nr 54 “Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” (määrus nr 54).
nr 54 § 33 lg 10 p 1 (redaktsioon, mis kehtis kuni 14.05.2023) sätestas, et riigieksamilt kõrvaldatakse eksaminand sh siis, kui ta on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendi. Riigieksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksamitööd hinnatakse 0 punktiga (§ 33 lg 11). PGS § 31 lg 21 alusel korraldab riigieksamite läbiviimist Harno. Harno koostatud juhendis “Riigieksamite läbiviimine. Juhised riigieksamite läbiviimiseks eksamikomisjonile” (lk 4) rõhutatakse, et eksamil mittevajalikud esemed (üleriided, kotid, sülearvutid, (nuti)kellad, mobiiltelefonid, kõrvaklapid jm tehnilised vahendid ning õppematerjalid) hoiustatakse väljaspool eksamiruumi või eksamiruumis selleks ettenähtud kohas. Keelatud on mittevajalike esemete hoidmine eksaminandi laual, laua all, toolil või eksaminandi vahetus läheduses. Kohila Gümnaasiumi matemaatika riigieksami komisjon on 25.05.2022 seletuskirjas välja toonud, et rõhutas nutikella eksamile kaasa võtmise keeldu mitmel korral. 3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse eksamilt kõrvaldamise otsuse, vaideotsuse ning lisaeksamile mittelubamise otsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus lubada tal sooritada lisaeksam 03.06.2022. Kaebaja hinnangul ei selgu
nr 54 § 33 lg 10 punktist 1, mida tähendab mittelubatud abivahend. Kaebajal ei olnud nutikell eksamil käe peal teadlikult eesmärgiga kasutada seda mittelubatud abivahendina. Kaebaja ei kasutanud nutikella ja ta näitas välisvaatlejale ajalugu, mis kinnitas, et kaebaja ei kasutanud keelatud infot galerii ega rakenduste kaudu. Kaebaja hilines ja jõudis eksamiruumi siis, kui ta nimi öeldi. Kaebaja ei kuulnud, kas ja mida eksamikomisjon selgitas (nuti)kellade kohta enne eksami algust. Kaebaja ID-kaarti ei küsitud ning kaebajat ei kontrollitud ega palutud kaebajal nutikell ära võtta. Enne eksamit käidi kaebaja laua juures ja kontrolliti, ega pole spikrit kalkulaatoril. Kaebajal paluti kell ära võtta ja jätta aulasse vaheajal. Eksamilt eemaldamisest teatati kaebajale umbes kümme minutit enne vaheaja lõppu. Põhjenduseks toodi, et tema kellast leiti fotod valemitega lehest. Nutikella galeriis oli kaks pilti valemitest – üks tehtud 05.10.2021 ning teine 16.03.2022. Need kaks fotot olid 317 pildi hulgas, mis on kaebaja lemmikute kaustas ja automaatselt kella sünkroonitud. Valemite pildid olid kaebajal telefonis sellepärast, et ta kasutas neid õppimiseks. Fotode lemmikuks märkimise mõte on, et lemmikute kaustast leiab kiiremini kindla foto üles. Lemmikud pildid vahelduvad nutitelefonil suvalises järjekorras. Eksamikomisjon oleks märganud, kui kaebaja oleks püüdnud kellast taustapilte taga ajada ja neid detailselt uurida. Kui kell oli pikkade varrukate all, siis poleks saanud sealt midagi näha. Kaebaja ei saanud viibida nutikella läbivaatuse juures. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas pääses komisjon kaebaja eemaloleku ajal ligi mainitud kahele pildile. Kui kell on käelt võetud, 2
nr 54 § 33 lõike 10 p 1 kohaselt kõrvaldab riigieksami komisjoni liige või riigieksami välisvaatleja eksaminandi riigieksamilt, kui eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa või on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid. Riigieksamite läbiviimine. Juhised riigieksamite läbiviimiseks eksamiskomisjonile. Haridus- ja noorteamet. Kättesaadav veebis: https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022-04/Juhend-riigieksamitel%C3%A4biviimiseks-eksamikomisjonile.pdf 1 3
nr 54 § 33 lõike 10 punkti 1 osas, mis näeb ette eksaminandi kõrvaldamise, kui eksaminand on kaasa võtnud mittelubatud abivahendi. Vastutus eksamil eksaminandile kuuluvate keelatud esemete hoidmisel või jätmisel enda vahetusse lähedusse langeb komisjonilt eksaminandile alates sellest, kui komisjon on enne eksami sooritamise alustamist tutvustanud
nr 54 § 31 lõikes 4 nimetatut. Keelatud asjadest loobumine on eelkõige eksaminandi enda vastutada. Kaebaja kinnitab, et käelt võetud kella ei saanud kasutada ilma PIN-koodi sisestamata. Eksamikomisjoni liikmed ei uurinud kella viisil, et oleks sisestanud koodi, vaid kella liigutamisel kell aktiviseerus ja pildid hakkasid vahelduma. Järelikult on kella funktsionaalsust võimalik muuta nii, et kellas sisalduva info kasutamine on lihtsustatud. Samale järeldusele viitab ka kaebaja selgitus, et ta kasutas kella õppimise vahendina.
nr 54 § 33 lõike 10 punkt 1 ei eelda, et eksamilt eemaldamise aluseks on mittelubatud abivahendit kasutamine või kavatsus seda teha, mittelubatud abivahendi kaasavõtmisest eksamile piisab eksaminandi kõrvaldamiseks eksamilt.
nr 54 kohaselt puudub riigieksamikomisjonil kaalutlusõigus. Seega ei oma tähtsust, kas kaebaja kasutas nutikella eksamitööks, kas kaebaja varjas abivahendit, või et teda enne eksamilt kõrvaldamist ära ei kuulatud. 5. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.11.2022 otsusega kaebuse, tühistas Kohila Gümnaasiumis 20.05.2022 toimunud matemaatika kirjaliku riigieksami protokoll osas, millega kõrvaldati kaebaja eksamilt, ning Harno 31.05.2022 otsuse nr 4.1-8/22/1841-2 ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 40 eurot. Halduskohtu põhjenduste kohaselt tuleneb eksami olemusest, et eksami tegemiseks on vajalikud ka töövahendid. Töövahendeid reguleerib mh eksami korra § 33 lg 9 (must või sinine tindi- või pastapliiats). Matemaatika riigieksami läbiviimise juhendi kohaselt on töövahendiks ka harilik või värvipliiats; joonlaud, sirkel, mall ja mitteprogrammeeritav taskuarvuti (p-d 9.8 ja 9.9). Töövahendi kasutamise korra rikkumine, nt hariliku pliiatsiga kirjutamine, korrektuurvahendite kasutamine, ei too
ega korra kohaselt kaasa eksamilt kõrvaldamist, küll aga võib tingida vastuse 0 punktiga hindamise (
Nutikell ei ole töövahend, kuid mistahes ebavajaliku/ebakohase eseme olemasolu ei too kaasa eksamilt kõrvaldamist. Näiteks ID-kaardi olemasolu eest laual või õppuri taskus riigieksamilt kõrvaldamine on küsitav. Arvestades sama
lg 1 p-s 8 ja § 16 lg 1 p-s 7 sätestatut on abivahendiks õigekeelsussõnaraamat, keele reeglid, abivalemid – eeldusel, et need on eksamil lubatud. Abivahend on seega teave/info ja selle teabe kandja, mis aitab eksaminandil eksamit sooritada. Lubamatuks abivahendiks võivad muutuda eksaminandi lähedal olevad ka muu eesmärgiga esemed, kui sellele on lisatud abistav info. Nii võib eksaminandi riigieksamilt kõrvaldada abistavat teavet sisaldava passi, hariliku pliiatsi või malli olemasolu eest
Nutiseade ei ole abivahend, s.o vaikimisi ei saa eeldada, et see sisaldab abistavat teavet. Vaidlusalused korrad sätestavad, et eksamilt kõrvaldatakse nutiseadme kasutamise, mitte selle olemasolu eest, kui kasutamine ei ole tõendatud. Nutiseadme olemasolu eest eksaminandi läheduses pole võimalik eksaminandi riigieksamilt kõrvaldada.
nr 54 § 31 lg 4 p 3 alusel hoiatatakse 4
nr 54 sätteid vääralt. Riigieksamikomisjoni liige või riigieksami välisvaatleja on kohustatud kõrvaldama eksaminandi riigieksamilt, kui eksaminand on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid (
54 § 33 lg 10 p 1). Eksamile lubatud abivahendid määratletakse
54 § 33 lg 6 kohaselt asjaomase õppeaine riigieksami läbiviimisjuhendis. 2022. a matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendi (edaspidi läbiviimisjuhend) kohaselt võis eksaminand võtta eksamile kaasa isikliku taskuarvuti (p 9.8). Kuigi peale isikliku taskuarvuti on kõik muud abivahendid keelatud, on läbiviimisjuhendis soovitud eraldi välja tuua, et abivahendid – tabelid, õpikud, käsiraamatud, valemite kogumikud jm lisamaterjalid (p 9.6) ning süle- ja tahvelarvutid, mobiiltelefonid, nutikellad, kõrvaklapid jm tehnilisi vahendid (p 9.7) – on mittelubatud. Mittelubatavus on sõnastatud läbi eelpool nimetatud abivahendite kasutamise keelamise. Läbiviimisjuhendi p 9.7 teine lause täpsustab, mida loetakse süle- ja tahvelarvuti, mobiiltelefoni, nutikella, kõrvaklapi jm tehnilise vahendi kasutamiseks – nimetatud esemed ei tohi olla eksaminandi laual, laua all, toolil vm eksaminandi vahetus läheduses. 5
54 § 5 lg 1 p-le 8 ja § 16 lg 1 p-le 7, kuna need ei reguleeri riigieksamiga seonduvat. Abivahendiks võib osutuda ka ese, mis ei sisalda teavet/infot, kuid mille kaudu on võimalik seda teavet/infot edastada või võimaldab sellisele teabele/infole ligipääsu. Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et nutiseade ei ole oma olemuselt abivahend. Ka ei nõustu vastustaja kohtu arvamusega, et nutikella kasutamine võrdub ainult nutikella funktsioonide fikseeritud kasutamisega, s.o sellega, et kaebaja kasutas kellas sisalduvat teavet/infot matemaatika eksami sooritamiseks. See seisukoht viiks olukorrani, kus iga eksaminandi juures peaks viibima kogu eksami ajal riigieksamikomisjoni liige. Riigieksamikomisjonil ei pea olema riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigust, sest asjade läbivaatus KorS mõttes ei ole eksami sooritamisel nutikella kasutamise tuvastamisel vajalik ega proportsionaalne. Praeguses asjas ei olnud tegemist tõendi saamiseks nutiseadme läbivaatusega. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, mis puudutab lisaeksamile lubamata jätmise õiguspärasust.
54 § 36 lõige 2 sätestab, et õpilane, kes ei sooritanud riigieksamit haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, saab riigieksami sooritada lisaeksami ajal. Säte reguleerib olukorda, kus eksaminand ei saanud eksamit sooritada. Eksamilt kõrvaldamise puhul loetakse eksam sooritatuks ning sooritus hinnatakse 0 punktiga. 7. Kaebaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
54 § 33 lõikes 5 nimetatakse mittevajalikke asju ja lõikes 6 lubatud abivahendeid. Matemaatika eksami läbiviimise juhendi punktist 9.8 võib tuletada, et seal mõeldakse lubatud abivahendina taskuarvutit. Eelnev ei tähenda, et kõik muud esemed peale taskuarvuti on mittelubatud abivahendid, mis annavad aluse kõrvaldamiseks. Vastustaja väide, mille kohaselt juhendi p 9.7 täpsustab tehnilise vahendi kasutamise mõistet, on uudne. Põhjenduste muutmine näitab, et mõisted pole vastustajale selged. Kasutamine eeldab aktiivset tegevust ja eksami kontekstis seda, et kaebaja oleks kasutanud nutikella kui abivahendit eksami sooritamiseks, kuid seda pole olnud ning keegi ei väida seda. Keelud ja hoiatused on
s nr 54 ja riigieksami läbiviimise juhendis vastuolulised. Seega ei saanud eksamilt kõrvaldamise tagajärg olla selge olukorras, kus hoiatati kõrvaldamise eest keelatud vahendite kasutamisel. Juhendis hoiatati vahendi kasutamise eest ja puudus selge hoiatus, mis vastaks
54 § 33 lõige 1 punktile
nr 54 4. peatükk (§-d 26–40). PGS ja
alusel on Harno koostanud riigieksamite üldise läbiviimise juhised eksamikomisjonile2 ning matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendi (dtl 92–94). Asjas on keskseks küsimuseks, kuidas tõlgendada
nr 54 § 33 lg 10 p-i 1 ja kas praegusel juhul olid täidetud eeldused selleks, et kõrvaldada kaebaja matemaatika riigieksamilt.
