Obsah (8)

§ 185§ 180§ 7§ 310§ 181§ 61§ 337§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-8572 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik ja Urmas Reinola Kr

§ 185

lg 2 alusel välja mõista K.D-lt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks ( ükssada kaheksakümmend) eurot. 180.00 1 Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:

1. K.D on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 14.10.2016 kella 22.53 paiku Tallinnas Narva mnt 1 maja juures, täites tööülesandeid ja juhtides X AS-le kuuluvat mootorsõidukit Scania K310 (ühistranspordi buss) registreerimismärgiga XXXXXX, liikudes marsruudil Hobujaama-Kopli ja olles peatunud Hobujaama bussipeatuses, ei kontrollinud bussi uste sulgemise ja peatusest välja sõitmise ajal, et see on ohutu sõitjatele ja teistele liiklejatele. Nimelt jättis K.D enne bussi uste sulgemist ja manöövri sooritamist ehk sõidu alustamist veendumata, et bussi uste vahel ei ole sõitjaid ja et bussi parempoolse külje vahetus läheduses ei viibi teisi liiklejaid ning alustades sõitu ei pannud tähele, et bussi kolmandast uksest oli väljumas YY, kes jäi sulguvate uste vahele kinni ega jõudnud ennast uste vahelt vabastada, mille tõttu tõmbas liikuma asunud buss YY endaga kaasa, kes seetõttu kukkus ning jäi bussi tagumise ratta alla. Liiklusõnnetuse tagajärjel YY suri sündmuskohal. YY surma põhjuseks oli liittrauma (autotrauma): pea lahtine tömptrauma, kehatüve ja kaela lahtine tömp trauma, üla- ja alajäsemete tömptrauma. Liiklusõnnetus toimus, kuna K.D rikkus LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 33 lg 12, § 35 lg 1 nõudeid. Seega pani K.D toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
2. Maakohus tunnistas K.D süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja karistas 1 (ühe) aastase vangistusega. Kohaldas KarS § 73 sätteid ja määras 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja. Kohaldas K.D suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Katseaja algust arvas alates 31.01.2019.a. Maakohus rahuldas kannatanu CC tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja mõistis K.D-lt ja X AS-lt (registrikood XXXXXXXX) solidaarselt välja CC kasuks 1085 eurot. CC tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes jätta rahuldamata.

§ 180

lg 1 alusel mõistis K.D-lt riigituludesse sundraha 810 eurot ja ekspertiisitasu 320 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määras, et kriminaalmenetluse kulud 2 summas 1130 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena esimesel 11 kuul igakuiselt 94 eurot ja viimasel kuul 96 eurot. APELLATSIOON:

1. Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikutud kriminaalmenetlusõigust. Ei nõustu K.D süüditunnistamisega KarS § 423 lg 1 järgi. Leiab, et Harju Maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Kohus on mitmed olulised asjaolud jätnud tähelepanuta ja ei ole oma järeldusi veenvalt motiveerinud. 3.
4. Kohtuistungil uuritud tõendite kogum ei kinnita K.D süüd temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistatava poolt ,,service'' nupu kasutamine on üksnes maakohtu oletus, mida ükski tõend ei kinnita. Nimetatud versiooni kõrval on võimalikud veel muud versioonid, mida ükski tõend ei kummuta ja mida kohus ei ole ka analüüsinud. Kohtuotsuses osundatud tunnistaja JP ütluste kohaselt teine võimalik selgitus videosalvestuselt nähtu osas süsteemi mittetöötamine, kuid sellest oleks bussijuht pidanud aru saama ja ta ei oleks tohtinud liinile minna. Seega nimetatud tunnistaja ütlustele tuginedes möönis maakohus ka ise võimalust, et süüdistatav ,,service'' nuppu ei kasutanud ja juhtunu põhjuseks oli tehniline rike. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas oleks bussijuht enne liinileminekut ja reaalse liiklusohu tekkimist võinud aru saada süsteemi mittetöötamisest. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta võimaluse, et rike tekkis liinil oleku ajal. Süüdistatava ütlustest ei nähtu, et ta oleks ,,service'' nuppu kasutanud. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (RKKKo 3-1-174-05, 3-1-1-61-08, 3-1-1-109-15). Ütluste eluline usutavus on ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamise oluline kriteerium (3-1-1-89-12). Käesoleval juhul ei ole eluliselt usutav, et K.D mingil põhjusel ,,service'' nuppu kasutas. Tõenditest nähtuvalt seisis buss peatuses küllaltki kaua. K.D selgitas, et jõudis peatusesse varem ja seisis umbes 1,5 min, seega ei olnud tal mingit põhjust kiirustamiseks. Bussis ei olnud palju sõitjaid ja K.D ei pidanud ,,jõuga'' uksi avama ega sulgema. Sõiduki vaatlusprotokollist
5. oktoobril 2016.a võib teha järelduse, et automaatse uksepiduri tehnilist seisukorda vahetult pärast liiklusõnnetust ei kontrollitud ja seda ei ole tehtud edasise menetluse käigus ka hiljem. Olukorras, kus tegelikult toimunu kohta ei ole piisavalt tõendeid ja kuniks eksisteerib võimalus, et süüdistusversiooni kõrval võiks toimunut selgitada ka mõni muu versioonidest, on süüdistusversiooni tõendatuks lugemine vastuolus

§ 7lg-ga 3. 3.2. Maakohus on arvestamata jätnud, et surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 16EPõ

S0049/541 ja toksikoloogiauuringu nr 816/18.10.2016 kohaselt leiti kannatanu YY'i verest 3,18 mg/g etanooli, uriinist 2,90 mg/g etanooli. Sellises joobes isiku puhul on tavapärane ettearvamatu ja kordineerimatu käitumine ja tasakaaluhäired, võib esineda ka teadvuse kadu. Ilmselgelt ei suuda sedavõrd raskes joobes isik järgida Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõuet olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu. 3.

1. Objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist saaks jaatada juhul, kui võimalus bussi liikumiseks olukorras, kus uste vahele jäänud inimene või ese takistab uste sulgumist, oleks 3 vajaliku hoole ülesnäitamise korral olnud K.D liiklusõnnetus seega välditav. jaoks äratuntav ja K.D väitis, et uste sulgemisel ta kontrollis, et keegi ei üritanud bussi siseneda ega väljuda paremast tahavaatepeeglist. Ta arvas, et kõik mehed väljusid, nägi neid istumas ootepaviljonis ja pudelit edasi andmas üksteisele. Buss seisis peatuses nii kaua, et ta oli kindel, et kõik jõudsid väljuda. Käesoleval juhul ei saanud K.D olla teadlik sellest, et kannatanu YY oli raskes joobes ja sellest tulenevalt käituda ennast ohtu seadval viisil. Käesolevas asjas nähtub tõenditest, et bussile sõitis ootamatult ette keelava liiklusmärgi alt sõiduauto, mille tõttu K.D oli sunnitud signaali andma ja pidurdama ning mis võis bussijuhi tähelepanu hajutada. X AS-i iseloomustuse kohaselt töötab K.D bussijuhina alates 24.maist 2000 aastast. Töötatud aja jooksul ei ole tal kordagi esinenud töödistsipliini rikkumisi. Sõitjatega suhtlemisel on K.D olnud alati korrektne ja viisaks. Bussi tehnoseisundit jälgib ta tähelepanelikult ning suhtub temale usaldatud tehnikasse heaperemehelikult. Vadim Verestšagin on varem kriminaal- ja väärteo korras karistamata isik. Seega on Vadim Verestšagin pika staažiga kogenud ja korrektne liikleja, kelle senist käitumist arvestades ei ole hoolsuskohustuse rikkumine usutav. K.D on omalt poolt teinud kõik endast oleneva, et täita liiklusseaduse nõudeid. Kannatanu tegevus ega uksepiduri võimalik tehniline rike ei olnud süüdistatava jaoks ettenähtavad, mistõttu ei rikkunud ta ühtegi hoolsuskohustust. 3.
2. Harju Maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust, tunnistades K.D süüdi KarS § 423 lg 1 järgi. Maakohus ei ole sellekohaste järelduste tegemisel kõiki asjaolusid arvestanud, otsuse põhjendused K.D süü osas ei ole veenvad. Vastavalt

§ 7

lg-le 3 tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda kummutada kahtlust selles, et K.D pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Käesolevas asjas ei ole tuvastatav selline tõenditest järelduv asjaolude kogum, mis võiks olla aluseks K.D süüditunnistamisel KarS § 423 lg 1 järgi, mistõttu palub süüdistatav nimetatud süüdistuses õigeks mõista.

