Obsah (7)

§ 45§ 38§ 121§ 44§ 249§ 251§ 104

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-790 Haldusasi Päästame Eesti Metsad MTÜ

) alusel võimalik taotleda metsateatise õigusvastasuse tuvastamist (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, punkt 11). Kohus ei pea vajalikuks jätta kaebust käiguta, et kaebaja saaks tühistamise nõude asendada tuvastamise nõudega. Tegemist ei ole olukorraga, kus vaidlustatud metsateatise õiguslik toime oleks ammendunud kohtumenetluse ajal. Sel põhjusel ei saa metsateatise vaidlustamisel lähtuda ka nn jätkutuvastuskaebusele ülemineku reeglitest (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, punkt 12) ning lubatavuse hindamisel tuleb lähtuda tuvastuskaebuse esitamise piirangutest. 9.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Vastavalt

§ 38

lg-le 4 tuleb tuvastamiskaebuse esitamisel selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus möönab, et kuna kaebaja pöördus kohtusse tühistamisnõudega, siis ei olnud tal sel hetkel vajadust esitada

§ 38lg 4 ja § 45 lg 2 kohaseid põhjendusi tuvastusnõude kohta.

Samas ei pea kohus otstarbekaks kaebust selleks ka käiguta jätta, kuna kohtule on sama kaebaja teiste kaebuste pinnalt teada, et tuvastusnõude esitamisel oleks preventiivne eesmärk, et vältida Keskkonnaameti jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust ning et kaebuse lahendamisel võtta arvesse metsateatiste kumulatiivset mõju. Kaebaja viitab ka praeguses kaebuses varasematele haldusasjadele, samuti taotleb asja liitmist haldusasjaga 3-22-410, milles on vaidluse all samale katastriüksusele registreeritud ning väidetavalt must-toonekurge ohustavad metsateatised. Seega on kaebaja erinevad kaebused tihedalt seotud ja sarnased, mistõttu on uut laadi tuvastuskaebuse vajalikkuse põhjenduste esitamine väga vähe tõenäoline. Samuti on tuvastuskaebuse vajalikkuse põhjendamise võimalused kitsad ja peale preventiivse huvi praktiliselt muud kõne alla tulla ei saa. 10. Kohus leiab, et õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemine ei oleks põhjendatud, lähtudes

§ 45lg-st 2 tulenevatest piirangutest.

Kohtupraktikas ei ole välistatud keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamisel (Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2018 määrus nr 3-17-2275), kuid preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab esiteks olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda, ning teiseks peaksid kaebajal tulevikus sarnases 6 olukorras puuduma õigusvastasuse tuvastamisest tõhusamad vahendid oma õiguste kaitsmiseks (nt Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, punktid 8.1 ja 9). Seejuures selgitas Riigikohus asjas 3-20-580, et soovist muuta vastustaja halduspraktikat metsateatiste menetlemisel (ehk eelkõige avalike huvide kaitsest kantud argument) ei piisa, et sedastada menetluse vajalikkust kaebaja enda õiguste kaitseks. Kuna kaebaja vaidlustas lageraie metsateatise ja see on realiseeritud, siis samale alale ei saa Keskkonnaamet enam aastakümneid uusi metsateatisi väljastada, mistõttu on sarnane võimalik õigusvastane tegevus samasse alasse puutuvalt praktiliselt välistatud. Lisaks ei oleks tuvastusnõude menetlus põhjendatud seetõttu, et haldusasjas 3-22-410 võttis halduskohus 31.03.2022 määrusega menetlusse samale katastriüksusele (21303:005:0123) antud metsateatiste tühistamisnõuded, mille esitamisel tugineti samuti must-toonekure kaitsmise vajadusele. Kui kohus peaks tühistamisnõuded rahuldama, siis on see selge sõnum vastustajale, et sel viisil metsateatiste menetlemine ei ole lubatav ning olemasolevat halduspraktikat tuleb muuta. Seejuures märgib kohus, et isegi, kui nende metsateatiste kehtivus peaks kohtumenetluse kestel lõppema, siis on nende osas menetlemine kaitstud jätkutuvastamisnõudele ülemineku võimalusega (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, punkt 12). Seega on kaebaja preventiivne huvi saavutatav ka tühistamisnõuete kaudu ning menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude menetlemine sellises olukorras vajalik. Metsateatiste kumulatiivset mõju saab hinnata olenemata sellest, kas kohus menetleb iga metsateatise suhtes tuvastusnõuet, kuivõrd kumulatiivse mõju hindamine ei eelda metsateatiste õigusvastasuse tuvastamist. 11. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et metsateatise tühistamisnõue ja võimalik tuvastusnõue tuleb kooskõlas

