lg 2 - Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;
lg 1 - Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;
lg 1 - Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist;
lg 2 p 8 - Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;
lg 12 - Ühissõidukijuht ei tohi sõiduki ust avada enne sõiduki seismajäämist ega alustada sõitu enne kõigi sõitjate sisenemist ning uste täielikku sulgumist;
lg 1 - Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes. Seega pani B.U toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm. POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et B.U poolt KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud ja taotles B.U karistamist vangistusega 1 aasta ja 4 kuud. Prokurör taotles jätta mõistetav karistus KarS § 73 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja leidis, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga ning B.U süü ei ole tõendamist leidnud. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava B.U kui mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, mille tulemusena toimus liiklusõnnetus ja hukkus kannatanu N. K. KarS § 423 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Seega on antud juhul oluline tuvastada, kes juhtis mootorsõidukit, milliseid liiklus - või käitusnõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, s.o N. Ki surmaga. 4 Vaidlust ei ole, et B.U töötas bussijuhina xxx AS-is ja juhtis 14.10.2016 kella 22.53 paiku Tallinnas, xxx maja juures tööülesandeid täites xxx AS-le kuuluvat mootorsõidukit xxx (ühistranspordi buss) registreerimismärgiga xxx, liikudes marsruudil xx-xx ja oli peatunud xxx bussipeatuses. Vaidlust ei ole ka selles, et kannatanu N. Ki surm saabus 14.10.2016.a Tallinnas, xxx maja juures xxx bussipeatuses toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel.. Seda kinnitavad lisaks süüdistatava ütlustele liiklusõnnetuse videosalvestus ja selle kui asitõendi vaatlusprotokoll, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga, liiklusõnnetuse akt koos fototabeliga, tunnistaja Y. P ütlused ja surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt. Kannatanu N. T ütlused kinnitavad, et tema isa N. K hukkus liiklusõnnetuses. N. K elas Tallinnas xxx, kannatanu elab xxx. Süüdistatava B.U ütlustest nähtuvalt töötas ta bussijuhina ning 14.10.2016.a õhtusel ajal sõitis bussiga xxx bussipeatusesse. Bussis oli vähe reisijaid, nende hulgas oli kolm kodutu välimusega isikut. Süüdistatav nägi, et kaks neist olid väljunud bussist xxx peatuses ning arvas, et ka kolmas inimene väljus koos nendega. Kui süüdistatav hakkas bussi uksi kinni panema, siis selgus, et kolmas inimene oli veel bussis ja takistas uste sulgumist kotiga ning bussi uksed avanesid automaatselt. Süüdistatava ütluste kohaselt kontrollis ta eelnevalt parempoolsest tahavaatepeeglist, millest on näha kõik bussi uksed ja trepid, kas keegi proovib bussi siseneda või sealt väljuda. Meesterahvast süüdistatav trepi peal ei näinud. Sellest peeglist bussi salongis toimuvat ei näe. Bussis on ka sisemine peegel, millest on näha bussi salong ja uksed, samuti on näha trepid, kui inimene väljub, kuid süüdistatav kinnitas, et seda peeglit ta ei vaadanud, arvates, et kõik inimesed on bussist väljunud. Süüdistatav sulges bussi ukse ja hakkas bussiga liikuma, selleks ajaks oli bussi ette sõitnud teine sõiduk. Süüdistatava ütluste kohaselt hakkas ta bussiga liikuma ning kott tiris kannatanu bussi rataste alla. Süüdistatava ütluste kohaselt oli buss, millega ta sõitis, tehniliselt korras, ainult kolmanda ukse kaamera ei töötanud. Bussi tehnilise olukorra osas vaidlust ei ole. Bussi tehnilist korrasolekut kinnitavad tunnistaja J. P ütlused ja kirjalikud tõendid. xxx AS 18.07.2017 kirja kohaselt teostati bussile registreerimismärgiga xxx 01.08.2016 kuni 16.09.2016 hooldustöid, sh suuremahulist hooldust. Ka peale liiklusõnnetust on bussile kuni 15.05.2017 regulaarselt teostatud hooldustöid. Tunnistaja