Obsah (4)

§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-14217

) kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. Hagi esitamise ajal on elatise miinimumsuuruseks 292 eurot kuus.

1. Hageja oli pika aja jooksul töötu ja tal puudus sissetulek, mistõttu ta ei saanud elatist maksta väljamõistetud suuruses. Pärast kohtuotsuse jõustumist sündis hagejal kolm last vastavalt XX.XX.XXXX, XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX. Lapsed elavad koos hagejaga. Seisuga 01.09.2021 oli hagejal elatise võlgnevus kostja ees 13 234 eurot. Võlgnevus tekkis seoses töötusega ja teiste laste ülalpidamiskuludega. Hageja püüdis tegeleda äritegevusega, kuid see luhtus, ühingul tekkisid võlad ja tegevus seiskus. Alates 01.03.2021 on hageja töötu. Hageja ainsaks sissetulekuks on Eesti Töötukaasa toetus 202 eurot. Hageja abikaasa on alates 01.09.2021 samuti töötu. Seega on elatis 292 eurot kuus ebamõistlikult suur. Hetkel maksab hageja elatist kostjale abikaasa kaasabil teiste laste toetuste arvel ca 100 eurot kuus. Kui hageja maksaks kostja ülalpidamiseks 292 eurot kuus, jääks ta ise toimetulekuta ja teised lapsed osutuksid võrreldes kostjaga vähem kindlustatuks.
2. Hageja taotleb vähendada väljamõistetud elatise suurust 50 euroni kuus alates 09.09.2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni 31.05.2025 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.
3. Seoses kostja vastuväidetega märkis hageja, et tal ei ole lihtne teenida töötasu. Väidetavad tööpakkumised on teises maakonnas, mis ei ole talle seoses laste kasvatamisega vastuvõetav. Kostja ema on andnud kohtutäiturile nõusoleku, et hageja jäetaks ilma juhtimisõiguseta, seega kostja ema püüab hagejal sissetuleku saamise võimalusi piirata. Olukorras, kus kohtutäitur jätab hagejale sissetulekust elatusmiinimumi, ei ole kodust eemal võimalik tööl käia ja kanda transpordikulusid ning iseennast ülal pidada. Kostja ema saab lastetoetust, mida tuleb samuti arvestada.
4. Hagejaga koos elava kolme alaealise lapse kulud kuus on: telekommunikatsioon 30 eurot (telefon, internet); majapidamine 30 eurot; vaba aeg 60 eurot; haridus, koolikulutused 30 eurot; isiklik hügieen 45 eurot; tervishoid 45 eurot; transport 30 eurot; eluase 99 eurot (arvestades ca 165 eurot kuus, 5 inimest); toit 360 eurot; riided ja jalanõud 150 eurot; taskuraha 30 eurot (hetkel ühele lapsele); lasteaia tasud 120 eurot (kahele lapsele); võimlemise trenn 50 eurot (kahele lapsele); muusikakool 20 eurot (hetkel ühele lapsele). Kokku on kulud 3 lapsele 1099 eurot kuus (366.33 eurot lapse kohta). Lisanduvad taastusravi, mis määratakse jooksvalt ühele lastest, protseduuride maksumus. Tegemist on vajalike kuludega, mida käesoleval ajal vanemad 2 2-21-14217 ei ole suutelised täies ulatuses kandma. Käesoleval ajal kantakse kulusid hageja abikaasale tasutava Töötukassa hüvitise ja lastetoetuste arvelt. Hagejale on lõpetatud Töötukassa poolt hüvitise tasumine.
5. Tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest on hagejal igal juhul põhjendatud nõuda elatise vähendamist. Kostja vastuväited
6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7. Elatise võlgnevuse täitemenetluses sõlmisid pooled 17.04.2017 võla perioodilise tasumise kokkuleppe, millega hageja kohustus tasuma alates 20.04.2017 kohtutäituri kontole igakuiselt 150 eurot, elatise võlgnevuse katteks 25 eurot ja kohtutäituri tasu katteks 25 eurot. Hageja täitis kokkulepet nõuetekohaselt kuni 21.03.