§ 121

lg 2 punktidega 1 ja 2 kaebeõiguse ilmselge puudumise ja eesmärgipäratuse tõttu tagastada. Ammendunud haldusakti tühistamisnõue ei vii eesmärgini ega ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (

§ 44

lg 1) ja tuvastusnõude esitamisel esinevad

§ 45lg 2 piirangud.

Keelamis- ja kohustamisnõude tagastamine 12. Kaebaja taotles ka Keskkonnaameti keelamist registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiise Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Orajõe külas Orajõe metskond 1 kinnistul (katastritunnus 21303:005:0123). Kohus tagastab nõude, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus sellise keelamiskaebuse esitamiseks (

§ 121lg 2 punkt 1).

13.

§ 45

lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse esitamine piiratud kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, s.o õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (nt Riigikohtu 21.10.2021 otsus nr 3-20-286, punkt ). 13.

1. Katastriüksuse 21303:005:0123 suuruseks on 2295 hektarit1 ning kaebaja taotleb kogu selle ala suhtes keelata automatiseeritud menetluses metsateatiste ja metsakaitseekspertiisi aktide registreerimise. Vastab tõele, et RMK taotleb ja Keskkonnaamet registreerib pidevalt ja 1 https://xgis.maaamet.ee/ky/21303:005:0123 7 hulgaliselt üle Eesti uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiisi akte. Nagu Keskkonnaamet 11.04.2022 seisukohas selgitas, siis võidakse seda olenevalt asjaoludest teha kas automatiseeritud menetluses või siis ametniku poolt läbiviidavas menetluses (nt kui metsateatise ala kattub EELISe objektiga, on kitsendused metsade majandamisele seatud ÜPga või ka küsitavuste korral). Samuti põhjendas Keskkonnaamet, et automatiseeritud menetluse andmestiku määramisel teostatakse juba kaalutlusõigust. Abstraktselt see, et võidakse anda haldusakte mh automatiseeritud menetluses, ei näita kohtu hinnangul, et on põhjust arvata kaebaja õigusi rikkuvate haldusaktide andmist vaidlusalusel katastriüksusel ning seda veel nii laialt, nagu kaebaja märgib. Asjaolu, et 2295 ha suuruse maa-ala ühes ääres paikneb musttoonekure elupaik, ei tähenda, et kogu katastriüksuse puhul tooks automatiseeritud menetluse kasutamine potentsiaalselt kaasa õigusvastased haldusaktid. Näiteks ka praeguses asjas selgus, et vaidlustatav metsateatis ei olnud registreeritud rohevõrgustiku koridorile, kus olnuks lageraie üldplaneeringu kohaselt välistatud (vt Häädemeeste valla 11.04.2022 vastust) ning lisaks asub metsaeraldis, millele lageraie luba anti, must-toonekure elupaiga piirist 3,3 km kaugusel (Keskkonnaameti 11.04.2022 vastus). Ehk väide võimalike õigusvastaste haldusaktide andmisest on keelamiskaebuse esitamiseks liiga üldine. 13.
2. Lisaks on kaebajal hilisemad tõhusad võimalused oma õiguste kaitseks, milleks on tühistamiskaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega (või vaie haldusorganile koos haldusakti kehtivuse peatamise taotlusega). Kaebaja argumentideks, miks see nõue pole tõhus, on see, et kaebajal on raskendatud metsateatistest ja/või metsakaitseekspertiisidest igapäevane teadasaamine, mistõttu ei pruugi ta jõuda neid piisavalt varakult vaidlustada, ja teiseks, et haldusakte asutakse nii kiiresti realiseerima, et ka kaebuse õigeaegselt esitamisel võib olla juba hilja. Lisaks on pidev tühistamiskaebuste esitamine kaebajale koormav. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väited enda õiguste muul viisil kaitse võimatusest või keerulisusest põhjendatud. Kaebajal on võimalik vaidlusalusele katastriüksusele metsateatiste andmist jälgida WFSteenuse kasutamisega. Kuigi haldusasjas 3-21-1203 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrusest selgub, et Tallinna Halduskohtul ei töötanud proovimisel WFS-teenus korrektselt (punkt 10) ning ka varasemate otsustuste tegemisel on lähtunud kohus asjaolust, et Keskkonnaameti jagatud lingile vajutades teenus ei avane, siis Keskkonnaameti 11.04.2022 vastusest nähtuvalt on WFS-teenuse kasutamiseks vaja eraldi programmi (vt vastuse allmärkuses 3 viidatud juhendi punkti 1.2 ja 2.3). Kohus möönab, et Keskkonnaamet võiks selgemalt väljendada, et veebilink, millele nad viitavad (https://gsavalik.envir.ee/geoserver/metsaregister/ows), ei toimigi lihtsalt peale vajutades, vaid programmis tuleb luua vastav ühendus, kasutades viidatud veebilinki. Kohus laadis endale alla vabatarkvara QGIS, milles WFS-teenus töötab ning selle abil on võimalik metsaregistriga tutvuda ja teha päringuid ehk kaebajal on võimalus end metsateatistega jooksvalt kursis hoida. Näiteks vaidlusalust katastriüksust otsides on tulemuseks 41 kehtivat metsateatist, kusjuures neid saab otsida kindla kuupäeva järgi või alates teatud kuupäevast ehk kontrollida, kas võrreldes mingi aja seisuga on metsateatisi juurde registreeritud või ei. Samuti on erinevaid kaardikihte kasutades võimalik välja selgitada, kas mõni eraldis, millele metsateatis on väljastatud, asub alal, millel üldplaneeringu kohaselt on lubatud raied vaid valikraie põhimõttel. Samuti on võimalik teha märksõna otsinguid. Kaebaja ei ole kuidagi tõendanud, et tal ei ole võimalust WFS-teenust kasutada või et vastupidiselt kohtu kogemusele oleks selle kasutamine sedavõrd keeruline, et selle kasutamist ei saa kaebajalt oodata. Seejuures märgib kohus, et ka haldusasjas 3-22-410 esitatud X. X. arvamus ei too välja, et tegemist oleks keeruliselt kasutatava programmiga, vaid seal mööndakse umbisikuliselt ja allikale viitamata, et: „WFS süsteemi õppimist ja mõtestatud kasutamist peetakse keeruliseks.“. Metsaregistri kasutamine WFS-teenusena nõuab küll 8 süvenemist, kuid arvestades, et kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kes soovib suurel hulgal metsateatisi vaidlustada, siis tuleks tal WFS-teenuse kasutama õppimisse panustada. See on keskkonnaorganisatsioonile eelduslikult jõukohane ning samuti võib temalt eeldada vastavat aktiivsust (võrreldes n-ö tavalise füüsilise isikuga, kes nt vaidlustab ühekordselt metsateatist, mis anti tema kodu kõrvale ja millest ta saab teada siis, kui metsa asutakse raiuma). Asjaolu, et haldusasjades 3-22-124 ja 3-22-206 (ja neist eraldatud haldusasjades) pöördus kaebaja kohtusse üle 300 metsateatise ja metsakaitseekspertiisi akti vaidlustamiseks, millest osad olid nt antud isegi pool aastat või rohkem aega tagasi ja mis olid ka seetõttu ammu realiseeritud, ei näita, et soovi korral poleks võimalik katastriüksusele 21303:005:0123 antud haldusakte vaidlustada õigeaegselt ja piisavalt kiiresti, kasutades WFS teenust. Et uute metsateatiste peale kaebuste esitamine on koormav, ei ole argument, väitmaks õiguste hilisema kaitse võimatust ja soovides sedasi haldusorgani tegevuse juba ennetavalt keelata.
3. Kohus tagastab

