Obsah (11)

§ 152§ 45§ 155§ 2§ 207§ 37§ 49§ 50§ 158§ 162§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar, Maili Lokk 27.05.2021, Tartu Haldusasi X kaebus Viru Vangla 05.03.2021. a

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kuna vastustaja on 07.05.2021. a haldusaktiga tühistanud Viru Vangla 05.03.2021. a käskkirja nr 6-3/151-1, siis tuleb asjas menetlus lõpetada. Tuvastamisnõudele ülemineku lubatavuse kontrollimisel peab kohus arvestama

§ 45lg-s 2 sätestatuga.

Kohus on seisukohal, et antud juhul üleminek tuvastamisnõudele ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitsmiseks. 5.3. Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 155lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. X esitas 18.05.2021 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 12.05.
2. a määruse tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks järgnevatel põhjustel. 6.1.

§ 2

lg 5 järgi kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.

§ 152

lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 6.

1. Halduskohus oleks enne asjas menetluse lõpetamise määruse tegemist pidanud kaebajale selgitama, et ta võib taotleda ka üleminekut käskkirja tühistamisnõudelt selle õigusvastasuse tuvastamise nõudele, kuna kaebaja eesmärgiks on tuvastada 05.03.
2. a käskkirjas toodud faktiliste asjaolude alusel kartserikaristuse määramise õigusvastasus. 6.
3. Vangla tunnistas käskkirja kehtetuks põhjusel, et selle andmisel rikuti menetlustähtaegu. Kaebaja tõi aga juba kaebuses välja ka selle, et ta soovib vaidlusaluse käskkirja tühistamist ka põhjusel, et määratud karistus on õigusevastane, kuna käskkirjas märgitud rikkumisi ei ole kaebaja toime pannud ning karistus on ka ebaproportsionaalne. 6.
4. Kaebaja ei teadnud, et sellises olukorras võib üle minna tuvastusnõudele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

1. Ringkonnakohus leiab, et X määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid halduskohtu 12.05.
2. a määruse põhjendusi tühistamiskaebuse osas menetluse lõpetamise kohta tuleb täiendada käesoleva määruse põhjendustega ning vaidlusalune määrus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada osas, milles halduskohus jättis menetlemata kaebuse nõude tuvastada 07.03.
3. a vaide tähtaegselt lahendamata jätmise õigusvastasus ning saata asi tühistatud osas menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.
4. Halduskohus lõpetas 12.05.
5. a määrusega asja menetluse

§ 152lg 1 p 4 ja lg 3 alusel, kuna vaidlusalune Viru Vangla 05.03.2021.

a käskkiri tühistati 07.05.2021. a käskkirjaga nr 6-3/151-2 ning X esitas sellest tulenevalt halduskohtule vastava taotluse. Viitega

§ 152

lg-le 2 leidis halduskohus, et jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole alust, kuna tuvastamisnõudele ülemineku lubatavuse kontrollimisel peab kohus arvestama ka

§ 45

lg-s 2 sätestatuga ning halduskohus leiab, et antud juhul ei ole üleminek tuvastamisnõudele vajalik kaebaja õiguste kaitsmiseks. Määruskaebuse esitaja soovib menetluse lõpetamise määruse tühistamist põhjendusega, et halduskohus rikkus enne määruse tegemist selgitamiskohustust, sest ei selgitanud talle, et ta võib taotleda ka üleminekut käskkirja tühistamisnõudelt selle õigusvastasuse tuvastamise nõudele. 10.

§ 152

lg 2 näeb ette võimaluse minna üle jätkutuvastuskaebusele, mis erineb tavalisest tuvastamiskaebusest

§ 37

lg 2 p 6, § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 mõttes ja mis ei kujuta endast kaebuse muutmist

§ 49lg 1 mõttes.

Seega on

§ 152

lg 2 alusel iseenesest võimalik jätkutuvastuskaebuse lubamine ning selleks peavad esinema korraga kaks alust – see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja taotleb seda. Kaebaja esitas seoses vangla 05.03.

1. a käskkirja tühistamisega haldusorgani poolt 09.05.2021 halduskohtule taotluse lõpetada sel põhjusel kaebuse menetlus, mis esitati vangla 05.03.
2. a käskkirja tühistamiseks, kuid ei taotlenud halduskohtult tühistamisnõudelt tuvastamiskaebusele üleminekut vastavalt

§ 152lg-le 2.

Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras võis halduskohus lähtuda X esitatud avaldusest asjas menetluse lõpetamise kohta, kuna

§ 2

lg 3 sätestab muuhulgas ka dispositsioonipõhimõtte, mille kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.

§ 50lg 1 järgi loetakse avalduseks ka kohtule esitatav taotlus.

Kuna X ei taotlenud halduskohtult võimalust minna üle jätkutuvastuskaebusele, vaid taotles asjas menetluse lõpetamist, siis puudus ringkonnakohtu hinnangul halduskohtul üldse alus asuda

§ 152lg 2 alusel võimalikku jätkutuvastuskaebuse lubatavust hindama.

11.

§ 2

lg 5 sätestab halduskohtupidamise üldpõhimõttena ka selgitamiskohustuse, mille järgi kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samas tuleb selgitamiskohustusele, nii nagu ka uurimispõhimõttele, läheneda diferentseeritult, s. o arvestades menetlusosalise teadmisi ja võimekust. KIS-ist nähtuvalt on X 2006. a juulist alates esitanud halduskohtumenetluses üle 200 kaebuse ja edasikaebuse, millest saab järeldada, et kaebaja puhul ei ole tegemist kogenematu halduskohtumenetluses osalejaga. Samuti ei ole usutav, et esitades halduskohtule taotluse menetluse lõpetamise kohta põhjusel, et vangla on vaidlusaluse käskkirja ise juba kehtetuks tunnistanud, milline alus menetluse lõpetamiseks tuleneb samast

§-st 152, mille lg 2 näeb ette ka võimaluse jätkutuvastuskaebusele üleminekuks juhul, kui kaebaja seda taotleb ja see on vajalik tema õiguste kaitseks, ei olnud X siiski sellisest võimalusest enne halduskohtu poolt 12.05.2021. a määruse tegemist teadlik. Ringkonnakohus märgib, et

§ 152

lg 1 p 4 ja lg 2 alusel menetluse lõpetamine küll eeldab, et kohus küsib kaebuse esitanud isikult seisukohta tuvastamisnõudele ülemineku kohta, kuid seda eelkõige juhul, kui taotluse asjas menetluse lõpetamiseks või vastavad materjalid esitab kohtule vastustaja, kes on vaidlusaluse haldusakti vahepeal ise kehtetuks tunnistanud. Käesoleval juhul oli kaebaja teadlik vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisest vangla poolt ja esitas ise vastava 07.05.

1. a käskkirja halduskohtule koos taotlusega asjas menetluse lõpetamiseks ning ringkonnakohtu hinnangul puudus tal igasugune mõistlik takistus esitada soovi korral halduskohtule hoopis taotlus minna tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele ja asjas menetlust jätkata. Seega ei rikkunud halduskohus ringkonnakohtu hinnangul sellises olukorras selgitamiskohustust sellega, et ei küsinud kaebajalt pärast temalt asjas menetluse lõpetamise taotluse saamist seda, ega ta ei soovi siiski tuvastamisnõudega menetlust jätkata.
2. Ringkonnakohus märgib veel, et siinkohal ei saanud kaebaja vastava seisukoha välja selgitamata jätmine tuua kaasa valet lõppjäreldust ka põhjusel, et

§ 152

lg 2 kohaselt on lisaks kaebaja vastava taotluse olemasolule oluline, et võimalik tuvastamisnõue oleks vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vaatamata kaebaja vastava taotluse puudumisele märkis halduskohus oma 12.05.2021. a määruse põhjenduses siiski, et halduskohtu hinnangul ei ole üleminek tuvastamisnõudele vajalik kaebaja õiguste kaitsmiseks ja tuvastamisnõudele ülemineku lubatavuse kontrollimisel peab kohus arvestama ka

§ 45lg-s 2 sätestatuga.

Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 152

lg-s 2 toodud juhtumil puudub halduskohtul alus

§ 45

lg 2 kohaldamiseks, mistõttu hindas halduskohus asjakohatult sättes nimetatud piirangu esinemist. Olukorras, kus kaebuses vaidlustatud haldusakt on menetluse vältel kehtetuks tunnistatud (

§ 152

lg 1 p 4), ei oleks

§ 45

lg-s 2 sätestatud piirangutest lähtudes jätkutuvastuskaebuse esitamine reeglina enam võimalik ning

§ 152lg 2 muutuks sisutuks.