8. Edaspidi laekusid summad ebakorrapäraselt.
9. Hageja ei tõendanud, miks ta ei saa töötada. Täiskoormusega töötades võib hageja teenida 1050 eurot (netos). Puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimumi. Hagejal on kohustus muretseda selline sissetulek, mis võimaldab lapsi piisaval määral ülal pidada. Hageja on töövõimeline, sõbralik, energiline, omab juhiluba (B- ja C-kategooria) ja kutsekeskharidust kraanajuhi erialal, on kogemusega ehitaja. Autojuhtide keskmine netopalk sektoris transport / logistika on 1087 eurot. Töötukassa avaldatud autojuhtide tööpakkumiste hulgast võib hageja leida endale töö sissetulekuga 1500–2000 eurot kuus (bruto). Hageja omandis on korteriomand Kohtla-Järvel (ühisvara).
10. Kostja ema on alates 14.08.2020 töötu. Kostja saab 60 eurot lapsetoetust kuus. Kui hageja peres kasvab kolm last, saavad nad lasterikka pere toetust. Lastel on ema, kes on kohustatud neid ülal pidama. Seega teiste laste ülalpidamine ei pea toimuma hageja ülalpidamise arvelt. Väide, et hagejal oleks vaja suurema sissetuleku saamiseks teises maakonnas töötada, on alusetu. Hagejal on kvalifikatsioon ja amet hea sissetuleku teenimiseks. Hageja ei ole töövõimetu.
11. Kostja kulud ühes kuus on 590 eurot: telekommunikatsioon 25 eurot; kodune majapidamine 12 eurot; vaba aeg 28 eurot; haridus, koolikulutused 45 eurot; isiklik hügieen, ilukaubad 13 eurot; tervishoid 6 eurot; transport 25 eurot; eluase 224 eurot; toit 120 eurot; riided ja jalanõud 52 eurot; taskuraha 40 eurot.
12. Hageja laste kuludest ei ole aru saada, kui suur osa nendest igale lapsele kulub. Kostja ei pea mõistlikuks, et igale lapsele on mõistlik telekommunikatsiooni kulu 30 eurot kuus. Interneti teenust on võimalik koos piiramatute kõnedega saada ca 5 euro eest kuus. Kui eluasemele kulub kuus 165 eurot, siis 99 eurot ühe lapse kohta ei ole õige. Riided ja jalanõud ning taskuraha on ilmselgelt üle paisutatud. Peredes peetakse tavapäraseks laste riideid, jalanõusid, mänguasju jne suurematelt väiksematele edasi anda. Lasteaia tasudega on suures osas kindlustatud kahe lapse päevane toit, mistõttu ka söögiraha igale lapsele 120 eurot kuus on üle paisutatud. Hageja abikaasa epikriis näitab, et tal on töövõime. Hageja ei ole tõendanud, et abikaasal oleks välistatud tulu teenimine.
13. Hageja dokumentidest selgub, et ainuüksi peretoetusi on 558 eurot kuus. Sellega on kaetud laste ülalpidamiseks vajaminevad kulud. Enda ülalpidamiseks on hageja koos abikaasaga kohustatud vahendid leidma. Hagejal on varjatud tulud ning elatise maksmisest kõrvale hoidmiseks töötab ta arvatavasti “mustalt”. Seda tõendab asjaolu, et hageja ei ole järjepidevalt 3 2-21-14217 Töötukassas arvel olnud. Hageja on end arvele võtnud vaid selleks, et elatise vähendamise hagis näida töötuna. Hageja materiaalsete võimaluste hindamisel on tähtis, et ta suutis palgata esindajaks vandeadvokaadist esindaja. Maakohtu otsus ja põhjendused
14. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud kummagi poole enda kanda. Maakohus vähendas elatist, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 09.09.2021 – 31.12.2021 eest kuus 220,50 eurot, 01.01.2022 – 31.03.2022 eest kuus 213,44 eurot ja alates 01.04.2022 kuni täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (

) § 101 lõikes 3 sätestatud baassummas (käesoleval ajal 200 eurot), millele lisandub sama sätte lõikes 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleval ajal 46.44 eurot), millest on maha arvestatud pool kostjale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 30 eurot; sama sätte lõige 5), seega käesoleval ajal on elatise suuruseks 225,64 eurot. Kostjale riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja tasu ja kulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda. 15.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lõigete 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul rahas perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

lõige 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 16. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lõikest 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiv

§ 101

lõige 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lõige 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lõige 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lõige 4 sätestab, et baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lõige 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lõige 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ülalpidamisel on peale kostja veel kolm alaealist last, kes sündisid peale 24.09.2010 tagaseljaotsust. Riigikohus on selgitanud, et elatise maksete suuruse muutmist võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel 4 2-21-14217 on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (otsus nr 3-2-1-67-17). Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, milleks on seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutumine (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-124-15, punkt 15).
2. Hageja on kohustatud tulenevalt jõustunud kohtuotsusest tasuma kostjale elatist miinimummääras. Hageja taotleb elatise vähendamist alates 09.09.2021 põhjusel, et peale otsust on talle lisandunud kolm alaealist last ja elatise maksmisel kostjale summas 292 eurot kuus jääb ta ise toimetuleku võimaluseta ja teised lapsed jääksid vähem kindlustatuks, võrreldes kostjaga. Lisaks tugineb hageja õigusliku olukorra muutumisele. Eeltoodust tulenevalt on elatise maksete suuruse muutmise (vähendamise) nõude esitamine iseenesest lubatud.
3. Edasi tuleb kohtul anda hinnang, kas muutunud asjaoludest tulenevalt on elatise vähendamine põhjendatud ja kui on, siis millises ulatuses. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lõikes 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102

lõike 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-160-12, punkt 17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lõikes 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi) (Riigikohtu otsus nr 2-16-2343, punkt 11).

1. Hageja sõnul on ta käesoleval hetkel töötu. Hagi esitamise hetkel oli tema sissetulekuks töötukassa toetus 202 eurot. 02.12.2021 teatas hageja, et talle on lõpetatud ka selle tasumine. Kohus tegi päringu Eesti Töötukassale ning saadud vastus kinnitab, et hageja on 19.11.2021 seisuga töötuna arvel alates 12.03.
2. Seega puudub hagejal sissetulek, mille arvelt kostjale ja oma teistele alaealistele lastele ülalpidamist anda.
3. Hageja on selgitanud, et hetkel maksab ta kostjale elatist abikaasa kaasabil teiste laste toetuste arvel ca 100 eurot kalendrikuus. Hagejaga koos elava kolme lapse kulud kantakse abikaasa Töötukassa hüvitise ja lastetoetuste arvelt. Hageja ei pea mõistlikuks, et kostja ülalpidamiseks on hageja perekond sunnitud kasutama teiste laste toetusi.
4. Kohus nõustub iseenesest hagejaga, et õige ei ole olukord, kus ühe lapse elatis tasutakse teistele lastele makstavate toetuse arvelt. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, mida hageja pere saab, on ette nähtud lastega seotud kulutuste katmiseks, mitte last kasvatava vanema enda kohustuse täitmiseks. Ülalpidamiskohustus kostja ees on tulenevalt

§-st 96 hageja kui isa kohustus.