§ 121

lg 2 punkti 1 alusel samuti nõude kohustada Keskkonnaametit kaasama kaebaja Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Orajõe külas Orajõe metskond 1 kinnistul (katastritunnus 21303:005:0123) metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimise menetlusse. Kaebajal ei ole selliseks nõudeks subjektiivset õigust. Kaebaja tugineb KeÜS §-s 28 sätestatud õigusele osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisel, kuid metsaseadus eriseadusena ei näe kolmandate isikute kaasamist ette ning see pole vastuolus hea halduse tavaga 2 . Samuti ei saa väita, et igasugune metsateatise väljastamine võiks olla käsitatav olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisena, millest tuleks üldsust laiemalt teavitada ja millele kohaldub KeÜS § 28. Samas metsaregistri ja WFS-teenuse abil jõuab teave metsateatistest kaebajani ja tal on võimalus neid vaidlustada. Kohus ei saa haldusorganile niivõrd abstraktselt ja ulatuslikult ette kirjutada, kuidas haldusmenetlust läbi viia, vaid Keskkonnaametil on endal otsustusruum. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 15.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse korras saab taotleda haldusakti kehtivuse peatamist, vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist, haldusorgani kohustamist taotletavat toimingut tegema (

§ 251lg 1 punktid 1–3).

1. Metsateatise registreeringu kehtivuse peatamiseks puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna see on täielikult realiseeritud. Raiet ei ole enam võimalik ära hoida. Seega jääb rahuldamata taotlus metsateatise registreeringu kehtivuse peatamiseks.
2. Taotlus keelata Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Orajõe külas Orajõe metskond 1 kinnistul (katastritunnus 21303:005:0123) raie teostamine kuni kohtuasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (kaebaja taotluste punkt 1.2) on sõnastatud laiemalt kui et keelata 2 Nt õiguskantsleri 03.04.2018 kiri nr 6-1/180178/1801556 9 vaid raie vaidlustatava metsateatise alusel. Arvestades kaebuse punktide 50 ja 55 esimesi lauseid (lauseosi) ja asjaolu, et raie keelamiseks üldisemalt ei ole keelamisnõuet esitatud, mõistab kohus seda taotlust nii, et kaebaja pidas siiski silmas vaidlustatava metsateatise alusel raie teostamise keelamist. Kuna metsateatise alusel on lageraie juba tehtud, jääb vastav taotlus rahuldamata. Kui kaebaja siiski mõtles, et raie tuleks keelata kogu kinnistul, siis tuleb taotlus jätta rahuldamata põhjusel, et selline õiguskaitsemeede väljub kaebuse esemest, sest vastavat keelamisnõuet pole esitatud. Arvestades

§ 45lg 1 piiranguid puuduks selliseks nõudeks ilmselgelt ka kaebeõigus.

