MS § 440 lg 1 alusel välja mõista tsiviilhagi E.J-ilt kannatanu kasuks. Hagi tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele nr XXX, viitenumber XXX. Kannatanu O OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses, s.o summas 1187,71 eurot ning VÕS §
MS § 440 lg 1 alusel välja mõista tsiviilhagi E.J-ilt kannatanu kasuks. Hagi tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele nr XXX , viitenumber XXX, selgitus H V lepingu hüvitamine. Kannatanu H V poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt, s.o summas 134,75 eurot ning VÕS §
MS § 440 lg 1 alusel välja mõista tsiviilhagi E.J-ilt kannatanu kasuks. Hagi tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele nr XXX. Asitõend CD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU E.J ´i süüdistatakse selles, et tema, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse teel pettis kiirlaene väljastavatelt äriühingutelt välja laene. Tema tegevus seisnes selles, et kuna ta oli eelnevalt saanud enda valdusesse oma tädi H V isikutunnistuse (ID kaardi) ja selle paroolid ning omas juurdepääsu H V nimel avatud konto internetipangale, siis neid andmeid kasutades oli tal võimalus jätta laene väljastavates äriühingutes ekslik mulje, justkui laenude tegelik taotleja on H V. Laenude taotlemisel esines E.J H V ja edastas ka laenudokumente vormistades H V andmed, millega viis krediidiasutused eksitusse. Eksitusse viimine seisnes selles, et krediidiasutused olid laenu andes 2 arusaamisel, et taotlejaks on H V ja temal on ka soov laen tagasi maksta. Tegelikkuses H V ei olnud laenu taotlejaks ja seega ei oleks saanud ka laene väljastavad äriühingud eeldada laenu tagasimaksmise soovi olemasolu H V . Kuivõrd tegelikuks laenu taotlejaks ja saajaks varjatud kujul oli E.J , siis ei olnud see tehing kooskõlas laenu andvate äriühingute tegeliku tahtega, kuivõrd nemad tegutsesid teadmises, et laenuvõtja on H V. Eeltoodud asjaoludel taotles E.J laene alljärgnevalt: 18.10.2013 oma kodus aadressil XXX allkirjastas digitaalselt H V isikutunnistust kasutades ja tema teadmata O OÜ laenulepingu nr S13237728 laenu saamiseks summas 700 eurot. Samal päeval kandis O OÜ laenusummana üle 672 eurot H V arvelduskontole SEB pangas, millele juurdepääsu internetipanga kaudu omas E.J. 23.10.2013 oma kodus aadressil XXX allkirjastas digitaalselt H V isikutunnistust kasutades ja tema teadmata AS B tarbijakrediidilepingu nr SLW13-01-079606 laenu saamiseks summas 2000 eurot. Samal päeval kandis AS B laenusummana üle 1974.44 eurot H V arvelduskontole SEB pangas, millele juurdepääsu internetipanga kaudu omas E.J. Antud raha kasutas ta isiklikul otstarbel, kandes selle edasi oma lähedaste kontodele, millest peamiselt isa H V kontole 800 eurot ja elukaaslase R P kontole erinevate maksetena kokku 1255 eurot. E.J-i tegevuse tulemusena said kiirlaene väljastavad äriühingud varalist kahju laenatud summa ulatuses ning nende tehingute tulemusena tekitati ka H V varalist kahju seeläbi, et H V tekkis OÜ O ja B AS-i ees laenud tagasimakse kohustus, mille tulemusena H V pidi tasuma O OÜ-le 144.75 eurot. E.J sai aga laenatud summade, s.o 2 646.44 euro ulatuses varalist kasu. Seega pani E.J toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige kujutuse loomise teel varalise kahju tekitamise. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale E.J-ile karistuseks 4 (nelja) kuu pikkust vangistust. E.J-i suhtes lõpetas Harju Maakohus oma 20.11.2018.a määrusega nr 1-18-8408 kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel ja määras E.J-ile KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustuse teha üldkasulikku tööd 30 tundi. Kriminaalhooldusameti dokumentidest nähtuvalt sooritas E.J sellest 4 tundi üldkasulikku tööd. Seega tulenevalt KrMS §-st 202 lg 6 tuleb menetluse uuendamise korral arvestada täidetud kohustus mõistetavast karistusest maha. Tulenevalt KarS §-st 69 lg1 vastab ühele vangistuse päevale üks tund üldkasulikku tööd. Seega vastab neljale üldkasuliku töö tunnile 4 päeva vangistust, mis tuleb E.J-ile mõistetavast karistusest maha arvestada. Seega jääks E.J-ile lõplikuks mõistetavaks karistuseks 3 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.J 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. . Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. E.J nõustus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör ning kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. 3 KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb E.J esitatud süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab E.J-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtueelses menetluses on kannatanu B AS esitanud E.J-i vastu tsiviilhagi summas 1672,44 eurot. Kannatanu O OÜ esitas tsiviilhagi summas 1187,71 eurot. Kohus rahuldab esitatud hagid ning mõistab süüdistatavalt VÕS §
MS § 440 lg 1 alusel välja kannatanutele tekitatud kahju. Kannatanu H V esitas tsiviilhagi summas 144,75 eurot, millest süüdistatav on juba tasunud 10 eurot, mistõttu kohus mõistab süüdistatavalt välja H V kasuks 134,75 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.