Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6549 (21284000166) Kohtulahend Tartu Maakohtu 14.03.2022 otsus Kalju Mäeotsa

§ 424

lg 2 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta 3 kuud, millest kandmata karistus vangistus 1 aasta 2 kuud 7 päeva, tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Erli Kaseväli Süüdimõistetu Kalju Mäeots (isikukood: 35810246019; elukoht: xxxxxxxxxxxx xxx x xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx Asja menetlemine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendada

§ 74

lg 4 alusel Kalju Mäeotsale määratud katseaega 2 kuu võrra ning lugeda katseaja lõpptähtajaks 14. november 2023. 2. Määrata

§ 75

lg 2 p 2 alusel Kalju Mäeotsale katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

1. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
2. Kalju Mäeots on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 14.03.2022 otsusega

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 06.-08.06.2021, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva.

§ 74

lg-te 1, 2 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata ja koheselt ärakandmisele määrati 20 päeva vangistust ning ülejäänud karistust s.o 1 aasta 2 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele mitte pöörata. Kalju Mäeotsale määrati katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 2 kuud 7 päeva ei pöörata täitmisele, kui Kalju Mäeots ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Kalju Mäeotsale lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

1. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Kalju Mäeotsa kohta. Ettekandest nähtuvalt on Kalju Mäeots 12.04.2023 vahetanud elukohta, ei teavitanud eelnevalt ametnikku ega esitanud elukoha vahetamise avaldust. Senise kriminaalhoolduse jooksul on K. Mäeots rikkunud registreerimiskohustust kolmel korral 28.06.2022, 22.09.2022 ja 18.01.
2. Samuti rikkus kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, kui ei ilmunud grupitundi mõjuva põhjuseta 11.08.
3. Kalju Mäeotsa kriminaalhooldus algas 30.03.
4. Esmane registreerimine toimus 19.05.2022, mil hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 24 kohtumist. 28.06.2022 ei ilmunud registreerimisele, teavitas halvast tervislikust seisundist, kuid ei esitanud arstitõendit. Ametnik reageeris rikkumisele vestlusega, kus tuletati meelde haiguse korral tõendi esitamise vajalikkus. 22.09.2022 ei ilmunud registreerimisele. 26.09.2022 selgitas K. Mäeots olukorda kirjalikult sellega, et tal jalg valutas, mille tõttu ei saanud öösel magada. Ametnik reageeris rikkumisele suulise hoiatusega. 18.01.2023 ei ilmunud registreerimisele, 01.02.2023 andis isik kirjaliku seletuse, et ta ei mäleta, mis põhjusel registreerimisele ei ilmunud. Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega, mille hooldusalune allkirjastas. 20.01.2023 registreerimisel olid K. Mäeotsal alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (alkoholilõhn). 29.06.2022 esitas kriminaalhooldusametnik K. Mäeotsa perearstile E.L päringu selle kohta, kuidas isiku tervislik seisund mõjutab tema igapäevast toimetulekut. 04.07.2022 saadetud tõendist nähtub, et K. Mäeotsa tervislik seisund ei võimalda kõndida pikka maad, sest tal on liikumisega probleeme. 08.08.2022 alustas sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mille osalemise grupis K. Mäeots katkestas, sest ei ilmunud teisele kohtumisele 11.08.
5. Kohtumise alguses soovis isik põhjusega puudumist, kuid hiljem selgus, et see ei olnud põhjendatud. Hooldusaluse sõnade järgi ta jalg valutas ning soovis minna kohtumise ajal erakorralise meditsiini osakonda vastuvõtule. Hiljem selgus, et jõudis sinna järgmisel päeval. Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega, mille isik allkirjastas. Perioodil 24.01.2023-15.03.2023 läbis K. Mäeots sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ individuaalvormis. Hooldusalune ei osanud analüüsida põhjus-tagajärg seoseid. Eesmärgiks seadis alkoholi tarvitamise vähendamise, koostas hädaabiplaani ning pani kirja koos ametniku abiga riskiolukorrad. 08.03.2023 ilmus isik sotsiaalprogrammi tundi alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega (alkoholilõhn, koordinatsioonihäired). Programmitund lükati edasi, sest ametniku hinnangul ei olnud võimalik teha sisulist tööd. 2 09.06.2022 kinnitati K. Mäeotsa juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Senise kriminaalhoolduse jooksul on vesteldud alkoholi tarvitamise põhjustest ja tagajärgedest; riskivast, hoolimatust ning teisi ära kasutavast elustiilist; erinevatest probleemide lahendamise võimalustest; impulsiivsusest ja eesmärkide püstitamisest; tulude ja kulude tasakaalus hoidmisest. Vestlustes on isik osalenud pigem tagasihoidlikult, ei soovinud vestelda kuriteo toimepanemise põhjusriskidest. Ametniku hinnangul kuritarvitab K. Mäeots alkoholi ning see on peamiseks põhjusriskiks. Samas isiku enda arvates tal ei ole alkoholiga probleeme. 24.04.2022 esitas kriminaalhooldaja Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) päringu informatsiooni saamiseks isikuga seotud intsidentide kohta. 25.04.2023 vastusest nähtub, et hooldusaluse endisesse elukohta (xxxxxxxxx xx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx) sai politsei 2 väljakutset 13.11.2022 ja 08.01.
6. Mõlemal korral olid K. Mäeotsal alkoholi tarvitamise tunnused. 12.04.2023 vahetas Kalju Mäeots elukohta selleks eelnevalt ametnikult luba taotlemata. 14.04.2023 teavitas Viljandi valla sotsiaaltöötaja S.T kriminaalhooldusametnikku, et K. Mäeots tõsteti 12.04.2023 üürikorterist välja omaniku poolt, kuna seal oli probleeme. Viljandi vald pakkus isikule sotsiaaleluruumi aadressil xxxxxxxxx x-xxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx . 17.04.2023 teavitas sotsiaaltöötaja S.T, et K. Mäeots paigutati valla varjupaiga teenusele aadressile xxxxxxxxxxx xxx x xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx . Põhjuseks oli asjaolu, et K. Mäeots tarvitas sotsiaaleluruumis alkoholi, mis ei ole lubatud ning tegi toas lõket. S. T kutsus politsei ning isik viidi kainenema. Sotsiaaltöötaja hinnangul on hooldusalusel suur probleem alkoholiga. Kalju Mäeotsa puhul ei olnud antud käitumiskontrolli kontrollnõude rikkumine niivõrd raske rikkumine, et pöörata isiku karistus täitmisele. Ametnik on seisukohal, et rikkumisele tuleb reageerida pikendades isiku käitumiskontrolli 2 kuu võrra, s.o 14.11.
7. Kriminaalhooldusametnik leiab, et 2 kuud on piisav aeg selleks, et hooldusalune saab näidata, et mõistab kontrollnõuete täitmise olulisust ning on koostööle orienteeritud. Kohustuse mitte tarvitada alkoholi määramine võib aidata kaasa alkoholi tarvitamise harjumuse muutmisele. Ametniku hinnangul kuritarvitab isik alkoholi ning sellel on otsene seos uue kuriteo toimepanemise riskiga. KOHTU PÕHJENDUSED
8. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid 3 tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4. Tartu Maakohtu 14.03.2022 otsusega on Kalju Mäeots süüdi mõistetud

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 06.-08.06.2021, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva.

§ 74

lg-te 1, 2 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata ja koheselt ärakandmisele määrati 20 päeva vangistust ning ülejäänud karistust s.o 1 aasta 2 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele mitte pöörata. Kalju Mäeotsale määrati katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 2 kuud 7 päeva ei pöörata täitmisele, kui Kalju Mäeots ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Kalju Mäeotsale lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

1. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu Kalju Mäeots on ilma kriminaalhooldusametnikku teavitamata vahetanud oma elukohta. Viljandi valla sotsiaaltöötajalt saadud info kohaselt tõsteti Kalju Mäeots 12.04.2023 üürikorterist omaniku poolt välja, kuna seal oli probleeme. Viljandi vald pakkus isikule sotsiaaleluruumi aadressil xxxxxxxxx x-xxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx . 17.04.2023 teavitas sotsiaaltöötaja, et Kalju Mäeots paigutati valla varjupaiga teenusele aadressile xxxxxxxxxxxxx xxx x xxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx. Põhjuseks oli asjaolu, et Kalju Mäeots tarvitas sotsiaaleluruumis alkoholi, mis ei ole lubatud ning tegi toas lõket. Sotsiaaltöötaja kutsus politsei ning isik viidi kainenema. Sotsiaaltöötaja hinnangul on hooldusalusel suur probleem alkoholiga. Kalju Mäeots puudus 11.08.2022 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ teiselt kohtumiselt. Oma seletuses on põhjendanud ilmumata jäämist seoses tugeva jalavaluga. Hiljem selgus, et isik pöördus erakorralise meditsiini osakonda vastuvõtule alles järgmisel päeval. Nimetatud rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik Kalju Mäeotsa kirjalikult hoiatanud. Senise kriminaalhoolduse jooksul on toimunud 24 kohtumist, millest 3 korral on isik registreerimiskohustust rikkunud. 28.06.2022 ei ilmunud registreerimisele, teavitas halvast tervislikust seisundist, kuid ei esitanud arstitõendit. Ametnik reageeris rikkumisele vestlusega, kus tuletati meelde haiguse korral tõendi esitamise vajalikkus. 22.09.2022 ei ilmunud registreerimisele. 26.09.2022 selgitas K. Mäeots olukorda kirjalikult sellega, et tal jalg valutas, mille tõttu ei saanud öösel magada. Ametnik reageeris rikkumisele suulise hoiatusega. 4 18.01.2023 ei ilmunud registreerimisele, 01.02.2023 andis isik kirjaliku seletuse, et ta ei mäleta, mis põhjusel registreerimisele ei ilmunud. Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega. Politsei- ja Piirivalveameti 25.04.2023 kirjast nähtub, et Kalju Mäeotsa endisesse elukohta (xxxxx xxx x-x xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx) sai politsei 2 väljakutset 13.11.2022 ja 08.01.
2. Mõlemal korral olid Kalju Mäeotsal alkoholi tarvitamise tunnused. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada Kalju Mäeotsale määratud katseaega ja määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, on katseaja eduka kulgemise peamiseks takistuseks süüdimõistetu kalduvus alkoholi tarvitada, mistõttu on katseaja pikendamine ja lisakohustuse määramine asjakohane ja põhjendatud.
3. Kohus nõustub erakorralises ettekandes toodud ettepanekuga ja peab otstarbekaks anda süüdistatavale võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kuna Kalju Mäeots on rikkunud katseajal talle kohtuotsusega määratud kohustusi, ei ole katseaeg tema suhtes kulgenud eesmärgipäraselt, seega on põhjendatud pikendada

§ 74

lg 4 alusel Kalju Mäeotsale määratud katseaega 2 kuu võrra ning lugeda katseaja lõpptähtajaks

1. november
2. Samuti peab kohus põhjendatuks Kalju Mäeotsale määrata täiendava kohustusena – mitte tarvitada alkoholi, mis aitaks korrigeerida Kalju Mäeotsa käitumist, tõstab motivatsiooni sõltuvuskäitumise ja eluviisi muutmiseks ning soodustab tema edukat katseaja läbimist. Alkoholi tarvitamisest hoidumine võiks aidata kaasa kontrollnõuete täitmisele ning hoida ära võimalikke uusi kuritegusid. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus

§ 75

lg 2 p 2 alusel Kalju Mäeotsale katseajaks täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik 5