Obsah (10)

§ 442§ 174§ 162§ 657§ 447§ 651§ 175§ 654§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-139092 Koh

) § 175 lg-st 1 õigusabikulud 50 eurot, arvestades tsiviilasja hinda ja keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ja vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pidanud kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista.

1. Maakohus viitas, et Tallinna Ringkonnakohus on analoogsetes vaidlustes leidnud, et tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Usutav ei ole, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad ja tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik 2 2-22-139092 vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot (TlnRKK otsused 14.04.2020, nr 2-19-11647; 14.04.2020, nr 2-18-129072). Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude õigusabikulude väljamõistmiseks ja teha uue otsuse, millega rahuldada hageja menetluskulude nõue kostja vastu täies ulatuses, s.t mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulu 380 eurot. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.
3. Maakohus rikkus oluliselt

§ 442lg 8, jättes hageja osade väidete osas seisukoha võtmata.

Maakohus vähendas ebaõigesti kostjalt väljamõistetavaid õigusabikulusid tulenevalt ringkonnakohtu praktikast.

1. Hageja menetluskulud on põhjendatud, kuna iga hagi on ainulaadne, iga fakti kirjeldab hageja hagis eraldi vastavalt iga olukorra eripärale. Hageja hagi koostamine ei kujuta endast vaid lünkade täitmist olemasoleval blanketil. Hageja esindaja on tutvunud ja analüüsinud nõude aluseks olevaid dokumente, tellinud ja kogunud täiendavaid dokumente, neid analüüsinud, koostanud hagiavalduse, komplekteerinud hagiavalduse lisasid, esitanud dokumendid kohtule. Samuti on hageja teinud päringu kostja elukoha kindlaksmääramise osas Politsei- ja Piirivalveametile ja kohalikule omavalitsusele, on kohtule ka vastuste saamiseks esitanud seisukoha. Hageja esindaja on kuulutanud selleks aega.
2. Hageja põhitegevusalaks ei ole võlgade sissenõudmine, vaid inkassoteenus ja krediidiinfo. Kohtusse pöördumine ja läbirääkimiste pidamine kohtumenetluses eeldab õigusaktide tundmist ja õigusteadmisi. Seetõttu on hageja otsustanud menetluses osaleda lepingulise esindaja kaudu.
3. Maakohus rikkus

§ 174

lg 1 ja § 436 lg 1, jättes tähelepanuta asjaolu, et esitatud hagiavaldus ei ole õiguslikult lihtne tüüphagi. Kohtusse pöördumine oli vältimatu tulenevalt kostja tegevusetusest. Kostja on jätnud võlgnetava summa alusetult maksmata. Hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole, millega kaasnes riigilõivu tasumine.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja seisukoht

1. Kostja kaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

14. Maakohus on vaidlustatud otsuse sissejuhatuses märkinud tagaseljaotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 28.02.2023, kuid otsus on alla kirjutatud 08.03.2023 ja samal kuupäeval ka avalikult teatavas tehtud. Seega on sissejuhatuses märgitud ebaõige kuupäev. 3 2-22-139092 Ringkonnakohus parandab

§ 447

lg 2 järgi maakohtu otsuse ilmse ebatäpsuse ja loeb maakohtu tagaseljaotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäevaks 08.03.

2. Hageja vaidlustab tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

16. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKo 02.05.2017, nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabikulusid välja mõistes diskretsiooni piire rikkunud. 17. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust. Maakohus põhjendas otsuses piisavalt, millest lähtudes pidas maakohus hageja põhjendatud esindajakuluks 50 eurot. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks

§ 175lg 1 alusel.

Õige on maakohtu arusaam, et hagiavalduse esitamiseks ei olnud vaja kulutada 3 tundi, sest avaldus on lihtne ja trafaretne. Mõistlikuks ajakuluks saab lugeda 0,5 tundi. Vastupidiselt hageja seisukohale leiab ringkonnakohus, et esitatud hagiavaldus on õiguslikult lihtne tüüphagi. Hagiavaldusest ei nähtu, et selle koostamine oleks eeldanud tavapärasest põhjalikumaid õigusteadmisi või nõude analüüsi. Hagi koostamist ei teinud keerumakamaks asjaolu, et kostja on olnud tegevusetu ja on jätnud võla tasumata. See, et kostja ei ole põhivõlga üldse tasunud, on teinud hagejale võlaarvestuse tegemise lihtsamaks. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole hageja pidanud ka läbirääkimisi, millele kaebuses on ekslikult viidatud. Riigilõiv on täies ulatuses hageja kasuks välja mõistetud, mistõttu jääb sellekohane etteheide kaebuses arusaamatuks. Maakohus ei eksinud, kui tugines asjakohasele ringkonnakohtu praktikale. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja järgib neid, mistõttu ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

18.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 19. Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus kostjale kätte

§ 317lg 1 p 1 alusel avalikult.

Avaliku kättetoimetamise eeldused on endiselt täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) 4