← Eesti

3-22-1213/41

Obsah (5)§ 31§ 44§ 58§ 36§ 33

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2022. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-1213 Haldusasi X. X. kaebus Kohila Gü

§ 31

lg 2 kohaselt kehtestab gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister. Vastav kord on sätestatud haridus- ja teadusministri 15.12.2015 määruses nr 541. Määrus nr 54 sätestab asjakohases osas järgmist: - Enne riigieksami algust riigieksamikomisjon

(1)tutvustab eksaminandidele riigieksami toimumise korda;
(3)hoiatab eksaminande, et riigieksamil kõrvalise abi, sealhulgas mobiiltelefoni või muu sidevahendi kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt ning riigieksamitöö hinnatakse 0 punktiga. - § 31 lg 4 - Riigieksamikomisjon jälgib, et eksaminandid:
(1)sooritavad riigieksami käesoleva korra ja vastava õppeaine riigieksami läbiviimisjuhendi kohaselt;
(2)kasutavad riigieksamil ainult käesoleva korra ja vastava õppeaine riigieksami läbiviimisjuhendis lubatud töövahendeid;
(4)ei kasuta riigieksamil kõrvalist abi. - § 31 lg 6 - Eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa võtta eksami sooritamiseks mittevajalikke esemeid, välja arvatud hädavajalikud ravimid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed, eksamile põhjendatult kohane söök ja jook. - § 33 lg 5 - Riigieksamikomisjoni liige või riigieksami välisvaatleja kõrvaldab eksaminandi riigieksamilt, kui eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa või on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid. - § 33 lg 10 p 1 - Riigieksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksamitööd hinnatakse 0 punktiga. - § 33 lg 11 9. Asjas on tekkinud vaidlus selle üle, kas nutikell iseenesest (ilma selle sisu teadmata) on mittelubatud abivahend. Kohus peab esmalt vajalikuks määratleda seega mõisted. Kuigi määruse § 33 lg 5 sätestab, et eksami sooritamiseks ei või olla kaasas mittevajalikud esemed, v.a ravimid, hügieenitarbed ja söök-jook, tuleb eksami olemusest, et vajalikud on ka töövahendid. Töövahendeid reguleerib mh eksami korra § 33 lg 9 – must või sinine tindi- või pastapliiats. Matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendi (dtl 92-94) kohaselt on töövahendiks veel ka harilik või värvipliiats; joonlaud, sirkel, mall ja mitteprogrammeeritav taskuarvuti (p-d 9.8 ja 9.9). Töövahendi kasutamise korra rikkumine, nt hariliku pliiatsiga kirjutamine, korrektuurvahendite kasutamine ei too määruse ega korra kohaselt kaasa eksamilt kõrvaldamist, küll aga võib tingida vastuse 0 punktiga hindamise (määruse § 33 lg 9). Kohus peab küsitavaks, kas korrektuurvedeliku-, pliiatsi või -tindi, hariliku pliiatsi või muud värvi pastapliiatsi kui täiendava töövahendi olemasolu eksamineeritava lähedal saaks kaasa tuua eksamilt kõrvaldamise määruse § 33 lg 10 p 1 mõttes. Kui kaasas on ebaõiged töövahendid, on selleks ettenähtud muud tagajärjed. Kohus möönab samas, et nutikell ei ole ilmselgelt töövahend. Siiski mistahes ebavajaliku/ebakohase eseme olemasolu ei too kaasa eksamilt kõrvaldamist. Määruse § 33 lg 3 kohaselt esitab eksaminand esitab eksamil osalemiseks riigieksamikomisjonile isikut tõendava dokumendi. Seega sõltuvalt eksaminandi muude esemete paigutamisest võib eksamiTasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord; kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/112042022005 1 5
(10)nandi lähedal, laual, taskus vms olla ka tema isikut tõendav dokument. ID-kaardi olemasolu eest laual või õppuri taskus riigieksamilt kõrvaldamine on küsitav. Määruse § 33 lg 10 p 1 sätestab, et eksaminand kõrvaldatakse, kui ta on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendi. Arvestades sama määruse § 5 lg 1 p-s 8 ja § 16 lg 1 p 7 sätestatut on abivahendiks õigekeelsussõnaraamat, keele reeglid, abivalemid – eeldusel, et need on konkreetsel eksamil lubatud. Eesti keele eksamil on lubatud abivahendiks näiteks õigekeelsussõnaraamat2 ning inglise keele eksami suulises osas monoloogi ülesandes eksaminandi kohapeal koostatud märkmed
  1. Matemaatika riigieksamil on nimetatud keelatud abivahenditena nr tabelid, õpikud, käsiraamatud, valemite kogumikud (p 9.6). Abivahend on seega teave/info ja selle teabe kandja, mis aitab eksaminandil eksamit sooritada. Lubamatu abivahendi kohta öeldakse tavakeeles ka spikker. Lubamatuks abivahendiks võivad muutuda eksaminandi lähedal olevad ka muu eesmärgiga esemed, kui sellele on lisatud abistav info. Nii võib muutuda lubamatuks abivahendiks töövahend – pastapliiats, millele on kraabitud valemid; lubatud abivahend – ÕS, kui sellele on lisatud märkmed; või ka eksaminandi riietusese või aksessuaar, kui see sisaldab abistavat teavet – käekella rihm, klotsersõrmus, ka isikut tõendav dokument, kui seda sel eesmärgil kahjustatakse vms. See ei tähenda, et toodud esemed oleksid vaikimisi abivahendid, küll aga abistava teabe lisamisel muutuvad nad lubamatuks abivahendiks ehk rahvakeeli spikriks. Nii võib eksaminandi riigieksamilt kõrvaldada abistavat teavet sisaldava passi, hariliku pliiatsi või malli olemasolu eest määruse § 33 lg 10 p 1 alusel, sh kui see ese ilma abiinfota oleks vajalik või lubatud.
  2. Kohus leiab, et nutiseade ei ole iseenesest oma olemuselt abivahend, s.o vaikimisi ei saa eeldada, et see sisaldab abistavat teavet ehk abivahendit, olles seega ise muutunud abivahendiks. Nutiseade, olgu selleks mobiiltelefon, kõrvaklapid, nutikell vms, võib tehniliselt võimaldada info edastamist eksaminandile. Küll aga sätestavad vaidlusalused korrad, et eksamilt kõrvaldatakse üksnes nutiseadme kasutamise, mitte selle olemasolu eest, kui kasutamine ei ole tõendatud: - määruse § 31 lg 4 p 3 - mobiiltelefoni või muu sidevahendi kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt; - riigieksami läbiviimisjuhendi: o p 9.7 - Eksaminandidel on keelatud eksamiruumis viibides kasutada süle- ja tahvelarvuteid, mobiiltelefone, nutikelli, kõrvaklappe jm tehnilisi vahendeid. o p 9.13 - keelatud (nt tehniliste) vahendite, sh nutiseadmete ja/või kõrvaklappide kasutamiselt või mahakirjutamiselt tabatud eksaminand kõrvaldatakse eksamilt; - juhend riigieksamite läbiviimiseks eksamikomisjonile: o nutiseadme või muu mittelubatud abivahendi kasutamisel või mahakirjutamisel, selle üritamisel või kaasaaitamisel kõrvaldatakse eksaminand eksamilt ette hoiatamata (lk 4); o eksamikomisjon ja välisvaatleja kõrvaldavad eksaminandi eksamilt ette hoiatamata, kui eksaminand kasutab eksami ajal nutiseadmeid vm tehnilisi vahendeid (lk 5). - Riigieksami tööl on samuti rõhutatud, et tehniliste vahendite kasutamine on keelatud (dtl 91). Kohus möönab, et läbiviimisjuhendis ja juhendis eksamikomisjonile (vastavalt p 9.7 ja lk-d 4-5) on selgitatud, et nutiseadmed ei tohi olla eksaminandi laual, laua all, toolil vm eksaminandi vahetus läheduses. Küll aga on eksamilt kõrvaldamine kui tagajärg nähtud ette üksnes nutiseadme kasutamise eest, mitte selle olemasolu eest eksaminandi lähedal. Riigieksamil on ka mitmeid muid reegleid, mille iga üksiku rikkumine ei too kaasa eksamilt kõrvaldamist. Seega kuni ei ole tuvastatud (õiguspäraselt), et nutiseade sisaldab abivahendit, siis ei ole ainuüksi nutiseadme olemasolu eest eksaminandi 2 https://projektid.edu.ee/download/attachments/120783078/L%C3%A4biviimisjuhend%20%28RE%20eesti%20k eel%292022.pdf?version=1&modificationDate=1649336383464&api=v2 punkt 3 3 https://projektid.edu.ee/download/attachments/120783078/Suulise%20eksamiosa%20l%C3%A4biviimisjuhend %20%28RE%20inglise%20keel%292022.pdf?version=1&modificationDate=1649336601126&api=v2 punkt 18 6
(10)läheduses võimalik eksaminandi riigieksamilt kõrvaldada. Kohus kordab ka, et määruse § 31 lg 4 p 3 alusel hoiatatakse eksaminande eksamilt kõrvaldamisel üksnes siis, kui eksaminand kasutab mobiiltelefoni või muud sidevahendit. Toodud hoiatust või tagajärge ei ole lubatud eksaminandi kahjuks laiendada.
  1. Kaebaja nutikellas mittelubatud abivahendi olemasolu tuvastas komisjon pärast kella hoiustamist, ilma kaebaja juuresolekuta. Kaebaja poolt nutiseadme ja abivahendi kasutamist, mahakirjutamist, selle üritamist või mahakirjutamisele kaasaaitamist ei ole tõendatud ning neid tegevusi vastustaja ka ei väida.
  2. Järgnevalt hindab kohus kaebaja kella läbivaatamisega seonduvat ja selle tulemusel saadud tõendite lubatavust. Kohus märgib, et asjas on vaidluse all üksnes asja läbivaatus; mitte asja hoiulevõtmine.
  3. Kella näol on tegemist kaebaja vallasasjaga, mis on samaväärne koolikoti, rahakoti või märkmikuga. Käesoleval juhul ei ole ega olnud tegemist süüteomenetlusega, mistõttu ei ole vajadust kontrollida KrMS ja analoogseid norme vallasasja läbivaatamise kohta. Haldusõiguse üldosas sätestab vallasasja läbivaatuse KorS § 49 ja hoiulevõtmise KorS §
  4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (

) viiteid KorSile ei sätesta.

§ 44

lg 11 nimetab koolis keelatud esemed ja ained ning seda nimekirja on võimalik täiendada kooli kodukorras (lg 13). Kui seaduses nimetatud keelatud esemed võivad olla õpilase valduses, võib vaadata õpilase asju läbi (

§ 58lg 3 p 61).

Läbivaatuse eelduseks on õpilase teavitamine, vabatahtliku ettenäitamise võimaldamine ning ka veendumus, et kontrollimata jätmisel ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu õpilase või teise isiku elule või tervisele või võõrale asjale (§ 58 lg 51). Vallasasja läbivaatuseks saab pidada mistahes tegevust, mille raames ei piirduta vallasasja välise vaatlusega, vaid proovitakse saada juurdepääs vallasasja sisule. Sisule juurdepääs ei pruugi seisneda ise vallasasja avamises ja selle sisu väljavõtmises, vaid ka selles, kui vallasasja raputatakse, tõstetakse, keeratakse, pööratakse vms, et selle sisu välja kukuks. Nii saab vallasasja läbivaatuseks lugeda seda, kui märkmikku raputatakse, et selle vahelt kukuksid lehed välja; või kui (kooli)kott keeratakse ümber ja seda raputatakse, et selles olevad asjad kukuksid osaliselt lahtise luku kaudu välja. Samamoodi saab nutiseadme läbivaatuseks pidada seda, kui selle ekraani korduvalt katsutakse või kella liigutatakse/raputatakse, et ekraan aktiveerida ning saada nii juurdepääs kella võimalikule muutuvale esiekraanile ja seal olevale teabele. Kohus märgib, et nutiseadmeid võib iseloomustada ka see, et avaekraanil kuvatakse vähemalt lühiajaliselt saabunud sõnumite sisu, millele siis nutiseadme pideva aktiveerimisega on võimalik saada juurdepääs. Eeltoodust leiab kohus, et valemilehele on juurdepääs saadud nutikella sisulise läbivaatusega, mitte välise vaatlusega (vt ka välisvaatleja vastus küsimusele 8, dtl 131-132). Eksamikomisjoni 20.05.2022 protokollile lisatud selgituse (dtl 22) kohaselt jäi komisjon 45 minutilise pausi ajal töid komplekteerima ja pakkima, kui üks komisjoni liikmetest märkas, et kaebaja kella taustapildid vahelduvad ja osaliselt on nendeks ka valemite lehed. Välisvaatleja kohtumenetluses esitatud kirjalikest selgitustest (vt vastus küsimusele nr 8) nähtub, et eksamitööde äraandmisel märkas ta kaebaja varruka all aktiivse ekraaniga nutikella, millel oli kella funktsioonist (numbrilaud) erinev pilt ees. Välisvaatleja ei näinud täpselt, mis pildil oli, kuid märkas roosakat sigri-migri, justkui kirjutatud teksti moodi pilti. Eksamitööde pakkimise ajal jäi välisvaatlejal kripeldama, et kaebaja küll demonstreeris kellast fotosid, kuid näidatud piltide seas ei olnud pilti, mida ta oli näinud vilksamisi näinud kellal varrukast paistmas. Selleks, et igaks juhuks veel kontrollida kaebaja kella, puudutas välisvaatleja ekraani – ekraan muutus aktiivseks ja sellel oli pilt valemitega. Seejärel näitas kella ja ekraanipilti eksamikomisjoni liikmetele. Kella ekraani katsus ja seal fotosid vaatas ka Z. Z. (dtl 119, p 8), kes sai ka aru, et pildid vaheldusid suvaliselt. 7