§ 310

lg 2 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kuivõrd K.D tuleks käesolevas asjas õigeks mõista, tuleks jätta CC tsiviilhagi läbi vaatamata.

§ 181

lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid. Kuna K.D tuleks käesolevas asjas mõista õigeks, hüvitab menetluskulud riik. Juhindudes

§-dest 181 lg 1; 310 lg 2; 337 lg 1 p 4; 338 p 1,2 ja 3; 340 lg 2 p 1,6 palub tühistada Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsus K.D süüditunnistamise osas KarS § 423 lg 1 järgi.Teha uus otsus, millega mõista K.D õigeks. Jätta CC tsiviilhagi läbi vaatamata. Jätta menetluskulud riigi kanda. PROKURÖRI SEISUKOHT: 4
3. Harju Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Selgelt ja arusaadavalt on põhjendatud miks kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine K.D poolt on täielikult tõendamist leidnud. Ka on otsuses selgelt jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine ja esitatud on selge tõendite analüüs. Harju Maakohus ei ole tõendite hindamisel vigu teinud. Apellant heidab kohtule sisuliselt ette asjaolu, et tõendite hindamisel on kohtul kujunenud siseveendumus, et süüdistatav pani toime temale süüksarvatud teo. Selline etteheide ei saa aga olla aluseks esimese astme kohtu otsuse tühistamisele ning õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisele.

§ 61

lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning teeb selle hindamise tulemusel kohtuotsuse, mida Harju Maakohus on ka käesoleval juhul teinud. Kohus on väga põhjalikult selgitanud millisel põhjusel ta leiab, et süüdistatava ütlused on osas, mis puudutavad bussi liikuma hakkamist suletud ustega, ebausaldusväärsed. Samuti on kohus analüüsinud millisel põhjusel ta leiab, et K.D pidi siiski vajutama „service“ nuppu. Kohtu seisukohad tuginevad kogutud tõenditele ja neile antud hinnangule. Samuti on kohus välistanud tõendite pinnalt võimaluse, et bussil oleks olnud tehniline rike. Kohtu seisukoht tugineb kirjalikel tõenditel, mis kinnitavad, et buss oli tehniliselt korras. Bussile teostati regulaarselt hooldustöid nii enne kui pärast liiklusõnnetust. Samuti on teostatud sõidukile 08.03.2017 tehnoülevaatus ning automaatse uksepiduri riket ei ole bussil kordagi tuvastatud. Samuti selgitas K.D ka ise, et buss oli tehniliselt korras. Kaitsja seisukoha osas, et YY rikkus ise LS § 14 lõikest 2 tulenevat nõuet, kuivõrd oli tugevas alkoholijoobes, mistõttu on ilmselge, et ta ei suutnud olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu, märgib prokurör, et inimese alkoholijoove kui selline, ei anna alust eelduslikult väita, et ta on rikkunud liiklusseaduse nõudeid. Selleks, et rääkida LS § 14 lg 2 rikkumisest, peaks olema tuvastatud kannatanu selline konkreetne käitumine, mis ta ohtu seadis. Käesoleval juhul oli kannatanu küll joobes, kuid ei käitunud ise kuidagi selliselt, et endale ohtu põhjustada. Bussist aeglaselt väljumine ei oleks kuidagi saanud kannatanule olla ohtlik, kui süüdistatav oleks käitunud vajaliku hoolsusega. Lisaks on kaitsja välja toonud, et K.D väitis, et ta uste sulgemisel kontrollis, et keegi ei üritanud bussi siseneda ega väljuda paremast tahavaatepeeglist. Buss oli peatuses nii kaua, et ta oli kindel, et kõik jõudsid väljuda. Samas on süüdistatav ka ise tunnistanud, et ta ei vaadanud bussi salongis olevasse peeglisse eeldades, et kõik on bussist väljunud. Samas ei saa sellist asjaolu eeldada ilma kontrollimata. Iga bussis viibija võib otsustada ükskõik millisel ajahetkel, et jääb bussi või otsustab bussist ikkagi lahkuda ning kui bussiuksed on lahti, siis see on bussijuhi kohustus kontrollida (mitte eeldada) enne bussiuste sulgemist, et see kedagi ei ohusta. Prokurör nõustub täielikult kohtu seisukohtadega ja leiab kokkuvõtlikult, et süüdistatava K.D kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. X AS ESINDAJA SEISUKOHT: 5. Tsiviilkostja leiab, et õigusvastaselt tekitatud kahju kuulub hüvitamisele, kui isik on toime pannud õigusvastase teo, kannatanule tekib kahju ning õigusvastase teo ning tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos. Seega, kui K.D poolt toime pannud tegu pole õigusvastane ei saa kannatanu nõuda ei temalt ega X AS-lt tekitatud kahju hüvitamist. Tsiviilkostja, tuginedes

