Obsah (8)

§ 158§ 153§ 146§ 168§ 150§ 65§ 171§ 23

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2023, Narva Tsiviilasja number 2-22-17681 Tsiviilasi V G pankrotimenetlus Asja läbivaatamine pankrotimen

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. 3 V G pankrotihaldur on koostanud ning esitanud kohtule aruande, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks.

§ 158

lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. V G pankrotimenetluses on tunnustatud seitse II järgu (

§ 153lg 1 p 2) nõuet.

I ja III järgu nõuded puuduvad. Vaidlused nõuete tunnustamise üle puuduvad. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuetele. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikule ei kuulunud registervara. Võlgnik on saanud pankrotimenetluse ajal ainukese tuluna töötutoetust, toimetulekutoetust ja peretoetust. Pensionikonto saldo on 0 osakut. Rahaliste vahendite jääk pangakontol on 0,15 eurot. Müüdav pankrotivara puudus. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise nõuded puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Massikohustused puuduvad. Pankrotimenetluse kulude väljamakseid ei ole tehtud. Pankrotimenetluse kulud on

§ 146

lg 1 p 4 alusel kokku 870 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata pankrotivara arvelt rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid pankrotivaras koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on kokku 1 855,51 eurot, mis jaguneb võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk Võlausaldaja

7. R OÜ, registrikood XXX A P AS, registrikood XXX A F G OÜ, registrikood XXX P C AS, registrikood XXX O I OÜ, registrikood XXX A S P , registrikood XXX E L I AS, registrikood XXX Välja maksmata nõude suurus (eurodes) 3377,38 7118,21 9652,06 5229,39 11 710,57 1889,04 2073,71 Järk Jaotis (%) II II II II II II II 8,227 17,340 23,513 12,739 28,527 4,602 5,052 I ja III rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid ei olnud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 4 Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus Võlgniku seletuse kohaselt on ta alates augustist 2022 töötu. Võlgnik töötas OÜ-s B ja sissetulekuks oli minimaalne kuutöötasu. Tegeles ka ettevõtlusega (Venemaa kaubad), kuid seoses COVID-19 tuleneva piiride sulgemisega see enam võimalik ei olnud. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning maksejõuetusmenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võtta pankrotiavalduses toodud mahus kohustusi ja neid ka täita. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku maksejõuetusavalduses toodut ja täitemenetluste algusaegu, siis on maksejõuetuse tekke kõige hilisem aeg
8. aasta. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et võlgniku oleks maksejõuetuse tekitanud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga.

§ 158

lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 31. jaanuaril 2023.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.

§ 168

kohaselt on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata.

§ 150

lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 p-des 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepinguseaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt juhul, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatus ühe pankrotimenetluse kohta ei ole suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kolmekordne alammäär. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu 5 alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Haldur teatas võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna

§ 65lg 113 kohaselt.

Haldur on kohtule teatanud ka, et pärast pankroti väljakuulutamist on ta teinud tööd 12 tundi, tunnitasuga 66 eurot. Halduri tasule ei ole vastuväiteid esitatud. Kohus leiab, et arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Haldur palub määrata tema tasuks 725 (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et nimetatud tasu vastab nii

§ 65

lg 113 kui ka

§ 23lg 1–3 sätestatule.

Kohus määrab seega halduri tasuks 725 eurot (lisandub käibemaks). Halduri tasu summas 725 eurot (lisandub käibemaks) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks.

§ 23

lg 51 kohaselt kehtestab paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri

1. veebruari 2021 määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Eelnevast tulenevalt ning arvestades TsMS § 183 lg-s 2 sätestatud piirmäära, tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 725 eurot (lisandub käibemaks), kohustuseta hüvitada kulusid riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma FiMS §-s 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 11 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada pankrotiavalduses. Seega on võlgniku avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt FiMS § 45 lg 3 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. FiMS § 46 lg 1 teise lause järgi juhul, kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Pankrotihaldur ei soovi jätkata usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. FiMS § 69 lg 2 sätestab, et kuni
2. aasta
3. juunini võib kohus nimetada usaldusisiku ka usaldusisikute nimekirja väliselt, kuid peab sellisel juhul hindama, et isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus. Kirjaliku nõusoleku võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmiseks on andnud E M (isikukood XXX) (dtl 267), kellel on võlanõustaja tase 6 kutsetunnistus ja usaldusisiku ülesannete täitmiseks asjakohased erialased teadmised. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab E M täitma usaldusisiku kohustusi. 6 Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Võlgniku suhtes kehtib FiMS § 47: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (FiMS § 47 lg 1). võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 47 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 47 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 47 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p-de 1‒11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 47 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §
4. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 46 lg 2). Kohus kohustab usaldusisikut esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. FiMS § 49 lg 1 sätestab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FiMS §-s 47 või

4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik