Hageja leiab, et laenuandja on täitnud
Kostjale on iseteeninduskeskkonnas edastatud kõik laenudokumendid püsival andmekandjal, sh maksegraafik, enne laenulepingu sõlmimist. Esitatud andmed võtavad arvesse isiku krediidivõimelisust. Xxxx lepingueelset teavet, mis on kättesaadav .pdf failina ka Xxxx kodulehel xxxx, millega laenusaajal oli võimalik tutvuda. Klienti kutsutakse üles täiendavate küsimuste korral klienditeeninduse poole pöörduma. Hageja on seisukohal, et kostjal lasub samuti vastutustundlik laenamise ja oma krediidivõimelisuse hindamise põhimõte. Kostja puhul on tegemist täisealise teovõimelise isikuga, kes peaks mõistma, mis toob endaga kaasa laenu võtmine ehk kui võetakse kohustust siis tuleb see kohustus ka vastutustundlikult täita. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
) § 402 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 3 näeb ette, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Laenulepingu mõiste avab
lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 p 2 näeb ette, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis. Eeltoodust lähtuvalt võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (
) § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 koosmõju alusel.
lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (
Hageja nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. 3. Käesolevas asjas on poolte vahel esmalt tõusetunud vaidlus selles, kas esialgne võlausaldaja on kontrollinud ja hinnanud piisavalt kostja krediidivõimekust. Kostja leiab, et esialgne võlausaldaja on oluliselt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kuna ta ei ole kostja majanduslikku võimekust hinnanud. Samuti on kostja leidmas, et krediidiasutusel on kohustus enne lepingu sõlmimist klienti selgelt teavitada millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasi maksmisega. Hageja ei ole nendest nõuetest kinni pidanud, sest vastasel juhul ei oleks saanud võtta laenu kahe lapsega üksikemale, kelle sissetulek oli lepingu sõlmimise ajal 882 eurot ja peretoetus 120 eurot ja kellel on varasemast juba laenukoormus.
lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. 4 2-22-147208
lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1– 3 ja lõikes 7 sätestatust.
lg-st 3 tuleneb, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on hagiavalduse punktis 1.2 märkinud, et enne kostjale laenu andmist hindas B OÜ kostja krediidivõimelisust. Hageja on hagiavalduse lisadena 2 ja 3 esitanud ka tõendid (dtl 2742), mis võeti aluseks krediidivõimelisuse hindamisel. Esialgne võlausaldaja võttis kostja krediidivõimelisuse hindamisel aluseks kostja nelja kuu pangakontoväljavõtte, mille analüüsimise tulemusel saadi netosissetulekuks 2002,21 eurot (sh ka lastetoetused on sissetulekuks), finantskohustusteks kokku 415 eurot, ülalpeetavate kuludeks 99 eurot, muud kohustused 500 eurot, lisaks jäi varuks veel 100,11 eurot ning tulemuseks saadi kostja maksevõime 888,09 eurot. Lepingust tingimustest tulenev minimaalse kuumakse suuruseks oli 64,22 eurot (minimaalne kuumakse koosnes 1/60 krediidijäägist ja intressist). Peale esitatud andmete analüüsi ning kontrollitud andmeid, st puudusid maksehäired, oli krediidiandja veendumusel, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevat kohustust kokkulepitud tingimustel. Kohus leiab, et hageja on edukalt tõendanud selle, et esialgne võlausaldaja on kostja majanduslikku võimekust hinnanud. Seega võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Kohus märgib, et krediidiandja võimalused laenutaotleja majandusliku võimekuse hindamiseks on paratamatult piiratud. Need võimalused sõltuvad eelkõige laenuvõtja enda poolt antud teabest, kontrollitavatest andmetest asjakohastest andmebaasidest ning avalikult teatavaks saanud asjaoludest (nt maksehäirete registrist). Kohus viitab siinkohal ka Finantsinspektsiooni vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendile, mille p 5.5 kohaselt on krediidiasutusel õigus vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Võttes arvesse krediidilepingust nr xxxx tuleneva minimaalse igakuise osamakse suurust (s.o 64,22 eurot), siis oli laenuandjal põhjendatud eeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti ei kvalifitseeru kliendi hilisem makseraskustesse sattumine vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks. 5 2-22-147208 Olukorras, kus laenusaaja esitab laenutaotluses teadlikult valeandmeid oma sissetulekute ning kohustuste kohta, on ta rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Laenuvõtjal on võimalus erinevate võlausaldajate käest laenu taotleda nö üheaegselt, mis loob laenuandjatele olukorra, kus nad ei saa laenuvõtja eelnevaid kohustusi tema pangakonto väljavõtteid analüüsides arvesse võtta. See loob laenuandjale kunstlikult olukorra, kus laenuvõtja võimekus laenu tagastada paistab olevat suurepärane. Seega kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kohus leiab, et laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta
Kostja on krediidilepingus nr xxxx kinnitanud, et tema poolt esitatud andmed on tõesed ja täielikud, leping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale ning talle ei ole teada ühtki asjaolu, mis võiks mõjutada tema võimet täita lepinguga võetud kohustusi. Samuti on kostja kinnitanud, et ta on enne lepingu sõlmimist tutvunud talle esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, saanud selgitused lepingu oluliste tingimuste ja lepinguga kaasnevate riskide kohta ega vaja lepingut sõlmides täiendavaid selgitusi (dtl 44). Samuti on hageja märkinud, et kostjal oli võimalik tutvuda Xxxx toote lepingueelse teabega mis on kättesaadav .pdf failina ka Xxxx kodulehel xxxx. Kohtu hinnangul on Xxxx krediiditoote tutvustus ja lepingu sõlmimisel ettevaatlikkusele kutsuv teave esialgse võlausaldaja poolt selgelt sõnastatud (dtl 74). Kohus leiab eelneva valguses kokkuvõtvalt, et esialgne võlausaldaja on piisava põhjalikkusega hinnanud kostja võimet krediidilepingus kokkulepitud tingimustel laenu tagasi maksta ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise 6 2-22-147208 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
6.
lg 1 näeb lisaks ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Kohus ei ole tuvastanud seda, et esialgne võlausaldaja oleks eeltoodud sätetest tulenevaid kohustusi rikkunud. 7. Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 näeb ette, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 23.05.2022.a krediidilepingu nr xxxx põhitingimuste kohaselt toimub krediidi tagasimakse ja intressi tasumine kord kuus
Ühtlasi ei ole eeltoodud üldtingimused ka sellised, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu (
Hageja on märkinud, et kostja on kokku saanud krediiti summas 2000 eurot, mis on üle kantud kostja arvelduskontole järgnevalt: − 23.05.2022 summas 1000 eurot, − 03.06.2022 summas 300 eurot, − 10.06.2022 summas 100 eurot, − 16.06.2022 summas 300 eurot, − 19.06.2022 summas 100 eurot, − 20.06.2022 summas 200 eurot. Hageja märgib, et kostja poolt pole tagasimakseid lepingu katteks tehtud. Kohtu hinnangul on kostja rikkunud põhitingimustest ja üldtingimuste p-dest 2.1 ja 2.2 tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust.
lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul on esialgne võlausaldaja krediidilepingu nr xxxx kehtivalt üles öelnud 27.09.2022.a. Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt
lg 1, § 108 lg 1, krediidilepingu nr xxxx põhitingimuste ning sellele kohalduvate üldtingimuste p 4.8 (b) koosmõju alusel hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 2000 eurot. 8. Järgmisena palub hageja enda kasuks välja mõista intressi 224,81 eurot.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on krediidilepingu põhitingimustes kokku lepitud fikseeritud intressimääras, milleks on 36% aastas (s.o 0.0986 % päevas). Lisaks on pooled kokku leppinud, et krediidilimiidi kasutamise eest tasub klient iga kuu intressi, mida arvestatakse krediidi tagastamata osalt päevade eest, mil krediit on kliendi kasutuses. Kohus on eelpool viidanud ka lepingule kohalduvate üldtingimuste p-le 2.2, mis näeb ette, et hiljemalt lepingus kokkulepitud maksepäeval tasub klient kogu krediidijäägi, osa sellest või vähemalt arvel näidatud kohustusliku minimaalse osamakse. Minimaalne osamakse koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist, mida krediidiandja arvutab igakuiselt kasutusse võetud krediidisummalt. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates lepingu sõlmimisest kuni lepingu lõpetamisele eelnenud päevani lepingu põhitingimustes kokkulepitud määras 36% aastas, kokku summas 224,81 eurot, mis tuleneb põhiosa jäägilt 1000 eurot perioodi 23.05.202219.06.2022 eest (hilinenud päevi 28) intressimääraga 0,0986% päevas kokku 27,61 eurot ning põhiosa jäägilt 2000 eurot perioodi 20.06.2022-27.09.2022 eest (hilinenud päevi 100) intressimääraga 0,0986% kokku 197,20 eurot. 8 2-22-147208 Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt
lg 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, krediidilepingu nr xxxx põhitingimuste ning sellele kohalduvate üldtingimuste p 4.8 (b) koosmõju alusel hageja kasuks intressina välja mõista 224,81 eurot. 9. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 28.09.2022.a kuni 07.02.2023.a eest summas 186,20 eurot (viivisemääraga 24% aastas).
lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivisenõude aluseks on antud juhul krediidilepingu nr xxxx põhitingimustest tulenev viivisemäär, milleks on 24% aastas. Ühtlasi on viivisenõude aluseks krediidilepingule nr xxxx kohalduvate üldtingimuste p 2.8, mille kohaselt võib lepingujärgsete maksetega hilinemisel krediidiandja nõuda viivist lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui see on kõrgem. Viivise arvestamisel lepingujärgse intressimäära järgi ei tohi viivise määr ületada seadusjärgse viivisemäära kolmekordset määra. Viivist arvutatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest.
lg 8 näeb ette, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja leiab, et lepingus määratud viivise määr on oluliselt kõrgem kui võlaõigusseaduses sätestatud. Kohus leiab, et eeltoodud kostja seisukoht ei anna alust hagis nõutud viivist vähendada. Kohtu hinnangul ei ole hageja viivisenõue ei ole ebamõistlikult suur. Samuti ei ületa see lepingus kokkulepitud kolmekordset seadusjärgse viivise määra, milleks on
lg 1 järgne 8% (lisandub
§-s 94 sätestatud intressimäär). Kostjalt tuleb
lg 1 p 6, krediidilepingu nr xxxx põhitingimuste ning sellele kohalduva üldtingimuste p 2.8 koosmõju alusel välja mõista viivis ajavahemiku 28.09.2022.a kuni 07.02.2023.a eest summas 186,20 eurot. 10. Järgmiseks palub hageja kostjalt välja mõista lepingu kehtivuse ajal tekkinud võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot.
lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja on märkinud, et kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva minimaalse osamakse 13.07.2022.a, 13.08.2022.a ja 13.09.2022.a tasumisega. Hagiavalduse kohaselt on tasuta meeldetuletuskirjad kostjale edastatud 16.07.2022.a, 13.08.2022.a, 12.09.2022.a. Tasulised meeldetuletuskirja on kostjale edastatud 21.07.2022.a (5 eurot), 20.08.2022.a (5 eurot) ja 19.09.2022.a (5 eurot).Ühtlasi on hageja tõendanud meeldetuletuskirjade saatmist kliendi kommunikatsiooni loetelus (dtl 59 ja 60). Kohus leiab, et hageja võla 9 2-22-147208 sissenõudmiskulu summas 15 eurot on
11. Viimasena palub hageja kostjalt välja mõista pärast lepingu ülesütlemist tekkinud võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot.
lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
lg 3 täpsustab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid - võlamenetleja töö, tasulised päringud (5 eurot) ja edastatud nõude- ja meeldetuletuskirju 13.10.2022 (25 eurot), 20.10.2022 (5 eurot), 4.11.2022 (5 eurot), 10.11.2022 (5 eurot), 30.11.2022 (5 eurot). Kohus nõustub hagejaga selles, et need kulutused on tekkinud võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid nende kulude tegemise on tinginud kostja enda käitumine, s.o olles makseviivituses. Hageja on kohtule tõendina esitanud väljavõtte enda süsteemist kostjale saadetud meeldetuletuskirjade kohta (dtl 59 ja 60). Kohtu hinnangul on hagejapoolne võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud – kostjalt tuleb hageja kasuks
12. Käesolevas jaos määrab kohus kindlaks tsiviilasja menetluskulude jaotuse ning nende hüvitamise ulatuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 350 eurot. Kostja ei ole enda vastuses hagile menetluskuludele vastuväidet esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 näeb ette, et kohtukuludeks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 172 lg 9 viimase lause kohaselt arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivuna tasunud 85,93 eurot. Edasises hagimenetluses on hageja tasunud täiendavat riigilõivu summas 264,07 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivud on tuvastatavad tsiviilasja materjalide ning kohtute infosüsteemi abil. Kohus leiab, et asjas tasutud riigilõiv kuulub hageja menetluskuluna kindlaksmääramisele ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 10 2-22-147208 Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist
MS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.