1. Samuti taotles kaebaja keelata Keskkonnaametil registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Orajõe külas Orajõe metskond 1 kinnistul (katastritunnus 21303:005:0123) ja kohustada Keskkonnaametit hindama iga metsateatise andmist väljaspool automatiseeritud menetlust, s.o viima läbi sisulise haldusmenetluse seaduse nõuetele vastava menetluse, kaasama sellesse PEM-i ning teavitama PEM-i eespool nimetatud katastriüksusel registreeritud võimalikest uutest metsateatistest ja metsakaitseekspertiisidest registreeringu tegemisega samal päeval elektronposti aadressi info@savetheforest.ee kaudu. 18.
2. Need esialgse õiguskaitse meetmed lähtuvad küll kaebuse põhinõuetest (keelamis- ja kohustamisnõuded), kuid kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna tal ei ole selliste nõuete esitamiseks kaebeõigust. Järelikult puuduvad ka vastavad õigused, mida esialgse õiguskaitse korras kaitsta. Sellel, kui Keskkonnaamet registreerib automatiseeritud menetluses uusi haldusakte, viimata läbi sisulist menetlust ja kaasamata PEM-i, ei ole pöördumatuid ega raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, kuna kaebaja saab haldusakte vaidlustada siis, kui need antakse. Kaebaja viitab haldusasjadele, kus on leitud, et tuleks hoiduda uute metsateatiste andmisest juba vaidlustatud metsateatistega hõlmatud aladele, kuid praegusel juhul kaebaja taotleb automatiseeritud menetluses metsateatiste andmise keelamist ja enda kaasamist kogu 2295 ha suuruse katastriüksuse osas. Ehk kaebaja soovib peatatud kehtivusega metsateatiste alade raiekeeldu oluliselt laiendada, mis ei ole enam võrreldav olukorraga, kus Keskkonnaamet on registreerinud uue metsateatise täpselt samale alale, millele antud metsateatise kehtivus on esialgse õiguskaitse korras peatatud, või selle vahetusse lähedusse. Kuna kohus on nüüdseks WFS-teenuse kasutamise osas veendunud, et otsing toimib selliselt, et kindla katastriüksuse osas on kasvõi igapäevaselt lihtne üle kontrollida, kas sellele on antud uusi metsateatisi, siis puudub ka vajadus kaebaja teavitamiseks uutest haldusaktidest. 18.
3. Isegi kui teoreetiliselt on metsateatiste või metsakaitseekspertiiside puhul olemas võimalus, et need jõutakse kiiresti enne kaebuse esitamist realiseerida ehk kui esialgse õiguskaitse vajadust mitte täielikult välistada, tuleks taotlus Keskkonnaameti keelamiseks ja kohustamiseks jätta rahuldamata. Arvestades, et kaebaja saab pidevalt vaidlusalusele katastriüksusele antud haldusakte jälgida, siis oleks oht looduskaitselisele avalikule huvile pigem väike. Teisalt oleks Keskkonnaameti ja metsateatise esitaja (RMK) suhtes ebaproportsionaalne, kui mõningase teoreetilise ohu pärast lasuks kogu kinnistul automatiseeritud menetluses haldusaktide andmise lauskeeld ja kaebaja kaasamise kohustus, samas kui niivõrd ulatusliku maa-ala erinevates osades võivad asjaolud oluliselt erineda (nt kaugus kaitstava liigi elupaigast, ÜP-st tulenevad tingimused). Lisaks on halduskohus asjas 322-410 tehtud 31.03.2022 määruses kaebajale juba sama katastriüksusega seoses andnud õiguskaitset, millega on Keskkonnaametil keelatud konkreetsetele eraldistele uusi raiet lubavaid haldusakte anda (määruse resolutsiooni punkt 2.4) ja samuti pandud Keskkonnaametile teatud tingimustele vastavate haldusaktide andmisel kaebaja teavitamise 10 kohustus ulatuses, mis kohtu hinnangul on vajalik (viidatud määruse resolutsiooni punkt 2.7). Selliselt kohaldatud esialgne õiguskaitse oli seotud kindlate metsateatiste ja väiksemate piiritletud aladega, kuid nii laiaulatuslik keelamine ja kohustamine, nagu kaebaja käesolevas asjas taotleb, ei ole mõistlik ega põhjendatud.
4. Taotlus kohustada Keskkonnaametit võimalike metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimisel katastriüksusele 21303:005:0123 seadma metsateatisele tingimuse, et selle realiseerimine on lubatav alles pärast vaidlustamiseks ette nähtud kaebetähtaja möödumist, lähtub sellest, et kaebaja taotles Keskkonnaameti kohustamist viima vaidlusalusel katastriüksusel läbi sisulisi, mitte automatiseeritud, menetlusi. Sellises menetluses haldusaktide andmisel taotleb kaebaja metsateatisele lisatingimuse seadmist. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus Keskkonnaameti kohustamiseks viima läbi sisulist menetlust jääb rahuldamata, ei kuulu rahuldamisega ka kaasnev, metsateatisele lisatingimuse seadmiseks kohustamise taotlus. Kokkuvõte ja menetluskulud
5. Kokkuvõetult kuulub kogu kaebus tagastamisele ning seetõttu pole vajalik otsustada ka haldusasja liitmise üle asjaga 3-22-
6. Ka esialgse õiguskaitse taotlus jääb kogu ulatuses rahuldamata.
7. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 20 eurot, mida kohus ei tagasta, sest kaebuse tagastamise aluseks on

§ 121

lg-s 2 sätestatud alused (

§ 104lg 5 punkt 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 11