Obsah (8)

§ 113§ 76§ 100§ 101§ 1132l§ 4034§ 4062§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-22-4135 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 20. juuni 2023, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtuasi Aktsiaselts PlusPlu

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt Kostja ja xxx AS sõlmisid osamaksetega tasumise müügilepingu koos selle lisadega, millega Kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile. Kostja jättis lepingu täitmata ja perioodil 15.06.2021 kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 14.09.2021 tasumata 4510 eurot. 21.10.2021 loovutas faktoor oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas hageja kostjat kirjalikult. xxx AS on kinnitanud et on arvestanud võimaliku lubatava krediidilimiidi suurust enne tarbijakrediidi lepingu sõlmimist kliendi poolt esitatud andmete alusel ning kasutanud nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise analüüsimisel, kui ka krediidiandjale võimalikke kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kliendiga lepingu sõlmimise ajal 20.05.2021 oli kliendil positiivne koondreiting.
2. xxx AS on arvestanud võimaliku lubatava krediidilimiidi suurust enne tarbijakrediidi lepingu sõlmimist kliendi poolt esitatud andmete alusel ning kasutanud nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise analüüsimisel, kui ka krediidiandjale võimalikke kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kliendiga lepingu sõlmimise ajal 20.05.2021 oli kliendil positiivne koondreiting. Hageja tugineb

§le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 p 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 113² lg 2, 578 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista välja järelmaksulepingust 303234 tulenev võlgnevus 4510 eurot, intressid 426,39 eurot, lepingutasu 14,90 eurot, laenuhaldustasu, 0,40 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivised 346, 12 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja viivis põhinõudelt alates 22.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni 14,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue. II KOSTJA VASTUS

1. Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 4510 eurot. Hagejaga on suhelnud meili teel, püüdis sõlmida kokkulepet. Ei olnud nõus, et sissenõudmise kulu on 912, 52 eurot. Palus eemaldada viivised ja nõudekulud. Kuna on püüdnud sõlmida kokkulepet kohtuväliselt, siis menetlus lõpetada ja jätta menetluskulud (riigilõiv) ja õigusabikulud hageja kanda. Ei ole suuteline sellist summat tasuma. III KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 kohaselt määras kohus lahendada asi kirjalikus menetluses. Tuvastatud on, et kostja ja xxx AS sõlmisid 20.05.2021 järelmaksulepingu. Kohus leiab, et tegemist on sidevahendi (arvutivõrgu) abil sõlmitud 2 tarbijakrediidilepinguga

§-de 52 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja 410 lg 1 järgi. Faktoor teavitas 30.08.2021 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 13.09.

1. Kostja kohutust ei täitnud ning faktoor ütles lepingu 14.09.2021 üles. Kostja ei ole esitanud lepingu ülesütlemise ega nõude loovutamise kohta vastuväiteid, sh. peale täiendava tähtaja andmist seiskohtade täpsustamiseks. Seega saab lugeda nõue loovutatuks hagejale, lepingu kehtivalt üles öelduks, mille tulemusel on kogu lepingust tulenev nõue muutunud sissenõutavaks. Kostja on nõustunud põhivõlgnevuse tasumisega.
2. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (

§ 76lg 1 ja 82 lg 1).

Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud ja hageja on lepingu üles öeldud, siis on kostja oma maksekohustust

§ 100

mõistes rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist

§ 101lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi.

Eeltoodu alusel tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4510 eurot, intress 426,39 eurot, lepingutasu 14,90 eurot ja laenuhaldustasu 0,40 eurot. Kostja on palunud eemaldada sissenõudekulud. Hageja on saatnud kostjale kolm võlateatist 22.11.2021, 14.12.2021, 14.02.2022 ning

§ 1132l

g 2 p 3 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid summas 35 eurot. Asja materjalidest nähtub, et ESTO AS on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034) tehes kindlaks kostja krediidivõimelisuse, kasutades mh.

asjakohaseid andmekogusid. Ka ei ületa tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr seaduses sätestatut (

§ 4062

). 6.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab lepingujärgses suuruses viivist 14,90 % aastas. Kostja on palunud viivise eemaldada, kuid pole täiendavaid selgitusi viivise osas kohtule esitanud, sh. ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse

§ 162lg 1 kohaldamiseks ja viivise vähendamiseks.

Lisaks on hageja piiranud viivisesummat ise põhinõude suurusega. Hageja nõutud viivise määr ei ole ebaproportsionaalselt suur. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 14,90 % aastas. Kuna kohus rahuldab hageja esmase nõude, ei käsitle kohus hageja poolt 13.06.2023 esitatud alternatiivset nõuet. IV MENETLUSKULUD 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud riigilõiv kokku summas 1260 eurot (630 eurot maakohtus ja 630 eurot ringkonnakohtus) ja õigusabikulud 1380 eurot (900 eurot maakohtus ja 480 eurot ringkonnakohtus), kokku 2640 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuga. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-17-13190 p 18). Seega on hageja esindaja tunnitasu 120 eurot vajalik ja põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabiteenusele osutatud ajakulu on põhjendatud. Maakohtus on 3 kulunud aega 7,5h ja ringkonnakohtus 4h. Arvestades hagimenetluse menetlustoimingute ja dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on lepingulise esindaja kulu 1380 eurot vajalik ja põhjendatud ning selle vähendamiseks ei ole alust. Hageja lepingulise esindaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 1 ja 4 alusel tuleb kostjal tasuda viivist menetluskuludelt. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4