lg 10 p 1 eksami ajal kehtinud redaktsioon nägi ette, et riigieksamikomisjoni liige või riigieksami välisvaatleja kõrvaldab eksaminandi riigieksamilt, kui eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa või on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid. Riigieksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksamitööd hinnatakse 0 punktiga (
nr 54 § 33 lg 11). 10. Kaebaja arvates ei selgu
st, mis on mittelubatud abivahend. Halduskohtu hinnangul sätestavad vaidlusalused korrad, et eksamilt kõrvaldatakse vaid nutiseadme kasutamise, mitte selle olemasolu eest, kui kasutamine ei ole tõendatud. Ringkonnakohus halduskohtu sellise järeldusega ei nõustu.
kehtestab riigieksamite läbiviimise üldise korra.
seletuskirja3 kohaselt näevad määrus ja selle alusel kehtestatud korrad ette kindlad esemed ja vahendid, mis on lubatud riigieksamile kaasa võtta.
lg 10 eesmärk on näha ette tagajärg (eksamilt kõrvaldamine) ning komisjoni pädevus olukorras, kus eksaminand on võtnud eksamile kaasa mittelubatavaid esemeid või vahendeid. Seletuskirja kohaselt ei eelda eksaminandi kõrvaldamine mittelubatud esemete või vahendite kasutamist või kasutamise tõendamist. Piisab asjaolust, et eksaminand on mittelubatud esemed või vahendid kaasa võtnud. Sellist sisu toetab ka § 33 lg 10 p 1 sõnastus. Säte ei näe ette komisjonile kaalutlusõigust.
Muu hulgas on riigieksamikomisjoni ülesanne jälgida, et eksaminand kasutaks ainult
s ja asjaomase õppeaine riigieksami läbiviimisjuhendis lubatud töövahendeid (
See säte toetab seletuskirjas märgitut, et
ga nähakse ette, millised esemed ja vahendid võib eksaminand eksamile kaasa võtta.
nr 54 § 33 lg 5 sätestab, et eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa võtta eksami sooritamiseks mittevajalikke esemeid, välja arvatud hädavajalikud ravimid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed, eksamile põhjendatult kohane söök ja jook.
§-dest 31 ja 33 tuleneb seega, et
tõlgendamisel tuleb lugeda keelatud esemeteks kõik need esemed või vahendid, mis ei ole eksami sooritamiseks vahetult vajalikud või selgesõnaliselt lubatud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub ka põhjus, miks peaks eksaminand võtma eksamile kaasa esemed, mis ei ole eksami sooritamiseks mõistlikult vajalikud (
nr 54 § 33 lg 5). Õige on apellandi seisukoht, et halduskohtu viide
lg 1 p-le 8 ja § 16 lg 1 p-le 7 ei ole asjakohane, kuna need ei reguleeri riigieksamiga seonduvat. On ootuspärane, et nt eesti keele riigieksamil võib lubatud abivahendite loetelu olla teistsugune kui matemaatika riigieksamil.
2 https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022-04/Juhend-riigieksamite-l%C3%A4biviimisekseksamikomisjonile.pdf 3 Seletuskiri haridus- ja teadusministri
nr 59 “Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” eelnõu juurde. 7
st nr 54 ei selgu, millised esemed on keelatud, ei ole põhjendatud. Õigustloov akt peab paratamatult olema teatava üldistusastmega ega saa praegusel juhul loetleda kõiki võimalikke esemeid või vahendeid, mis on keelatud.
nr 54 § 33 lg 9 sätestab, et eksaminandil tuleb eksamitöö sooritamisel lisaks lähtuda asjaomase riigieksami läbiviimisjuhendist. Matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendi (dtl 9294) p 9.7 kohaselt on eksaminandidel keelatud eksamiruumis viibides kasutada süle- ja tahvelarvuteid, mobiiltelefone, nutikelli, kõrvaklappe jm tehnilisi vahendeid. See kinnitab, et nutikell ei ole matemaatika riigieksami sooritamiseks vajalik vahend. Seega on tegemist mittelubatud esemega
nr 54 § 33 lg 5 mõttes, mille eksamile kaasa võtmisel esineb õiguslik alus eksaminandi eksamilt kõrvaldamiseks. Halduskohtu ja kaebaja arutlus sellest, et mitte iga mittelubatud eseme kaasa võtmine ei loo alust eksamilt kõrvaldamiseks, ei ole kooskõlas eespool analüüsitud sätetega. 11. Tuleb ka arvestada, et nutikell on oma funktsionaalsuse poolest pigem samastatav arvuti või nutitelefoniga kui lihtsa kellaga, millel programmeeritavad vm nutifunktsioonid ja sideühendus puuduvad. Selline (nuti)ese, mis ei näita vaid kellaaega ning millesse on võimalik laadida eksami sooritamiseks abistavat infot, loob paratamatult eeldused kõrvalise abi kasutamise võimaluse olemasoluks.