1. Kohus leiab, et kuivõrd teiste laste olemasolu annab aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra ning käesoleval juhul puudub hagejal mistahes sissetulek, mida laste vahel võrdselt jaotada, ei saa ka käesoleval juhul olla alust vähendada elatist tulenevalt asjaolust, et teised lapsed jääksid kostjale elatist makstes kehvemasse olukorda. Hageja ei ole sissetuleku puudumise tõttu suuteline ühelegi oma lapsele ülalpidamist andma. Üksnes asjaolu, 5 2-21-14217 et hageja kasutab õigustamatult teistele lastele makstavaid toetusi kohustuse täitmiseks kostja ees ja lapsed, kellele toetus tegelikult määratud on, jäävad sellest seetõttu ilma, ei ole kohtu hinnangul asjaolu, millest tulenevalt kostjale makstavat elatist vähendada.
2. Hageja on tööealine ning -võimeline. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 punktis 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Hageja ei ole tõendanud, et esineksid asjaolud, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et töökoha leidmine ja sissetuleku teenimine, mis võimaldaks tal täita ülalpidamiskohustust alaealiste laste ees, oleks tema puhul raskendatud või välistatud. Olukorras, kus isikul on kohustus pidada ülal alaealisi lapsi, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimaldaks tal sissetulekut teenida. Hageja esitatud ambulatoorsest epikriisist nr 44543 nähtub küll diagnoos täpsustamata artriit, mis võib kohtu hinnangul kinnitada hageja väiteid, et hetkel on raskendatud töötamine ehituse valdkonnas, ent esitatu ei kinnita, et hagejal ei oleks üldse võimalik tööd teha. Töövõimetust hagejale määratud ei ole, mida ta ise ka kinnitas. Kostja on märkinud, et hageja omab autojuhiluba (B-, C-kategooriad) ning on omandanud kutsekeskhariduse kraanajuhi erialal. Hageja ise on välja toonud, et on varasemalt tegutsenud ettevõtjana (OÜ F). Seega on kohtu hinnangul alust eeldada, et arvestades hageja kogemusi ja väljaõpet on ta suuteline leidma töökoha, et täita kohustusi alaealiste laste ees. Hageja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et teenida piisavat sissetulekut kostja ja oma teiste alaealiste laste ülalpidamiseks. Põhjendamatult mitte töötamine ja sellest tulenev võimetus ülalpidamiskohustust täita ei saa olla aluseks elatise vähendamisele.
3. Kostja on toonud välja, et tema kulud ühes kuus on kokku 590 eurot: telekommunikatsioon 25 eurot; kodune majapidamine 12 eurot; vaba aeg 28 eurot; haridus, kool 45 eurot; isiklik hügieen, ilukaubad 13 eurot; tervishoid 6 eurot; transport 25 eurot; eluase 224 eurot; toit 120 eurot; riided ja jalanõud 52 eurot; taskuraha 40 eurot. Kostja kulusid tõendanud ei ole. Hageja on leidnud, et kostja kulud ühes kuus suurusjärgus 600 eurot on ebareaalsed ning tegelikud kulud on kaks korda väiksemad. Kohtu hinnangul on kostja kulud osaliselt üle paisutatud ja ebamõistlikud. Kohus ei pea põhjendatuks kulusid telekommunikatsioonile summas 25 eurot. Kostja ise on hagejaga koos elava kolme lapse kulusid hinnates leidnud, et telekommunikatsiooni kulusid saab pidada põhjendatuks 5 euro ulatuses kuus. Kohus leiab siiski, et põhjendatud kulu telekommunikatsioonile saab olla kuni 10 eurot. Kohtu hinnangul on üle paisutatud ka kulud eluasemele, milliseid saab põhjendatuks pidada summas 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul seega põhjendatud kostja kulud 501 eurot kuus. Hageja on tuginenud ka sellele, et arvesse tuleb võtta lapsetoetust. Vanemate kuluks jääb seega 441 eurot (501 - 60). Arvestades, et hageja kohustus on kanda sellest kulust pool, tuleks hagejal tasuda elatist kostja põhjendatud ja vajalike kulude katmiseks 220.50 (441/2) eurot kuus.
4. Hageja taotleb elatise vähendamist alates 09.09.2021 50 euroni kuus. Kohus leiab, et 50 eurot on põhjendamatult väike summa lapse tegelikke vajadusi arvestades ja kui hageja leiab, et ta saaks sellise summa maksmisega hakkama olukorras, kus tal tööd ei ole, ei tohiks tal 220,50 euro suuruse elatise tasumisel probleeme olla olukorras, kus ta töötab. Kohus viitab siinkohal, et Eesti Töötukassa poolt esitatud tõendist nähtuvalt oli hageja töötu ka perioodil 14.02.2017 kuni 05.10.
5. Kostja poolt osundatu kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.04.2017 elatise võlgnevuse tasumiseks kokkuleppe, millega hageja kohustus tasuma kohtutäituri kontole igakuiselt 200 eurot ja hageja täitis kokkulepet nõuetekohaselt kuni 6 2-21-14217 21.03.
6. Seega on ka hageja ise varasemalt töötu olles hinnanud oma võimet elatist tasuda oluliselt suuremaks kui 50 eurot. Kohus märgib täiendavalt, et juba 17.04.2017 võlgnevuse tasumiseks kokkulepet sõlmides oli hagejal veel peale kostja kaks alaealist ülalpeetavat.
7. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kuivõrd kumbki vanem peab kostja põhjendatud ja vajalikke kulusid kandma 220,50 euro (441/2) ulatuses, tuleb väljamõistetud elatist vähendada. Kohus leiab, et alates hagi esitamisest 09.09.2021 kuni 31.12.2021 (mil kehtis vana elatise suuruse regulatsioon), tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista elatis 220,50 eurot kuus.
8. Alates 01.01.2022 tuleb lähtuda nimetatud kuupäevast kehtivast

