht H“. Eeltoodud ütlus seondub Y kirjeldusega, mida ta on näinud erinevatel aegadel toimumas CX kasutusel oleval XXX kinnistul. Nii on ta ülekuulamisel rääkinud, et „XXX kinnistul ühtegi eluhoonet pole, suvel olen näinud sellel kinnistul telki. Tegemist pole matkatelgi, vaid püstkoja moodi telgiga. Kes seda telki kasutas, seda ma ei tea. Ajalooliselt pole minu andmetel selle kinnistul ühtegi eluhoonet olnud. Kunagi oli seal olnud loomade varjualune, aga selle polnud seinu, oli ainult katus. Kahjuks ma ei oska öelda, kas see varjualune oli 10 aastat tagasi või veel kauem aega tagasi. Olen mingil ajal vallalehelt lugenud (see oli see aeg, kui alustati sellele kinnistule detailplaneeringu alustamise protsessi), et X on kinnistule tellinud mingi uuringu, mis tõendaks, et selle kinnistul on vana maja vundament. Nägin ise, et CX lasid kopal mere äärest ja kinnistult kokku tõsta erinevaid kive, justkui tõendamaks vana vundamendi olemasolu. Seda on ka töid teostanud kopamees mulle rääkinud. Kuid külaelanikega suheldes pole keegi mulle kinnitanud, et sellel kinnistul oleks kunagi mõni eluhoone olnud. Eelmise aasta mais vedasid CX kraanaautoga XXX kinnistule veskikive ja vana puupaadi. Lisaks on toimunud erinevad kopatööd ja kopaga on merre maetud kive. Seda kinnitas ka kopajuht H. Nad on ka kopaga mere ääres veepiirist roogu maha võtnud ja kogu kinnistult on kadakaid maha võetud ning pinnast silutud. Erinevaid tegevusi on fikseerinud ka politsei.“ Eelnevalt tsiteeritud Y ütlused, sh kuriteokaebuses äratoodu osas, ei ole puutumuses väärteomenetluse esemega, so Saare maakonda Saaremaa valda BBB külas asuvale XXX maaüksusele (kuulub OÜ-le Q) Läänemere ranna 200 meetri ehituskeeluvööndisse elektrikilbi ebaseaduslikult paigaldamise faktiga. Lisaks ei oleks ka väidetava ütluse väärteomenetluse esemega seostumise korral kuriteokaebusele lisatud usaldusväärset tõendit, mille alusel oleks võimalik väita, et Y poolt väärteomenetluses edastatud faktid ei vasta tegelikkusele. Seadusandja ei pea mitte igasugust väärteomenetluse (ka muu menetlusliigi raames antud) raames antud ütlust, mille sisu ei pruugi vastata tegelikkusele, 3

§ 320lg 1 mõttes.

Nii on valeütluse andmist võimalik sedastada konkreetse menetluse raames käsitletava juhtumi asjaolude kohta läbiviidud protseduuri käigus, kus ütluste andjat on hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest järgnevast kriminaalvastutusest. Ütlused, milliseid saab seega karistusõiguslikult hinnata valedeks või mitte, peavad käsitlema uuritava juhtumi tõendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Antud juhul on Q OÜ suhtes läbi viidud väärteomenetlust nr XXXXXXXXXXXXXX, kus oli uurimise all OÜ poolt Looduskaitseseaduse § 74 lg 2 rikkumine, täpsemalt OÜ poolt talle kuuluvale kinnistule ehituskeeluvööndisse elektrikilbi väidetavalt ebaseaduslik paigaldamine. Nii selgitas ringkonnaprokurör õigesti, et konkreetses väärteomenetluses uurimise all olnud võimaliku seadusrikkumise asjaolude kontrollimisel ei omanud vähimatki tähendust see, mis oli muud peale elektrikilbi ehituskeeluvööndisse paigaldamise (kes paigaldas, millal, kuhu, mil viisil) toimunud Q OÜ kinnistul, kas keegi oli soovinud jätta muljet, nagu oleks selle asunud vana vundament, kas keegi oli sellel millalgi või kas üldse teostanud kopatöid, teinud raiet vms. Kuivõrd kinnistu muul moel kasutamine ei ole olnud väärteomenetluse nr XXXXXXXXXXXXXX raames kontrolli all, siis ei ole ka XXX kinnistul erinevatel aegadel tunnistaja poolt nähtul vähimatki tähendust. Järelikult ei ole ka võimalik vaidlusalust ütlust käsitleda

§ 320

mõttes valeütlusena, sest, nagu öeldud, ei olnud sellel väärteomenetluses tõendamisele kuuluvate asjaolude kontekstis tähtsust. Lisaks ei ole esitatud andmeid esitatud ütluse ebaõigsuse/valeks olemise kohta. Kaebaja poolt esitatud väidetava kopamehe H teadmata kuupäeval ja teadmata asjaoludel koostatud kinnituskiri ei kinnita Y väidete ebaõigsust. KAEBUS

2. juulil 2023 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus X lepingulise esindaja vandeadvokaat M. Greinomani kaebus, kes taotleb määruse tühistamist ja palub ringkonnakohut kohustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetlust alustama. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Riigiprokuratuur on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja jätnud tegemata vajalikud menetlustoimingud. Riigiprokuratuur on määruses ekslikult leidnud, et kuriteokoosseisu realiseerimiseks on vajalik tunnistaja ettehoiatamine vastutusest valeütluste andmise eest. See tõlgendus ei põhine õigusnormi tekstil ega kohtupraktikal. Y on vastutusest valeütluste andmise eest nõuetekohaselt hoiatatud. Karistusseadustiku § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu objektiivne külg seisneb menetlustoimingule allutatud tunnistaja poolt teadvalt vale ütluse andmises (RKKKo 3-1-1-100-07, p 6).

