Obsah (7)

§ 18§ 45§ 2§ 50§ 47§ 46§ 54

2-23-2350 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2023. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-2350 Tsiviilasi A.

§ 18

lg 2 p 5 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 45

lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

1. Usaldusisiku aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad vähemalt 10 571,45 eurot ja vara puudub. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjusena ära märkinud erinevad trahvid ja kohtukulud.
2. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisik ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud.
3. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik oma nõusolekut avaldanud.
4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (

§ 2lg 1).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4). 7. Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud Pankr

S §-s

1. Nimetatud paragrahvi kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. 2 Kuivõrd avaldusest ja selle lisadest ning usaldusisiku aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja ühtlasi ei saa pidada tõenäoliseks, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma, siis puudub kohtu hinnangul käesolevalt võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks - võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldus pankroti väljakuulutamiseks on perspektiivitu.
2. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võlgnik ise selgelt väljendanud ning usaldusisik ka tuvastanud, et võlgnikul vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid, puudub. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga 9.

§ 45lg 2 kohaselt, kui esineb Pankr

S § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse, mistõttu saab pankroti väljakuulutamise eelduseks olla antud juhul võlgniku poolt kohustustest vabastamise avaldus ja selle avalduse perspektiivikus. Käesoleval juhul on võlgnik vastava avalduse esitanud, kuid kohtu hinnangul esinevad käesolevas menetluses alused jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. 10.

§ 50

lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-92-15 tehtud otsuse punktides 9-10 asunud seisukohale, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal, mistõttu võib võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamisel hinnata ka kohustuste struktuuri. Käesoleval juhul on võlgnikult on trahvide ja sunnirahade näol kohustused kokku summas 9 999,95 eurot, mis moodustab 94,6% võlgniku kohustuste mahust. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-16950 leidnud, et olukorras, kus võlgniku võlausaldajaks on riik ja vangistuses ei teki võlgnikule eelduslikult kohustusi juurde, võlgniku ülalpidamiskulud kannab riik ning riik on olnud nõus sellega, et võlga tasutakse perioodiliselt, ei täida võlgniku maksejõuetusavalduse menetlemine oma eesmärki. Sellises olukorras on võlgniku avaldus õiguslikult perspektiivitu.

1. Võlgniku soov käesolevas menetluses on kohustustest vabaneda ajaks, mil ta vangistusest vabaneb. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole trahvidest ning kriminaalasjade menetlustest tulenevatest nõuetest vabastamine, mistõttu ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluse algatamisel perspektiivi. Viimast põhjusel, et kohtule on juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust ette teada, et kohus peab pärast kohustustest vabastamise menetlust keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohus on ka seisukohal, et kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist.
2. Tulenevalt

§ 47

lg-test 1 ja 2 on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, 3 siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 47

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 46lg 2).

1. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud kohustusest vabastamise menetluse algatamise eeldused, menetlusel puuduks igasugune edulootus. Vangistusseadus § 37 lg 1 kohaselt kinnipeetav on kohustatud töötama. Vangistusseadus § 38 lg 1 kohaselt kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Alates maksejõuetusavalduse esitamisest
2. a veebruaris kuni käesoleva ajani ei ole võlgnik tööle asunud. Samuti ei ole võlgnik esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta töötaks majapidamistöödel või omandaks haridust. Kohus teeb sellest järelduse, et võlgnik on asunud passiivselt ootama menetluse möödumist, mis vabastaks ta täitmata jäänud kohustustest. Senises kohtupraktikas on peetud kohustustest vabastamise menetluses arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes nt 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.
3. a määrus tsiviilasjas nr 210-15313). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav PankrS § 175 lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Kuivõrd vangistuses olles ei ole võlgnik asunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täitma, puudub kohtul veendumus, et võlgnik hakkaks kohustusi täitma ka tulevikus. Eeltoodust tulenevalt ei oleks kohtu hinnangul perspektiivi ka kohustustest vabastamise menetluse algatamisel.
5. Kohus märgib, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lõikele 1 on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab TsÜS § 157 lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates (TsÜS § 157 lg 3).
6. Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Usaldusisiku tasu
7. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse vastavalt

§ 54

lg-le 2 usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest 4 ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2023. a 4,30 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. 17. Usaldusisik on taotlenud tasu 11 töötunni eest (sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, ettekande kirjutamine, arvestuses sisalduvad bürookulud) summas 1 210 eurot (lisandub käibemaks 242 eurot). Kohus leiab, et tasunõue on põhjendatud.

§ 54lg 2 ja Pankr

S § 23 lg 4 alusel kuulub usaldusisiku tasu võlgnikult väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub tasunõue osaliselt rahuldamisele riigi vahenditest. Riigi arvelt kuulub Maire Armi kasuks väljamõistmisele usaldusisiku tasu 871,20 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5