(10)Kohtule nähtub eelnevast eksamikomisjoni liige mitte lihtsalt ei märganud tiibklaveril hoiustatud kaebaja kella ekraanil piltide vaheldumist, nagu võib mulje jääda 20.05.2022 protokolli juurde lisatud seletuskirjast, vaid et välisvaatleja otsustas kella igaks juhuks uuesti kontrollida. Seejuures jälgisid kella välisvaatleja ja üks eksamikomisjoni liikmetest, eksamikomisjoni esimees tegi valemilehest pildi ja esimesest valemilehest pilti ei jõutud teha (tunnistaja Z. Z. vastus küsimusele nr 11 ja 12, dtl 120; tunnistaja Y. Y. vastus küsimusele nr 9 ja 10, dtl 139-140). Kella katsuti ja selle sisu vaadeldi korduvalt erinevate komisjoniliikmete poolt. Ajendiks olnud roosa sigri-migriga pilti kohtule tõendina, sh kas tegemist võinuks olla keelatud abivahendiga, esitatud ei ole. Ajendit ei ilmnenud ka siis, kui kaebaja ise vabatahtlikult kella sisu näitas. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajat ei teavitatud tema nutikella läbivaatamisest, samuti ei võimaldatud talle selle sisu teistkordset vabatahtlikku ettenäitamist pärast kella hoiulevõtmist (vt välisvaatleja vastus küsimusele nr 8). Kaebaja nutikella läbivaatuse osas oli ilmselgelt täitmata ka tingimus, et kella kontrollimata jätmisel ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu õpilase või teise isiku elule või tervisele või võõrale asjale. Riigieksami läbiviimisel ei ole teoreetilise abivahendi kasutamine seotud ohuga ühegi isiku elule, tervisele või isikule kuuluvale asjale. Ka ei ole tõendatud eeltoodud selgituste alusel ajendi (väidetavalt otsitud pildi) olemasolu, mis tinginuks läbiotsimise vajaduse. Seega ei olnud täidetud kaebaja nutikella kui valdusasja läbivaatamise tingimused. 14. HMS ei sätesta tõendite kogumise piire. Kohtupraktikas on leitud, et haldusmenetluses ei saa kasutada ilma erinormita tõendeid, mille kogumiseks on erikord, kui sellise tõendi kogumine haldusmenetluses ei ole võimalik. Nii ei ole võimalik haldusmenetluses ilma erinormita lähtuda teabehanke korras kogutud tõenditest, kui sellise tõendi kogumine (nt varjatud jälgimise teel) haldusmenetluses ei ole lubatav. Vallasasja läbivaatuse reeglid on sätestatud KorSis, millele