J. P, kes töötab xxx ASis tehnoülevaatuse spetsialistina, andis ütlusi bussi tehnoülevaatuste kohta, samuti selgitas bussi uste tööd. Autobussidel xxx mudel xxx on neli ust, milliste avamine toimub manuaalselt nuppudega, mis asuvad juhi juures paremal pool armatuurlaual. Sellisel bussil on automaatne uksepidur ning uste avamiseks ja sulgemiseks tuleb vajutada nuppu. Juhul, kui midagi jääb bussi uste vahele, lähevad uksed uuesti lahti. Bussiga avatud ustega sõita võimalik ei ole. Bussis on ka nn märguanded juhile selle kohta, kas uksed on lahti või kinni. Selleks on valgustusega nupud, millistes siis, kui uks on lahti, läheb põlema nupu all olev valgustus. Peale liiklusõnnetuse videosalvestuse vaatamist selgitas tunnistaja, et juhul, kui bussi uksed avanevad seetõttu, et midagi on uste vahele jäänud, siis tuleb bussijuhil uste sulgemiseks uuesti nuppu vajutada. Tunnistaja selgitas ka, et bussijuhid kasutavad siiski vahel pahatahtlikult nn service nuppu, mis laseb bussil sõita lahtise uksega. Service nupp asub bussijuhi juures - lae all üleval ning tegelikult ei tohiks bussijuht seda nuppu puutuda, kuid siiski kasutavad bussijuhid seda nuppu. Teine võimalik selgitus videosalvestuselt nähtu osas on tunnistaja ütluste kohaselt süsteemi mittetöötamine, kuid sellest oleks bussijuht pidanud aru saama ja ta ei oleks tohtinud liinile minna. Kohus tutvus kohtuistungil vahetult videosalvestustega, milliste alusel on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ning asub seisukohale, et ei ole kahtlust selles, et salvestustel on kajastatud just nimelt 14.10.2016.a. toimunud liiklusõnnetus. xxx hoonel asuva turvakaamera videosalvestuselt on näha vaade suunaga xxx bussipeatuse suunas. Salvestuselt on näha, kuidas 14.10.2016.a kella 5 22:51:02 ajal (videosalvestuse kellaaeg) liigub mööda xxx tänavat suunaga xxx maantee poole xxx. liini autobuss. Kell 22:51:12 sõidab buss peatusesse ja peatub. Bussi uksed avanevad, bussi sisenevad ja bussist väljuvad inimesed. Seejärel on bussi eelviimase ukse juures näha inimest, kes liigub bussi trepile avatud uste juurde. Bussi uksed hakkavad sulguma, kuid inimene on veel uste juures bussi trepi astmetel, tema käes olnud punast värvi kott on uste vahelt nähtav. Bussi uksed avanevad uuesti. Inimene astub bussist välja, kuid hoiab veel parema käega bussist kinni, samal ajal hakkab buss liikuma xxx maantee suunas ning bussi uks on esmalt avatud asendis, siis hakkab sulguma. Inimene kukub sõiduteele bussi tagaratastest eespoole, hoides endiselt bussist kinni ja lohiseb bussiga sõiduteel kaasa. Mõne sekundi pärast jääb buss seisma, inimene on bussi paremal pool maas sõidutee äärekivi juures. Siis alustab buss liikumist ning kukkunud inimene lohiseb bussiga kaasa. xxxx asuva turvakaamera videosalvestuselt, milliselt on näha kogu xxx - xxx tn - xxx tn ristmik, on vaadeldav, kuidas autobuss saabub xxx bussipeatusesse ning peatub seal. Sel ajal sõidab mööda xx tänavat xxx poole tumedat värvi sõiduk, mis keerab xxx ning peatub, et lasta jalakäijaid üle tee. Samal ajal hakkab ka autobuss liikuma xxx poole ja peatub, seejärel hakkavad bussi ees olnud tume sõiduk ja buss liikuma. Siis on näha, kuidas bussi tagumine parempoolne külg kerkib korraks ülespoole, seejärel peatub buss xxx viltuses asendis, sõidutee serva maha jääb tume kogu. Analüüsides süüdistatava ütlusi, märgib kohus, et süüdistatava ütlused tema poolt juhitud bussi liikuma hakkamise kohta xxx bussipeatusest suletud ustega ei riimu teiste tõenditega, so liiklusõnnetuse videosalvestuse kui asitõendi vaatlusprotokolliga. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil korduvalt, et buss hakkas liikuma suletud ustega. Alles peale videosalvestuse korduvat vaatamist kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et nägi videosalvestuselt, et buss hakkas liikuma avatud ustega Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused osas, mis puudutavad bussi liikuma hakkamist suletud ustega, usaldusväärsed. Olles tuvastanud, et autobussi xxx registreerimismärgiga xxx juhtis liiklusõnnetuse hetkel B.U , tuleb järgnevalt tuvastada, kas ja millised N. Ki surma põhjustanud liiklusnõuete rikkumised B.U toime pani. Süüdistusakti kohaselt rikkus B.U järgmisi liiklusnõudeid:
lg 2 - Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;
lg 1 - Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;
lg 1 - Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist;
lg 2 p 8 - Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;
lg 12 Ühissõidukijuht ei tohi sõiduki ust avada enne sõiduki seismajäämist ega alustada sõitu enne kõigi sõitjate sisenemist ning uste täielikku sulgumist;
lg 1 - Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes. Kohus leiab, et uuritud tõendid kinnitavad, et süüdistatav on rikkunud eelpoolnimetatud liiklusseaduse nõudeid. B.U jättis enne sõidu alustamist veendumata, et bussi uste vahel ei ole sõitjaid ja et bussi parempoolse külje vahetus läheduses ei viibi teisi liiklejaid ning ei pannud seetõttu bussiga liikumist alustades tähele, et bussi kolmandast uksest oli väljumas N K, kes jäi sulguvate uste vahele kinni ega jõudnud ennast uste vahelt vabastada. Liikuma hakanud buss tõmbas kannatanu endaga kaasa, kannatanu kukkus ning jäi bussi tagumise ratta alla ning suri sündmuskohal. 6 Kuivõrd süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta teadis, et bussi kolmanda ukse kaamera ei töötanud, siis pidi ta olema eriti tähelepanelik, veendumaks enne bussiga liikuma hakkamist, et kõik reisijad on ohutult bussist väljunud. Seda B.U aga ei teinud. Liiklusõnnetuse videosalvestuselt nähtub, et kannatanu, kellel oli käes erksat punast värvi kott, seisis bussi trepil piisavalt kaua, et olla bussijuhile nähtav. Eeltoodu kinnitab, et süüdistatav ei veendunud, et kõik reisijad on bussist väljunud ja bussi uksed on sulgunud. Kuna nii tunnistaja J. P kui süüdistatava ütlused kinnitavad, et avatud ustega buss ei liigu, videosalvestuselt aga nähtub, et buss hakkas liikuma lahtise uksega, siis pidi B.U bussi liikuma hakkamiseks vajutama nn „service“ nuppu. On ilmne, et kui süüdistatav oleks järginud temale kui juhile kohustuslikke liiklusseaduse sätteid, so
lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 1, lg 2 p 8 ja lg 12 ning
lg 1 sätestatud kohustusi, oleks käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks oleva liiklusõnnetuse toimumine olnud välistatud. Kohtu hinnangul on kohtulikul uurimisel tõendatud, et B.U rikkus talle esitatud süüdistuses märgitud liiklusnõudeid ning põhjustas sellega kannatanu surma. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 16E-PõS0049/541 (tl 64-70) kohaselt oli N. Ki surma põhjuseks liittrauma (autotrauma): xxx. N. Kil tuvastatud arvukad eluohtlikud tervisekahjustused võisid olla tekitatud 14.10.2016.a toimunud liiklusõnnetuse käigus. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ei ole ka tuvastamist leidnud, et kannatanu oleks eiranud liiklusnõudeid. Seega on liiklusnõuete eiramine omistatav vaid süüdistatavale. Kaitsja leidis, et B.U tegi omalt poolt kõik, et täita liiklusseaduse nõudeid, pärast õnnetust teavitas ta koheselt politseid ja kutsus kiirabi. Kaitsja hinnangul on tegemist traagilise õnnetusjuhtumiga. Kohus kaitsjaga ei nõustu ja leiab, et on tõendatud, et N. Ki surma põhjustas liiklusnõuete eiramise tagajärjel B.U. B.U poolt liiklusnõuete rikkumist käsitles kohus eelnevalt. Kohus märgib veelkord, et kui süüdistatav oleks järginud liiklusnõudeid, siis ei oleks käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks olev liiklusõnnetus toimunud. Kohus leiab, et on tõendatud, et B.U tegevus vastab KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteokirjeldusele. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 423 ettevaatamatust nii sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes kui ka sellega tagajärje suhtes. Sealjuures piisab, kui isik tegutses vähemalt hooletusega. Tuvastatud on, et süüdistataval ei olnud tahtlust rikkuda liiklusseadust teist liiklejat ohustaval või takistaval viisil, kuid B.U ei toiminud piisavalt hoolikalt ega arvestanud liiklemisel kõiki neid asjaolusid, milleks liiklusseadus teda kohustab. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema ning sellisel juhul oleks liiklusõnnetus ja kannatanu surm jäänud saabumata. Arvestades kriminaalasjas uuritud tõendeid leiab kohus, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud süüteo toime vähemalt hooletusest, kuivõrd mootorsõiduki juhile omistatava hoolsuskohustuse täitmisel oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ette nägema. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus B.U käitumises ei tuvastanud. TSIVIILHAGI Kohus leiab, et kannatanu N. T tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt, see on summas 1085 eurot, mille moodustavad tema kulutused seoses N. Ki matustega. Tsiviilhagi tõendavad esitatud kirjalikud tõendid (matusebüroo arve, matusebüroo kassakviitung, urnimatuse kulu arve, hauakivi ja piirete 7 hinnapakkumine). Kohus leiab, et hagi on selles osas tõendatud ja põhjendatud ning B.U-lt ja xxx AS-lt (registrikood xxx) tuleb mõista solidaarselt välja N T kasuks 1085 eurot. Kannatanu N. T esitas tsiviilhagi ka mittevaralise kahju nõudes summas 1000 eurot. Kaitsja ja süüdistatav on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Kohus asub seisukohale, et N. T poolt esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei kuulu rahuldamisele. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 28.02.2016.a toimunud liiklusõnnetuse tagajärjena hukkus N. T isa N. K. Kohus leiab, et käesolevas asjas esinevad deliktilise vastutuse alused VÕS § 134 lg 3 ja 5, § 1043 ning § 1045 lg 1 p 1 tähenduses. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 134 lg 3 näeb isiku surma põhjustamise või talle raske tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude ette ka isiku lähedastele. Selline nõudeõigus on lähedastel nimetatud sätte järgi aga üksnes erandlike asjaolude esinemisel, mis õigustavad hüvitise maksmist. Riigikohus on selgitanud, et võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes ei saa erandlikuks asjaoluks olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Erandlikuks asjaoluks ei ole lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Riigikohtu seisukoha kohaselt õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Need peavad aga olema isiklikud ja vahetud, mitte aga nt kolmandate isikute vahendatud. (Riigikohtu lahend 3-2-1-19-08). N. T ütluste kohaselt elas ta xxx ning N. K elas Tallinnas kodutuna. Ka kinnitas N. T, et sai N. Kiga harva kokku. Samuti ei viibinud N. T sündmuskohal N. Ki surma põhjustamise ajal. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud erandlike asjaolude olemasolu, mis annaksid aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hingelised üleelamised ja hingevalu kaasnevad sageli, kui on tegemist vanema kaotusega ükskõik millistel asjaoludel. Arvestades eeltoodut tuleb hagi mittevaralise kahju nõudes jätta rahuldamata. KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011 otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus asub seisukohale, et B.U-le tuleb mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Tegemist on kriminaalkorras karistamata kindla elu- ja töökohaga isikuga. Seetõttu leiab kohus, et vangistuse ärakandmine B.U poolt ei ole otstarbekas ning karistuse eesmärke on võimalik saavutada KarS § 73 sätete kohaldamisega. 8 B.U suhtes tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Kriminaalasjas asitõendiks olevad DVD-plaadid videosalvestustega, mis asuvad kriminaalasja juures, tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 ning § 175 lg 1 p 1, 3, 6 ja 9 kohaselt kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka ekspertiisikulu 320 ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.