§ 101

redaktsioonist, mille kohaldamiselt tuleb mh arvesse võtta kummale vanemale laekub lapsetoetus ning kui palju viibib laps kohustatud vanemaga. Kohus ei tähelda käesolevas asjas vaidlust selle üle, et kostja eest makstav lapsetoetus laekub kostja emale ning et kostja ei viibi elatist maksma kohustatud vanemaga seitse või enam ööpäeva kuus. Kuivõrd

§ 101

lõike 4 kohaselt lisandub baassummale, mis on sama paragrahvi lõike 3 kohaselt 200 eurot, 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lähtudes asjaolust, et lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil, tuleb kohtul eraldi käsitada elatise miinimumsummat perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 ning alates 01.04.2022 ja edasi.
2. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt, arvestades käesolevas asjas välja toodud asjaolusid, kujuneb elatise miinimummääraks perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 213,44 eurot ning alates 01.04.2022 225,64 eurot.
3. Otsuses käsitamata menetlusosaliste väited ja tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma.
4. Hageja taotles jätta menetluskulud poolte endi kanda ja kulude nimekirja ei esitanud. Kostja kulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega vähendada elatist kuus 50 euroni alates 09.09.
6. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
7. Maakohus hindas ebaõigesti ja ühekülgselt tõendeid ning jõudis ebaõigetele järeldustele. Maakohus jättis olulised tõendid ja asjaolud tähelepanuta.
8. Maakohus vähendas alates 01.01.2022 elatist kehtiva alammäärani. Apellandi kohtusse pöördumise ajendiks oli teiste laste olemasolu ja varaline seisund. Kohus ei analüüsinud, kas hagejal on võimalik maksta neljale lapsele miinimumelatist, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Maakohus nõustus, et elatist tasutakse teiste laste toetuse arvel ja pidas olukorda ebamõistlikuks, kuid jättis sellega arvestamata.
9. Apellandi suutmatust täita kohustust alammääras tõendab elatise võlgnevus 13 234 eurot, mis jätkuvalt suureneb. Apellant peab kustutama jooksvalt vastustaja ees juba tekkinud võlgnevust, mis omakorda takistab toimetulekut ning jooksvate maksete teostamist. 7 2-21-14217
10. Maakohus tunnistas, et apellandil on probleeme tervisega ning töövõime on piiratud ka tema abikaasal. Mõlemad on senini töötud. Apellant peab tööotsingutel arvestama, et temaga koos elavad lapsed vajavad toiminguid, millised seavad talle ajalisi ja füüsilisi piiranguid töö valikul. Olukorras, kus apellandil on olulised võlgnevused, on pere ainus võimalus toimetulekuks, et apellant võtab enda kanda enamuse lastega seotud tegevusi (laste transportimine, hooldustoimingud jms) ja abikaasa saab enam aega pühendada tulu teenimisele. Vastasel juhul ei ole perel võimalik toime tulla, kuna abikaasa sissetulek kulub kohustuste täitmisele ning tema teenitava tuluta ei ole suurperel võimalik hädavajalikke igapäevaseid toimetulekukulusid kanda.