Ringkonnakohus loeb seetõttu halduskohtu määruse põhjendused, mis seonduvad

§ 45lg-st 2 tulenevate piirangutega, asjakohatuteks.

13. Lõppjärelduses nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et asjas tuli menetlus vastavalt X enda taotlusele lõpetada ning jätkutuvastuskaebuse lubamiseks alus puudub. Järgnevalt täiendab ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi jätkutuvastuskaebuse lubatavusele hinnangu andmisel seonduvalt X poolt määruskaebuses välja toodud väidetega selle kohta, miks peaks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja puhul tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekut lubama.

§ 152

lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamine ei eelda kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist, vaid lähtuda tuleb kaebuse tegelikust eesmärgist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. HMS § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti ning sama seaduse § 68 lg 3 kohaselt loetakse haldusakt kehtetuks kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui haldusorgan ei kehtesta teist ajamomenti. Viru Vangla 05.03.

1. a käskkirja ei pööratud täitmisele ning see tühistati 07.05.
2. a käskkirjaga nr 6-3/151-2, samuti ei sisaldanud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri muid piiranguid. Seega on praeguses asjas vaidlustatud vangla 05.03.
3. a käskkiri ammendunud ega oma enam negatiivset mõju kaebaja õigustele. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest ega ka määruskaebuse põhjendustest, kuidas jätkutuvastuskaebuse rahuldamine aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Menetluse jätkamist ei toetaks ka menetlusökonoomia argument, sest asja sisulise arutamiseni ei jõutud ja halduskohus lõpetas asja menetluse kaebust menetlusse võtmata. Ka pelgalt huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses ei aita kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebaja selgitustest ei tulene tuvastamisnõude preventiivset või rehabiliteerivat eesmärki ja sellise nõude mõju kaebaja õigustele ei ole ringkonnakohtule äratuntav ka olemasolevate muude materjalide pinnalt. Kaebajal puudub seega Viru Vangla 05.03.
4. a käskkirja tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku vajadus ja seetõttu vajadus kohtumenetluse jätkamiseks. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et käesolevas haldusasjas ei ole jätkutuvastuskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik, mistõttu ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et asja menetlus tuli

§ 152lg 1 p 4 alusel tühistamiskaebuse osas lõpetada.

1. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et X esitas 13.04.
2. a kaebuses kaks nõuet: 1) tühistada Viru Vangla 05.03.
3. a käskkiri nr 6-3/151-1; 2) tuvastada 07.03.
4. a vaide tähtaegselt lahendamata jätmise õigusvastasus. Halduskohus lõpetas asja menetluse 12.05.
5. a määruse põhjendustest nähtuvalt seetõttu, et vastustaja on 07.05.
6. a haldusaktiga tühistanud Viru Vangla 05.03.
7. a käskkirja nr 6-3/151-1 ja selle tõttu taotles kaebaja menetluse lõpetamist. Samas puudutab

§ 152

lg 1 p 4 menetluse lõpetamise alusena üksnes olukorda, kus kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Käesoleval juhul oli võimalik sel alusel menetlus lõpetada Vangla 05.03.

1. a käskkirja nr 6-3/151-1 peale esitatud tühistamiskaebuse osas. Halduskohtu 12.05.
2. a määrusest ei nähtu, mis on saanud kaebaja 13.04.2021 kaebuse nõudest tuvastada 07.03.
3. a vaide tähtaegselt lahendamata jätmise õigusvastasus. X 09.05.
4. a taotlusest ei nähtu, et ta oleks loobunud esitatud tuvastamisnõudest. 15.

§ 158

lg 1 ls 2 näeb ette, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

§ 162

lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Seega tuleb halduskohtul kohtuotsuse tegemisel silmas pidada, et lahendatud saaks kõik esitatud nõuded.

§ 178

lg 3 järgi kohaldatakse otsuse kohta sätestatut ka määrusele, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

1. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus X määruskaebuse rahuldamata, kuid peab vajalikuks täiendada Tartu Halduskohtu 12.05.
2. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele tühistamiskaebuse osas menetluse lõpetamise kohta ning tühistab halduskohtu 12.05.
3. a määruse osas, milles halduskohus jättis menetlemata kaebuse nõude tuvastada 07.03.
4. a vaide tähtaegselt lahendamata jätmise õigusvastasus ja saadab asja tühistatud osas menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule. /allkirjastatud digitaalselt/