2-23-3979/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2023.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-3979 Tsiviilasi K Ki (K) hagi J Ki (K) vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esidnaja Hageja K K (isikukood xxx), vandeadvokaat Liis Mäeker Kostja J K (isikukood xxx), vandeadvokaat Indrek Västrik Kohtuistungi toimumise aeg 19.05.2023 lepinguline esindaja lepinguline esindaja RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada K Ki ja J Ki abielu, mis sõlmiti xxx xxx (abieluakt number xxx).
3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik K K (hageja) esitas 14.03.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse J Ki (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja abielu xxx, mida tõendab xxx poolt registreeritud abieluakt, mille kohta on väljastatud abielutunnistus nr xxx. Käesolevaks hetkeks on pooltevahelised abielulised suhted pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Abielu lahutamise soovi on hageja avaldanud kostjale korduvalt, ent millega nõustumise suhtes on kostja muutnud oma meelt korduvalt. Antud hetkel on pooltevaheline 1 suhtlus niivõrd halb, et abielu lahutamine ei ole võimalik kohtuväliselt. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et vältida abielu lahutamist kohtu kaudu. Hagejale on kahetsusväärselt jäänud kostja sõnade tõttu mulje, et ta hoidub abielulahutuse avalduse sisseandmisest perekonnaseisuametisse põhjusel, et tal on soov lõpetada pooltevahelised varalised suhted talle sobivatel tingimustel. Ehkki pooled valisid abiellumisel nendevaheliseks vararežiimiks varaühisuse, on nende peamine vara- ühine eluase- soetatud kaasomandisse, mitte abikaasade ühisomandisse. Seega ei kuulu poolte ühisvarasse märkimisväärselt vara, mida jagada. Sellest hoolimata peab kostja ennast õigustatuks rohkemale ning hageja on saanud kinnitust kahtlusele, et abielu lahutamine on kostja jaoks manipuleerimisvahendiks sobiva eesmärgi saavutamiseks varalise suhte lõpetamise osas. Kuna mõlemad pooled soovivad abielu lahutada, on kohtusse pöördumine küll koormav, ent käesolevas olukorras vältimatu ja vajalik. Abielu kohtuväline lahutamine ei ole vaatamata hageja püüdlustele olnud võimalik. Hageja ei pea võimalikuks taastada pooltevahelisi abielusuhteid ega kooselu ning abikaasad elavad teineteisest eraldi. Eeltoodust tulenevalt palub hageja rahuldada hagi, lahutada K Ki ja J Ki xxx sõlmitud abielu ning jätta menetluskulud J Ki kanda. 16.03.2023 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 17.04.2023 edastas kostja kohtule vastuse hagile, milles märkis, et kostja ei vaidle vastu asjaolule, et pooltevahelised abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja on nõus abielu lahutamisega. Abielu lahutamine oleks olnud võimalik ka väljaspool kohut. Kostja ei ole nõus väitega, et kostja on takistanud abielu lahutamist perekonnaseisuametis. Kindlasti ei ole kostja väidetavaks lahutusega mittenõustumise aluseks väidetav kostja soov saavutada endale soodne lahendus pooltevahelises varalises vaidluses. Vara jagamises osas on pooled jõudnud läbirääkimiste käigus sarnastele seisukohtadele. Kostja ei vaidle vastu hagi rahuldamisele. Kostja palub jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 19.05.
6. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Kostja oli lahutusega nõus. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Pooled olid sellega nõus, et poolte kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulude jaotamine TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2 Anu Vismann Kohtunik 3