← Eesti

2-23-5090/6

Obsah (10)§187§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-5090 Tsiviilasi T Pi (P) hagi

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. T P (hageja) esitas 03.04.2023 Harju Maakohtule hagi P P´i (kostja) vastu 74 981,93 euro ja viivise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 74 981,93 eurot ning põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest (03.04.2023) kuni põhinõude täitmiseni. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 01.06.
  2. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
  3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui 2 menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv summas 1680 eurot ning õigusabikulu summas 1981,80 eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 82 855,03 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 100 000 eurot tasuda riigilõiv summas 1 680 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1 680 eurot. Lisaks on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 1 981,80 eurot (koos käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 250 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta, s.o 300 eurot/tunnis koos käibemaksuga), kokku 7,34 tundi. Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäära 200 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul ei ole kõrgem tunnitasu käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust arvestades tasuna mõistlik, põhjendatud ega vajalik. Kohus hindas ja analüüsis hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asub seisukohale, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud, mõistlik ja vajalik. Hageja on kohtule

§ 174

lg 10 kohase kinnituse esitanud, mistõttu asub kohus seisukohale, et hageja poolt kantud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele koos käibemaksuga. Seega peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja õigusabikulu summas 1 486 eurot koos käibemaksuga (7,34 x 200). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3 148 eurot (riigilõiv 1 680 eurot + õigusabikulud 1 468 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

3 /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.