§ 310

lg 2, palub kohtul õigeksmõistva kohtuotsuse korral jätta CC tsiviilhagi läbi vaatamata. 5 KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1. Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva otsuse tegemiseks. Kolleegium põhjendab oma järeldust alljärgnevalt.
2. Kaitsja on leidnud, et maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Kolleegiumi hinnangul on süüdistatava poolt „service“ nupu kasutamise osas tegemist järeldusega, milline tugineb nii süüdistatava enda ütlustele kui ka tunnistaja JP, X AS tehnoülevaatuse spetsialisti, ütlustele sellest, et avatud ustega ei ole süüdistuses nimetatud bussiga võimalik sõita. Kohtuistungil on maakohus korduvalt vahetult uurinud videosalvestust, milline on kajastatud ka vaatlusprotokollis( t.lk. 26), millest nähtub, et buss alustab sõitmist Narva mnt suunas ja bussi uksed on avatud asendis. Kohtuistungil on süüdistatav kinnitanud pärast videosalvestuse uurimist, et buss liikus avatud ustega( t.lk. 94). Tunnistaja JP ütluste alusel on see võimalik juhul, kui bussijuht on vajutanud „service“ nuppu või süsteemi mittetöötamisel, millest aga oleks juht pidanud aru saama ja liinile üldse mitte minema. Eelnimetatud tunnistaja ütluste kajastamisest on kaitsja teinud kolleegiumi arvates meelevaldse järelduse, nagu kohus oleks möönnud tehnilise rikke olemasolu. Kaitsja on apellatsiooni läbivalt põhjendanud õigeksmõistva otsuse tegemist bussi tehnilise rikkega. Selles osas kolleegium osutab, et kohus on otsuses sõnaselgelt märkinud, et bussi tehniliselt korras oleku osas igasugune vaidlus puudub. Seejuures on bussi tehniliselt korras oleku tõendatuks hindamisel maakohus tuginenud süüdistatava ütlustele, kes kinnitas, et buss oli tehniliselt korras, ainult kolmanda ukse kaamera ei töötanud. Samuti tunnistaja JP ütlustele ja kirjalikele tõenditele nagu sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart( t.lk. 72) ja X AS poolt esitatud kirjalik kokkuvõte ( t.lk. 73) süüdistatava poolt juhitud bussile teostatud laiaulatuslike hooldustööde teostamisest perioodil enne liiklusõnnetust. Kolleegiumi seisukohalt on tuvastamist leidnud ja seda eelkõige videosalvestuse ja vaatlusprotokollis kajastatud salvestuse andmetega, et
3. oktoobril 2016 kell 22:51:12 peatub süüdistatava poolt juhitud buss Hobujaama peatuses. Bussi uksed avanevad, bussist väljuvad ja bussi sisenevad inimesed. Seejärel on bussi eelviimase ukse juure näha inimest, kes liigub bussi trepile avatud ukse juurde. Bussi uksed hakkavad sulguma, kuigi inimene on alles bussi trepi astmel. Bussi uksed avanevad uuesti ja inimene astub bussist välja, kuid hoiab endiselt bussist kinni. Samal ajal hakkab buss lahtiste ustega liikuma, seejärel hakkavad sulguma. Inimene kukub, hoides veel samast kohast kinni. Inimene lohiseb bussiga sõiduteel kaasa. Mõne sekundi pärast buss peatub, inimene on endiselt bussi paremal pool maas sõidutee äärekivi juures. Buss alustab uuesti liikumist ja inimene lohiseb jälle bussiga kaasa ( t.lk. 26-27). Kohtukolleegium märgib, et puuduvad igasugused viited ja tõendid mingile äkki tekkinud rikkele, mis bussi liikuma pani, ajal, millal inimene ei olnud veel jõudnud bussist väljuda ja tema käsi oli bussi uste vahel. Selliseid viiteid ei sisalda ka apellatsioon. Kolleegium leiab, et kaitsja väited süsteemi mittetöötamisest või liinil tehnilise rikke tekkimisest on vastuolus juba maakohtu poolt hinnatud tõenditega ning hinnatavad paljasõnalistena ja põhjendamatutena. Kolleegium leiab, et ajal, mil inimene pole veel jõudnud bussist täielikult väljuda, vaid on alles bussi uste vahel, ei tohi bussijuht LS sätteid ja hoolsuskohustust täites üldse liikuma hakata ega 6 uste sulgumist reguleerivaid nuppe vajutada. Asjaolu osas, et uksed olid sõidu alustamisel avatud ja siis sulgusid ajal, mil kannatanu oli ukse vahel, igasugune