s toodud mittevajalike esemete kaasavõtmise keeld täidab muu hulgas eesmärki elimineerida nii kõrvalise abi kasutamise võimalus ka kui minimeerida sellise abi kasutamise näivust. Halduskohus ei ole seda oma seisukoha kujundamisel arvesse võtnud. Halduskohtu arutlus sellest, et tegemist võib olla eksaminandi jaoks esmakordse olukorraga, ei mõjuta
s sätestatud keeldu ega anna komisjonile § 33 lg 10 p 1 kohaldamisel kaalutlusõigust. On ilmne, et nutiese, mis asub eksaminandi vahetus läheduses ning mille ekraanil vahelduvad fotod, sh valemifotod, tekitab teatud eeldused kõrvalise abi kasutamiseks. Seejuures pole
lg 10 p 1 kohaldamisel oluline, kas eksaminand seda abi kasutas või mitte või kas nutiseadmes sisalduvad valemid olid konkreetse riigieksami sooritamiseks asjakohased. 12. Nutikella eksamile kaasa võtmine on seega alus kõrvaldada eksaminand eksamilt
nr 54 § 33 lg 10 p 1 alusel. Sellist tõlgendust ei mõjuta ka §-s 31 sätestatu, mille lg 4 p 3 kohaselt hoiatab komisjon eksaminande, et riigieksamil kõrvalise abi, sealhulgas mobiiltelefoni või muu sidevahendi kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt ning riigieksamitöö hinnatakse 0 punktiga. Halduskohus on sätte tõlgendamisel jätnud arvesse võtmata, et
Komisjonil on kohustus juhtida eksaminandide tähelepanu nii sellele, et sidevahendi kasutamisel eksaminand kõrvaldatakse (lg 4 p 3) kui ka
lõigetes 9 ja 10 ning asjaomase õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis esitatud nõuetele (lg 4 p 2).
Kõrvaldamise alusnormid paiknevad §-s 33.
lg 4 p-st 2 nähtub, et kõrvalise abi kasutamise mõistet on täpsustatud (kõrvalise abi kasutamine, sh mobiiltelefoni või muu sidevahendi kasutamine). Eksamilt kõrvaldamise alus lisaks kõrvalise abi kasutamisele on aga lisaks ka mittelubatud esemete eksamile kaasa võtmine (§ 33 lg 10 p 1). 13. Mittelubatud eseme või vahendi eksamile kaasa võtmiseks võib ringkonnakohtu hinnangul mh pidada mittelubatud esemete või vahendite hoiustamist selleks mitteettenähtud kohas, nt nutikella või nutitelefoni hoidmist eksaminandi laual või eksaminandi vahetus läheduses (sh käe peal). Selline tõlgendus on kooskõlas nii
nr 54 seletuskirjas toodud § 33 lg 10 p 1 mõttega kui ka matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendi p 9.7 teise lausega ning eksamikomisjonile antud riigieksamite läbiviimise juhistega (lk-d 4 ja 5). Mõlemad juhendid selgitavad, et süle- ja tahvelarvutid, mobiiltelefonid, nutikellad, kõrvaklapid jm tehnilised vahendid ei tohi olla eksaminandi laual, laua all, toolil vm eksaminandi vahetus läheduses. 8
lg 10 p-s 1 sätestatud tagajärje kohaldamisel ei oma küll kokkuvõttes tähtsust, kas eksaminand kasutas kõrvalist abi, sh nutiseadet, või oli tal mittelubatud vahend või ese eksamile kaasa võetud, kuid määrus eristab terminoloogiliselt neid mõisteid. 14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ka lubatud ese või abivahend võib muutuda mittelubatud esemeks või abivahendiks ning sellisel juhul tuleb eksaminand eksamilt
Nutikell pole siiski oma olemuse tõttu võrreldav ei pastapliiatsiga, mida eksaminandil tuleb
nr 54 kohaselt eksami sooritamisel kasutada, isikut tõendava dokumendiga, mis tuleb samuti
nr 54 kohaselt eksaminandil eksamile kaasa võtta või korrektuurvedelikuga, mille kasutamise puhuks näeb
15.