§ 320

lg 1 süüteokoosseisu tunnuseks ei ole eelnev hoiatamine karistusest valeütluste andmise eest. Süüteokoosseisu objektiivne külg seisneb tunnistaja poolt valeütluste andmises (TalRng nr 1-18-183/176, p 8.4.). Kohtupraktika kohaselt on karistatav ka kohtueelses menetluses valeütluste andmine (RKKKo nr 3-1-1-56-13, p 14.2.).

§ 320

lg 1 dispositsioon ei nõua toimepanijal motiivi või eesmärgi tuvastamist (RKKKo nr 3-1-1-100-15, p 26). 24.

§ 320

lg 1 ei näe koosseisulise elemendina seda, et valeütluste andmise tulemusena oleks tehtud teise isiku suhtes karistusotsus vmt. Valeütluste andmine pole tagajärjedelikt, vaid teodelikt. Sellepärast asjaolu, kuidas kujunes edasine väärteomenetluse käik, ei oma asjas tähtsust. Riigikohtu praktika kohaselt on karistatavad ka kohtueelses menetluses antud valeütlused, mis käivad mitteprimaarsete asjaolude kohta ning pelgalt viivad uurimise eksiteele (vt nt RKKKo nr 3-1-1-56-13, p 3, 4.4. 14.). Y ütlused olid piisavad, et määratleda menetlusalune isik ja põhjustada korduv sündmuskoha vaatlus 4. aprillil 2023. Isegi kui oletada, et

§ 320

lg 1 puhul oleks tegemist tagajärjedeliktiga, siis on kuritegu jõudnud katse staadiumisse, sest tingituna isiklikust vaenust kannatanu vastu (vt TalRng nr 1-226758/6 p 5) andis Y kannatanu vastu ütlusi, nende usaldusväärsuse tõstmiseks toonitas oma BBB küla külavanema ametiseisundit ning lootis kannatanule väärteomenetluses negatiivse tagajärje saabumist ehk karistamist LKS § 74 alusel. F teise valeütluse sisu - tervikuna ranna 4

§ 320

lg 1 tagajärjedeliktina käsitlemise korral on Y tegevus karistatav katsena

§ 25lg 2 järgi.

Kui erinevalt kaebuse esitajast leiab ringkonnakohus, et väidetava võltsvundamendi omavolilise rajamise eest kannatanu karistamine LKS § 74 järgi oleks võimatu, siis vastutab Y

§ 26alusel.

Seega on kuriteo objektiivne koosseisu olemasolu tõendatud. Vaidlustatava määruse p 3.4.