vaidlus puudub nagu ka asjaolus, et kannatanu jäi liikuva bussiuste vahele kinni, mistõttu liikuv buss tõmbas ta kaasa ja ta lohises ning kukkus, jäädes kahel korral liikuma hakanud bussi tagumise ratta alla. Kolleegium ei tuvastanud mingeid kõrvaldamata kahtlusi, millised tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja viited Riigikohtu lahendile ja süütuse presumptsioonile maakohtu poolt tõendite kogumile, sh osaliselt ka süüdistatava enda ütlustele, tuginevat järeldust K.D-ni poolt ettevaatmatusest LS nõuete rikkumise ja sellega inimese surma põhjustamise tõendatuks hindamise osas ümber ei lükka. Ka Riigikohus on oma lahendites / nt 3-1-1-8-10/ sedastanud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavusest, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Kaitsja väide, et tegelikult toimunu kohta pole piisavaid tõendeid ning võimalik on mingi muu versioon, on paljasõnaline ega ole kooskõlas kohtuotsuses kajastatud tõendite kogumiga.
4. Kaitsja on leidnud, et kohus jättis kannatanu käitumisele hinnangu andmisel tähelepanuta tema raske joobe. Kolleegium osutab, et maakohus on Riigikohtu lahendites sedastatu alusel vaaginud kannatanu käitumist ja jõudnud järeldusele, et puudub selline tõendi kogum, mis annaks aluse tuvastada kannatanu poolt liiklusnõuete eiramist. Kolleegium maakohtu järeldusega nõustub. Kaitsja on teinud viite LS § 14 lg-le 2, kuid kolleegium märgib, et selline paljasõnaline viide ei anna alust tuvastada kannatanu poolt eeltoodud sätte rikkumist kuna kaitsja pole esitanud põhjendust millise käitumisega bussist väljuv YY sätet rikkus. Viide ühistranspordi seaduse sätetele pole samuti asjakohased, kuna pole tuvastatud et kannatanu oleks ühissõidukijuhi vaatevälja piiranud. Ta oli hoopis eelviimase ukse juures. Samuti pole tuvastav, et ta oleks juhiukse avanemist ja sulgemist takistanud kuivõrd bussis viibinud isiku poolt soov avatud bussiuksest väljuda, ei saa hinnata ukse sulgumise takistamisena ega ka joobeseisundist tuleneva ühissõidukijuhti või kaassõitjaid häiriva käitumisena. Kolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et kannatanu alkoholijoove ei tinginud käitumist, mis oleks vaidlustatud juhul loonud talle mingi ohu. Asjaolu, et kannatanu väljus bussist aeglaselt pole hinnatav LS rikkumisena ega ohu tekitamisena. Kaitsja väide, et süüdistatav ei teadnud, et kannatanu käitub ennast ohtu seadval viisil on ainetu.
5. Kaitsja on leidnud, et süüdistatav hoolsuskohustust ei rikkunud kuna paremast tahavaatepeeglist ta kontrollis ega keegi ei ürita bussi siseneda või väljuda. Kaitsja jätab siinkohal tähelepanuta süüdistatava enda ütlused sellest, et tegelikult enne sõidu alustamist ta ei vaadanud bussi salongis olevasse peeglisse, et veenduda ega pole lahtistest ustest enam väljujaid. Süüdistatava ütluste kohaselt ta eeldas, et kõik, kes soovisid, on bussist väljunud. Kolleegium nõustub prokuröri ja kohtu seisukohaga, et eelnimetatud olulist asjaolu ei saa bussijuht eeldada vaid ta on kohustatud teiste isikute elu ja tervise ohutuse tagamiseks selles veenduma. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et süüdistatava hoolsusetu käitumine põhjustas ettevaatmatusest kannatanu surma. 7 Kolleegium märgib, et kaitsja viited K.D positiivsele iseloomustusele ja varasema karistuse puudumisele, pole süüd välistavateks asjaoludeks ega muuda tuvastatud hoolsuskohustuse rikkumist ebausutavaks. Juba pikka aega bussijuhina töötamise kogemuse tõttu oli tema jaoks seda enam ettenähtav oht, mida selline avatud ustega sõidu alustamine, hooletu bussiuste sulgemine ning ka juba bussi kõrval lohiseva kannatanuga edasi sõitmine endast kujutab ning millise tagajärjeni võib viia.
6. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohus on kooskõlas Riigikohtu juhistega ja kriminaalmenetluse normidega, eelkõige