11. Statistikaameti andmetel oli arvestuslik elatusmiinimum
12. a 233,57 eurot. Põhjendatud on määrata vähendatud elatis järgmise arvestusega: võtta hageja võimaliku tulu aluseks netomiinimumpalk (514,83 eurot), sellest lahutada arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot (= 281,26 eurot). Apellandi sooviks on kustutada elatisevõlgnevust igakuiselt 100 eurot (= 181.26 eurot). Arvestades, et ka apellandi abikaasa on raskustes kolme lapse ülalpidamisega (tervise probleemid, töötus), jagada allesjääv summa selliselt, et kostjale tasutakse lisaks elatise võlgnevuse katmisele 50 eurot ja ülejäänu arvelt saab apellant ülal pidada kolme last summaga 131,26 eurot (43,75 eurot lapse kohta). Apellandi toimetulek arvestusliku elatusmiinimumi ulatuses on eelduseks, et ta saaks asuda tööle ja kanda sellega seonduvad hädavajalikud kulud. Elatise võlgnevuse tasumine on paratamatu ja kuulub arvestamisele, sest nõue on sundtäitmisel. Kui sissenõudja ei anna nõusolekut võlgnevuse tasumiseks igakuiselt suuruses 100 eurot, jääb apellandil laste ülalpidamiseks 93,40 eurot, so 23,35 eurot lapse kohta.
13. Maakohus jättis tähelepanuta, et lapsi tuleb kohelda võrdväärselt. Kohus arvestas kostja, aga mitte teiste laste vajadustega. Kui kõik lapsed peavad saama ülalpidamismakseid seadusega sätestatud miinimumis, pidi maakohus arvestama kõigi lastega. Seega arvestades kehtivat alammäära peaks apellant kolmele lapsele tasuma samuti 483,57 eurot. Eeltoodu on võimatu, arvestades apellandil tulu puudumist, tervislikke ja perekondlikke piiranguid. Ka võlgnevuse tasumise vajadus on mõjuvaks põhjuseks väljamõistetud elatise vähendamisel. Maakohus ei arvestanud, et apellandil puudub vara ja piisav sissetulek kohustuse täitmiseks. Vastustaja seisukoht
14. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuid osaliselt muudab kolleegium vaidlustatud lahendi põhjendusi menetluskulude jaotuse osas ((TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kolleegium jaotab apellatsioonimenetluse kulud.
16. Muutmata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Ringkonnakohus ei tuvastanud muutmata osas olulisi menetlusõiguse normide rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Maakohus hindas kogutud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 ning asus oma siseveendumuse alusel seisukohale, et hageja varaline olukord ega teised ülalpeetavad ei anna praeguses asjas alust vähendada kostjale makstavat elatist enam 8 2-21-14217 kui tema tegelike vajaduste rahuldamiseks vaja on (aastal 2021) ja sealt edasi on põhjendatud elatist arvestada kehtiva

§ 101lõike 1 ja lõigete 3–7 alusel.

Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud.