1. eitab Riigiprokuratuur subjektiivset süütekoosseisu esinemist sellega, et Y ei ole esitanud faktiväidet, vaid jaganud väärteomenetlejaga oma kahtlust. Y andis ütlusi emakeeles, olles kõrgharidusega. Puudub alus oletada, et Y on endast valesti väljendanud või ei märganud, et tema sõnu oleks valesti protokollitud. Järelikult tuleb Y sõnu mõista nii, nagu saaks nendest aru tavaline inimene. Kaebuse esitaja hinnangul, kui Y, olles eesti keelt emakeelena oskav kõrgharidusega isik, oleks tahtnud öelda „ei tea“ või „oletan“ või „arvatavasti“, oleks tema seda ka öelnud. Riigiprokuratuuri katsed moondada Y sõnade tähendust Y-le soodsas suunas on kohatud. Asjaolu, et järgmine avaldus sisaldab Y hinnangut, ei väära eelmise lause olekut faktiväitena. Riigiprokuratuuri vastupidine seisukoht on meelevaldne. Seega on tegemist faktiväitega, mille tegelikkusele mittevastavust on tõendatud kuriteokaebuse lisadega 2-
2. Järgnevalt selgitab kaebaja teise Y ütluse tõele mittevastavust. H kinnituskiri, mille ehtsust Riigiprokuratuur ei kummutanud ega ka teinud katset kontrollida, tõendab, et H kirjeldatud tegevusi ei teostanud. Järelikult ei saanud Y H-le omistatavat tegevust pealt näha. Neil põhjustel on Y teos täidetud nii objektiivne kui ka subjektiivne kuriteokoosseis. Tegemata jäänud menetlustoimingud on järgmised. Kannatanu ega tema vandeadvokaadist esindaja ei saa võtta isikult ütlusi KrMS tähenduses. Sellepärast väljakujunenud kohtupraktika kohaselt, kui süüdistuskohustusmenetluses võimaliku karistatava teo toimepanemise tuvastamine eeldab vastust küsimusele, kas mingi asjaolu on aset leidnud ja millal selline ebaseaduslik tegevus toime pandi, siis sellist teavet ei saagi kannatanu õiguskaitseorganitele edastada. Seda saab tuvastada vaid menetlustoimingute tegemisel, milleks on pädevad õiguskaitseorganid, kelle poole vastasisulise taotlusega [kuriteokaebusega] on ka pöördutud. Vaidlustatavas määruses on Riigiprokuratuur väljendanud kahtlust H kinnistuskirja tõendusliku väärtuse osas. Järelikult on H-lt saadaval teabel oluline tähendus süüdistuskohustusasja lahendamisel. Väljaspool kriminaalmenetlust ütlusi võtta ei saa ning seega ütluste võtmiseks tuleb kriminaalmenetlust algatada. Kriminaalmenetluses on menetlejal võimalused H tunnistaja ülekuulamiseks, vastamiseks kas Y või kannatanuga või siis mõlemaga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kaebus jääb rahuldamata.
4. Ringkonnakohtuniku hinnangul on kaebuse argumendid sisuliselt kummutatud juba
5. mai 2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises märgituga. Seetõttu vastab ringkonnakohus kaebusele üksnes olulisema osas. Kaebemenetlustes on X lepinguline esindaja oma argumente korranud – Y ei väljendanud hinnangut, vaid esitas faktiväite ja tema poolt väärteomenetluses öeldud laused, mida on kuriteokaebuses tsiteeritud, on käsitatavad valeütlustena. Ringkonnakohtunik ei nõustu kaebajaga, et prokuratuur on eksinud õigusnormi ehk

§ 320lg 1 tunnuste mõistmisel.

Ekslik ja kontekstist väljarebitud on kaebaja arusaam ja viide vaidlustatud määrusele, nagu jättis prokuratuur kriminaalmenetluse alustamata, kuna Y justkui ei hoiatatud teadlikult valeütluste andmise eest. Riigiprokuratuuri määruse osa, millele kaebuses on viidatud, puudutab sisuliselt seda, et kuriteokaebuses välja toodud teine väidetav Y valeütlus ei seondu väärteomenetluses esemeks olnud asjaoludega, s.o need puudutasid asjaolusid, mis ei omanud väärteomenetluses tähtsust. Seda, et valeütlustel peab olema kriminaal- või 5

§ 320

lg 1 tunnuste puhul ei oma motiiv küll tähendust, ent on seejärel argumenteeritud, miks Y andis valeütlusi vihavaenust kannatanu vastu. Samuti on kaebuses asutud oletama, kuidas Y eeltoodud valeväite alusel olnuks võimalik väärteomenetluse alustamine LKS § 74 järgi. Ringkonnakohtunikul mingeid andmeid LKS § 74 tunnustel toimunud väärteomenetlusest ei ole. Seetõttu jäävad kaebuse vastavad väited kuriteo toimepanemisest hüpoteetilisteks. Kuriteokaebuses esitatud Y esimese väidetava valeütluse osas mõistavad prokuratuur ja kaebaja Y kahte lauset erinevalt. Prokuratuuri hinnangul on Y väide, et ta avastas, et CX on paigaldanud oma kinnistule elektrikilbi, mis võib olla ebaseaduslik – hinnang, oletus. Kaebaja aga mõistab neid Y sõnu nagu ta väidaks kindlalt, et CX paigaldasid enda kinnistule ebaseaduslikult elektrikilbi. Kaebaja on põhjalikult selgitanud kaebuses, missugune on X taust, sh oskused, haridus. Nendest asjaoludest tulenevalt pidanuks kaebaja nägemuse kohaselt Y arvamuse esitamise korral oma laused formuleerima teisiti ehk siis ütlema sõna-sõnaliselt „mina arvan“ jne. Kaebaja leiab, et nii olnuks ka keskmisele mõistlikule inimesele arusaadav, et Y esitas arvamuse, mitte faktiväite. Ringkonnakohtunik selle arutluskäiguga ei nõustu. Kui lugeda kõnealuseid Y sõnu koos lausetega, mis eelnevad ja järgnevad neile, ehk siis asetades need laused konteksti, on selge, et Y justnimelt oletas, et CX võivad olla paigaldanud enda kinnistule ebaseaduslikult elektrikilbi. See tähendab, et Y on väljendanud oma kahtlust ebaseadusliku tegevuse asetleidmises. Prokuratuur on vaadelnud Y väiteid kontekstis, mitte kontekstist väljarebitult nagu teeb seda kaebaja. Seetõttu jääb ka see kaebuse argumentatsioon ringkonnakohtus edutuks. Nii jääb kaebus tervikuna rahuldamata ja vaidlustatud määrus muutmata. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 jätab ringkonnakohus kaebuse Riigiprokuratuuri 21. juuni 2023 määrusele rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6