ei viita. Ka ei ole järgitud

i nõuded ega eeldusi, millal on vallasasja läbivaatamine lubatud. Nutiseadme läbivaatus on ka lähedane sõnumisaladuse riivele, mistõttu on menetlusreeglite järgimine veelgi olulisem. HKMS § 62 lg 3 p 1 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest, kui tegemist on põhiõiguse rikkumisega saadud tõendiga. Sama põhimõte kohaldub analoogia korras ka haldusmenetlusele, sest ka haldusmenetluses ei ole lubatav tugineda tõendile, mis ei ole saadud seaduslikult, s.o seaduses puudub volitusnorm sellise tõendi kogumiseks ning millega rikutakse nii isiku põhiõigust eraelu kaitsele kui ka piiripealsena õigust sõnumisaladusele. Riigikohus on 14.11.2019 otsuses nr 3-16-2497 leidnud, et kui tõend on saadud põhiõiguse rikkumisega, peab kohus tõendi vastuvõtmist kaaludes hindama riive intensiivsust ning tõendi vastu võtmata jätmise mõju tõendi esitaja õigustele. Arvestades

is seatud selgeid piire õpilaste vallasasjade läbivaatamisel, on tegemist väga tõsise riivega. Tõend on käesolevas asjas keskne ja sisuliselt ainus, mis tõendab vastustaja väidetavat asjaolu – lubamatu abivahendi kasutamist. Tõendi vastuvõtmisel on oluline riive kaebaja õigustele (riigieksami tegemine 1 aasta hiljem), kuid sisuliselt olema riive vastustaja õigustele, sh kuna puuduvad viited tegelikult abivahendi kasutamisele. Ka siis kui lähtuda, et valemilehte oli võimalik kasutada ülesande 4 lahendamisel (dtl 90), on tegemist laialdase, üldkasutatud lahenduskäiguga ning kaebaja ei ole täpselt sellisel kujul ruutvõrrandi lahenduskäiku kasutanud (vrdl dtl 24). Seega ei ole võimalik järeldada lubamatu abivahendi kasutamist ka eksamitöö enda pinnalt. Eksamite läbiviimise ausus on küll oluline väärtus, kuid kuna selle väärtuse riivet ei ole ka tagajärjena tõendatud (sh valemi kasutamist), kaalub kaebaja õiguste riive – tema vallasasja ja eraelu puutumatuse riive – üles vastustaja kaitstava avaliku huvi. Seetõttu leiab kohus, et pilt kaebaja nutikella sisust on lubamatu tõend nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses. 15. Kokkuvõttes ei ole asjas mingil moel tõendatud, et kaebaja oleks nutikella eksami tegemisel kasutanud. Kaebajal olid eksamil pikad varrukad, mis tähendab, et nutikell pidi olema kas nähtav või 8

(10)siis riiete all. Varruka all olevat nutikella ei saa ka ilmselgelt kasutada. Vastustajal oli ka jälgimiskohustus ning ükski tunnistaja ei ole kogu haldus- ega kohtumenetluse jooksul väitnud, et neil tekkis kaebaja käitumise osas mingi kahtlus. Nutikella kasutamist ei tõenda ka kaebaja nutikellast põhiõiguste rikkumisega saadud tõend, s.o valemileht, kuna tegemist on lubamatu tõendiga. Teisest valemilehest pilti ei tehtud ja kirjeldus selle sisu kohta puudub. 16. Eeltoodust tulenevalt oli kaebaja riigieksamilt kõrvaldamine õigusvastane. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas kaebaja lisaeksamile lubamata jätmine oli õiguspärane.

§ 36

lg 2 sätestab, et õpilane, kes ei sooritanud riigieksamit haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, saab riigieksami sooritada lisaeksami ajal. Õpilane, kes saavutas eksamil alla ühe protsendi maksimaalsest tulemusest, saab riigieksami sooritada järgmisel õppeaastal (lg 4). Formaalselt ei jäänud kaebaja eksam sooritamata lg 2 mõttes, vaid tema eksamit hinnati 0 punktiga (

§ 33lg 11).