1. Hageja on kaebuses jätkuvalt seisukohal, et kostjale makstavat elatist tuleb vähendada 50 euroni kuus hageja varalise seisundi, teiste alaealiste laste olemasolu ja elatisevõlgnevuse tasumise kohustuse tõttu. Järgnevalt vastab kolleegium hageja väidetele.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja varaline olukord (tema mitte töötamine) ei ole praeguses asjas

§ 102

lõike 2 kohaseks mõjuvaks põhjuseks vähendada kostjale seaduse alusel tasumisele kuuluvat elatist (vaidlustatud lahendi põhjenduste punktid 36–37, 40). Viidatud sättes on mõjuvate põhjuste näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu 13.04.2016 otsus nr 3-2-1-17-16, punkt 11; 28.10.2015 otsus nr 3-2-1-124-15, punkt 15). Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et poolte väiteid ja asjas esitatud ning kogutud tõendeid kogumis arvestades on hageja tegelik võimekus endale sissetulekut hankida selline, mis võimaldab kostjale tema vajaduste rahuldamiseks vajalikus ulatuses elatist maksta ja samas ülal pidada ka enda teisi alaealisi lapsi. Ka apellatsioonkaebuse väidete alusel ei ole alust teistsugusele seisukohale asuda.

1. Seega leidis maakohus põhjendatult, et hageja on võimeline oma tervislikust seisundist, haridusest ja töökogemusest tulenevalt teenima sellist töötasu, millega on võimalik võrdväärselt ülal pidada nelja last ja iseennast. Eeldades kaebuses esiletoodud arvestusliku miinimumelatise suuruse teistele lastele õigsust ja liites sellele kostjale väljamõistetud elatis ning samas suurusjärgus hageja enda ülalpidamiseks vajaliku elatusmiinimumi kaebaja poolt esiletoodud suuruses 233,57 eurot (kaebuse põhjenduste neljanda lehekülje teise lõigus) oleks hagejal seega vajalik igakuiselt saada töötasu kätte u 1000 eurot. Maakohtus tõi kostja esile ja tõendas, et keskmine netopalk transpordi / logistika sektoris, milles töötamiseks on hagejal nii kvalifikatsioon kui tervislik seisund, oli aastal 2021 1087 eurot, (bruto 1500–2000 eurot) (I kd tl 41–43). Hageja neid väiteid ega tõendeid ümber ei lükanud.
2. Hageja on kaebuses ekslikul seisukohal, nagu oleks maakohus tunnistanud tema probleeme tervisega. Maakohtu otsuse põhjenduste punktist 40 nähtuvalt tuvastas maakohus, et tõendatud ei ole hageja selline tervislik seisund, mis ei võimaldaks tal sissetulekut teenida. Maakohus ei tuvastanud ka, et hageja abikaasa töövõime on piiratud määral, mis ei võimaldaks temal osaleda nende ühiste laste ülalpidamises. Ka hageja ise ei tugine kaebuses sellele, et ta oleks kohustatud kolme alaealist last üksinda täies ulatuses ülal pidama. Kolleegium märgib, et hageja väited kaebuses seonduvalt tema abikaasa töötusega ja piiratud töövõimega on ka vastuolulised samas toodud väidetega selle kohta, et nimelt abikaasa on see, kes on hageja peres pühendunud tulu teenimisele, mille tõttu omakorda peab hageja tegelema lastega ega saa tööle minna. Kohus on seisukohal, et abikaasadel on õigus peresiseselt otsustada, kes teenib sissetulekut ja kes tegeleb lastega, koduste toimetustega jmt. Küll aga tuleb siis arvestada, et täidetud saaksid ka selle abikaasa seadusest tulenevad rahalised kohustused, kes peresisese kokkuleppe tulemusena sissetulekut ei teeni. Asjaolu, et veel vähemalt aastal 2021 oli hageja ise ka seisukohal, et on võimeline ja saab tulu teenida ettevõtlusega, on tõendatud Eesti Töötukassas 24.08.2021 koostatud tegevuskavaga (I kd tl 13), mille kokkuvõttest nähtuvalt oli hagejal plaanis hakata tegelema oma ettevõttega, „kui saab võlgnevustega korda.“ Kohus märgib, et heas usus käituv võlgnik peaks teenima tulu selleks, et võlgnevused korda saada, mitte planeerima hakata tulu teenima alles siis, kui on saanud mingil moel võlgnevused korda (välja arvatud, kui ta on saanud võlgnevused tasutud, mida aga praeguses asjas ei nähtu). 9 2-21-14217
3. Kolleegium selgitab ka, et laste võrdväärne kohtlemine ei tähenda, et igale lapsele tuleb tasuda elatist samas summas. Laste võrdväärne kohtlemine tähendab, et igale lapsele tasutakse elatist vastavalt tema vajadustele, et oleks tagatud tema kasvamiseks ja arenguks vajalikud tingimused. 47.