nr 54 § 33 lg 10 p 1 ei ole ringkonnakohtu hinnangul vastuolus põhiseadusega (PS § 3 lg 1, § 37). Eksamitöö kirjutamisel kõrvalise abi välistamine on eksami lahutamatu osa, jääb PGS § 31 lg-s 2 sätestatud volituse piiridesse ega ole eksaminandi jaoks ebamõistlikult koormav. Nagu eelnevalt märgitud, puudub nutikella kaasavõtmiseks matemaatika riigieksamile reeglina ka mõistlik vajadus. Sellise vajaduse olemasolu pole väitnud ka kaebaja.
18.
lg 4 p 2 sätestab, et eksamikomisjon juhib eksaminandide tähelepanu
lõigetes 9 ja 10 ning asjaomase õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis esitatud nõuetele. Kohila gümnaasiumi riigieksami komisjoni selgituskirjast (dtl 27-30) ja komisjoniliikmete ja välisvaatleja vastustest kohtule (dtl 122-142) nähtub, et nii eksamiruumi saabudes kui ka eksamikorra tutvustamisel teavitati eksaminande kohustusest nutiseadmed (sh nutikellad) ära anda ja nutiseadmete olemasolu keelust. Eksaminandidel oli võimalus nutikellad jätta aula lõpus asuvatele toolidele. Kaebaja möönab, et ta võib olla ta ei kuulnud või ei pannud 9
nr 54 § 31 lg 4 p-des 2 ja 3 toodud nõuete täitmiseks piisav, kui olulisi asjaolusid selgitatakse eksaminandidele üheskoos, s.o §-31 lg 4 p-de 2 ja 3 täitmiseks ei ole iseenesest vajalik iga eksaminandi individuaalselt teavitada. Komisjoni jagavate juhiste kuulamine on ennekõike eksaminandi enda huvides, mistõttu tuleb eksaminandil teha ka omalt poolt mõistlik pingutus juhiste teada saamiseks ja jälgimiseks.
nr 54 vahel on sisuline vastuolu. Läbiviimisjuhend täpsustab § 33 lg 6 kohaselt mh riigieksami korraldust ja lubatud abivahendeid. Läbiviimisjuhend koostatakse
alusel ning selles ei pea dubleerima
s sätestatut. Läbiviimisjuhendis on selgitatud, et lisaks nutikellade kasutamise keelule on keelatud ka nende esemete hoidmine eksaminandi vahetus läheduses. Läbiviimisjuhend ja Harno eksamikomisjonile antud juhised on oma olemuselt halduseeskirjad. Halduseeskiri on haldusesisene akt, mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganile. Samas ei välista akti halduseeskirjadena kvalifitseerimine, et sätestatu avaldab mõju ka haldusevälistele isikutele nende suhetes avaliku võimuga. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena (RKHKo 16.01.2008, 33-1-81-07, p 13).
lg 4 p-s 2 ettenähtud meeldetuletusele.
lg-s 10 ettenähtud tagajärjed ei ole ebamõistlikult koormavad ning on kooskõlas eksami korraldamise eesmärkidega, kui selle eest on eksaminandi
Eksami korraldaja menetluslik rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. Kaebaja kõrvaldamine riigieksamilt ei olnud seega § 31 lg 4 p-le 2 vastava selgituse puudumise tõttu õiguspärane. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähendust, kas kaebaja nutikella vaatlemisel olid järgitud haldusmenetluse põhimõtted. 23. Kaebaja kõrvaldati riigieksamilt
nr 54 § 33 lg 10 p-i 1 alusel mittelubatud eseme eksamile kaasa võtmise pärast, kuid § 31 lg 4 p-le 2 vastava selgituse puudumise tõttu ei olnud § 33 lg 10 p-s 1 sätestatud tagajärje kohaldamine õiguspärane. Seega ei olnud kaebaja kõrvaldamine 20.05.2022 Kohila Gümnaasiumis toimunud matemaatika riigieksamilt õiguspärane. Järelikult ei olnud õiguspärane ka Harno 31.05.2022 otsus nr 4.1-8/22/1841-2, millega jäeti kaebaja vaie ning matemaatika riigieksami lisaeksamile lubamise taotlus rahuldamata. Halduskohus on seetõttu jõudnud kokkuvõttes õigele järeldusele, et tühistada 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.