§ 61

lg-s 2 sätestatuga, hinnanud tõendeid nende kogumis ning põhjendanud millistele usaldusväärsetele tõenditele kohus tugineb K.D süüküsimuse otsustamisel. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav ning kaitsja apellatsioonis tehtud etteheited põhjenduste ebapiisavusele ja ebaõigete järelduste tegemisele on ekslikud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tõendite uurimisel ja hindamisel vigu teinud ning kriminaalmenetlusõiguse rikkumine pole tuvastatav. Kolleegiumil puuduvad alused anda tõenditele maakohtuga võrreldes erinev hinnang. Samuti pole kohus rikkunud otsuse põhjendamiskohustust. 11. Kaitsja on leidnud, et CC tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kaitsja on sellise seisukoha sidunud õigeksmõistva otsuse tegemisega. Kolleegium ei mõista K.D õigeks, mistõttu

§ 310lg 2 ei kohaldu.

Kolleegium ei tuvastanud kannatanu varalise kahjunõude rahuldamise osas kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega oleks raskendatud süüdistatava olukorda, mistõttu puuduvad alused apellatsiooni väliselt tsiviilhagi osas kohtuotsusesse muudatuste tegemiseks. 12. Menetluskulude riigi kanda jätmise taotluse on kaitsja sidunud samuti õigeksmõistva otsuse tegemisega. Sellekohane kaitsja taotlus jääb ringkonnakohtu poolt rahuldamata, mistõttu pole

§ 181lg 1 kohaldamiseks alust.

13. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 31.

jaanuari 2019 otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 14. RÕS korras määratud kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist summas koos käibemaksuga 180.00 eurot. Taotluses on menetlustoimingutena näidatud materjalidega tutvumine ja kohtuotsuse analüüs 1 h, süüdistatava nõustamine 0,5 h ja apellatsiooni koostamine 1,5 h. Seega kokku on märgitud ajakuluks 3 tundi. Kolleegium leiab, et alles apellatsioonimenetluses määratud kaitsja poolt ära näidatud menetlustoimingud on hinnatavad vajalikena ning nendele kulutatud aega saab pidada mõistlikuks. Seega on kaitsja poolt esitatud taotlus kooskõlas

§ 175

lg 1 p 4-ga ja põhjendatud ning kuulub seetõttu rahuldamisele koguulatuses.

§ 185

lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse kohtuotsus muutmata, jäävad menetluskulud isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kaitsja on esitanud apellatsiooni süüdistatava huvides, mistõttu jääb õigusabi osutamisega seotud kulu 180.00 eurot K.D kanda (allkirjastatud digitaalselt) 8