-i muutmise eelnõu kohaselt võeti alates 01.01.2022 seadusemuudatuse tegemisel aluseks uuring, kus oli arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 2-22-4375, punkt 13.1). St, et uue arvestuse alusel arvestatav elatis ei ole miinimumelatis nagu oli varasema seaduse samas sättes, vaid uus arvutamise kord arvestab lapse mõistlike kuludega eluasemele, kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile, haridusele, toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele-jalatsitele, vaja aja veetmisele, taskurahale jne. 48. Kostjale elatise võlgnevuse tasumise kohustus ei ole

§ 102

lõike 2 kohaselt mõjuvaks põhjuseks, et vähendada samale võlausaldajale tasumisele kuuluvaid jooksvaid elatisemakseid. Jooksvad maksed on vajalikud lapse igapäevaseks elamiseks, tema ülalpidamiseks. Võlgnevuse tekkimine tähendab, et hageja ei ole aastate jooksul oma lapse ülalpidamises osalenud, mis aga ei saa anda talle alust seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust mitte täita ka edaspidi. Menetluskulude jaotus

1. Ringkonnakohus muudab maakohtu põhjendusi menetluskulude jaotuse osas. Maakohus on lahendi põhjenduste punktis 49 viidanud TsMS § 163 lõikele 1, mis reguleerib kulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral. Samas jättis maakohus tähelepanuta, et alates 01.01.2022 kehtib erinorm, mille kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise (§ 164 lõige 1). Seega tuli menetluskulude jaotamisel lähtuda nimetatud kehtivast erinormist.
2. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse nr 2-19-19160 (punkti 21) kohaselt kohaldub TsMS § 164 lõige 1 kõigis kohtuastmetes. Seega jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda, välja arvatud kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Harju Maakohtu 27.10.2021 määrusest tulenevalt riigi kanda.
3. Kuna menetluskulud jäävad poolte kanda, puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad kulud. Tsiviilasja hinna määramine
4. TsMS § 137 lõike 11 ja § 136 lõike 4 alusel muudab ringkonnakohus maakohtus määratud hagihinda ja määrab tsiviilasja hinna apellatsioonimenetluses. Maakohus nimetas vaidlustatud otsuse sissejuhatavas osas tsiviilasja hinnaks 450 eurot, kuid ei põhjendanud, millise menetlusõiguse sätte ja millise arvutuskäigu tulemusena. Kolleegium on seisukohal, et lähtuda tuleb TsMS § 129 lõikest 2, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte rohkem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Praeguses asjas hageb hageja elatise 292 eurot vähendamist 50 euroni kuus, seega oli hagihinnaks maakohtus 9 x (292 - 50) = 2178 eurot. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Apellatsioonkaebuse hinna arvestamisel tuleb lisaks TsMS § 129 lõikele 2 võtta arvesse § 137 lõiget 1, mille kohaselt on kaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Seega on tsiviilasja hinnaks apellatsiooniastmes 9 x (225 - 50) = 1575 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10