) § 175 lg-le
) redaktsiooni.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
lg-le 1.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel. Võlausaldaja Xxx Xxx OÜ vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Ülejäänud võlausaldajad ei esitanud kohtule oma seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on menetluse kestel sünnitanud kaks last, viibinud lapsehoolduspuhkusel ja saanud vanemahüvitist. Ühtlasi on võlgnik saanud peretoetust. Võlgnik on tasunud võlausaldaja xxx (endine xxx) nõude summas 446,68 eurot. Võlgnik töötas kojamehena xxx saades igakuist töötasu vahemikus 176,17 eurot kuni 192,80 eurot. Perioodil 26.10.2022 kuni 20.04.2023 on võlgnik saanud töötutoetust. Ta võttis ennast alates 27.09.2022 töötuna arvele ja tegeleb aktiivselt töö otsimisega. Võlgniku andmetel on ta menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 1605,40 eurot, millest viimased on tehtud 24.04.2023. Arvestades kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud talle seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud nõuetekohaselt põhjalikke aruandeid. Kohus saab aru, et võlgnik on menetluse kestel saanud kaks last. Seega on tema põhiliseks sissetulekuks olnud peretoetus ja vanemahüvitis. Ühtlasi ka töötutoetus ja teatud perioodil ka töötasu kojamehena töötamise eest. PankS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 jj on esile toodud sissetuleku arestimise erisused. TMS § 130 lg 1 p 1 ja 5 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele ega ka Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik peaaegu terve menetluse kestel saanud sissetulekut, millele oleks olnud võimalik sissenõuet pöörata. Ühtlasi need kuud, kus võlgnik on saanud sissetulekut, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, ei ole see sissetuleku suurus ületanud mittearestitavat summat, kuivõrd võlgnikul on ka kolm alaealist last (TsMS § 132 lg 1, 2). Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust. Samas on võlgnik siiski võlausaldajatele väljamakseid teinud, mis näitab tema tahet ja püüdlust rahuldada võlausaldajate nõudeid ning täita talle pandud kohustusi nõuetekohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole
§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku S S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb S S tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku S S majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
lg 1).
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate S S (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.