Sisuliselt kaebaja eksamitööd ei hinnatud ning ta ei sooritanud ka matemaatika riigieksami II osa. Kõrvaldamise alused on toodud

§ 33

lg-s 11 ning tegemist ei pruugi olla objektiivselt üheselt arusaadava olukorraga, vaid nii abivahendite kasutamine (p 1) kui ka häiriv käitumine (p 2) sisaldavad hindamisruumi. Eksamikomisjoni algne otsus õpilane kõrvaldada võib seega osutuda õigusvastaseks. Seadus ei näe ette selgesõnaliselt ette olukorra lahendust, kui eksaminand kõrvaldatakse riigieksamilt õigusvastaselt, mille tulemusena hinnatakse tema tööd ebaõigelt 0 punktiga. Kohus leiab, et põhiseadusega kooskõlas on

§ 36

lg 2 ja 4 tõlgendus, et mõjuv põhjus eksaminandi lisaeksamile lubamiseks on ka see, kui eksaminand kõrvaldati põhjendamatult põhieksamilt. Normis sisalduv „mõjuv põhjus“ sisaldab endas kaalumisruumi. Kaaluda tuleb nii väidetavat rikkumist (nt häiriva käitumise sisu), tõendatust ja vastuolude kõrvaldamise võimalikkust ning ka eksaminandile tekkivat tagajärge, s.o eksaminandil on võimalik lisaeksamile lubamata jätmisel sooritada eksam alles järgmisel aastal. Lisaeksamile lubamisel ei sätesta seadus eeldust, et vaikimisi tuleb otsustada eksaminandi kahjuks, kuivõrd see oleks vastuolus ka tagajärje raskusega. Noore inimese elus võib 1 aastast ooteaega gümnaasiumi lõpetamisel pidada oluliseks tagajärjeks, millel võib olla suur mõju ka eksaminandi edasisele elukäigule, sh töö- ja õppimisvõimalustele. 17. Vastustajal pidi juba kaebaja taotlust menetledes olema minimaalselt kahtlus, et kaebaja kõrvaldamine eksamilt ei pruukinud olla õiguspärane: - nutiseadme olemasolu ei too kaasa eksamilt kõrvaldamist, vaid selle kasutamine. Nutiseadme kasutamist konkreetsel juhul eksamikomisjon ei väida ega ole ka muul viisil tuvastatud; - kuidas saadi tõend kaebaja nutiseadmest, sh kas sellise tõendi kogumist seadus lubas. Kohus rõhutab, et mistahes rikkumise kahtluse korral ei saa teha isiku põhiõiguseid riivavaid järelevalvetoiminguid, kui selleks puudub seaduses volitus, ka mitte juhul, kui see on vajalik n.ö aususe kontrollimiseks. - tõendi n.ö sisu osas jäeti arvestamata n.ö eluline usutavus, kas eksaminand seda üldse kasutas või kasutada plaanis, sh arvestades tema riietust, mis ei võimaldanud varjatult nutikella kasutada, ning valemilehe sisu; - eksamikomisjon haldusmenetluse läbiviijana jättis isiku ära kuulamata ja kohaldas raskeimat võimalikku tagajärge – kõrvaldamist, mille tõttu ei saaks eksaminand aasta jooksul uut eksamit teha. Vähemtähtsana tuleb märkida, et kaebaja selgituste ja tõendite (dtl 53-54) kohaselt võis nutiseadmete kohta antud selgitus jääda üldiselt eksamineeritavate seas tagaplaanile. Jaotamata oli vastutus eksaminandi ja komisjoni vahel nutiseadmete eemaldamisele tähelepanu pööramisel; sh olukorras, kus üks teeb riigieksamit vaid loetud korrad elus, kuid teised iga-aastaselt, omades varasemat kogemust. Kogumis leiab kohus, et tegemist pidi olema lisaeksami taotluse lahendamisel vähemalt äärmiselt vaieldava olukorraga. Riigieksami ja lisaeksami vaheline aeg on lühike, mis võib ajasurve tõttu takistada täies ulatuses vajalike tõendite kogumist. Ka vaieldava olukorra korral tuleb kohaldada kaalut9

(10)lusõigust. Kohus leiab, et kaebaja kasuks rääkivad asjaolud, st väga tõsine tagajärg ning olukorra vaieldavus jäid mõjuva põhjusena arvestamata. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kohus ka tuvastanud, et eksamikomisjoni otsus oli sisuliselt õigusvastane, mistõttu on sisuliselt õigusvastane ka kaebaja lisaeksamile lubamata jätmine.
  1. Kohus rahuldab kaebuse terves ulatuses, sh kõigi tühistamisnõuete osas. Tühistamisnõuete rahuldamisel tuleks tavaliselt jätkata haldusmenetlusega lahendamata taotluse (lisaeksamile lubamise osas). Kuna haldusmenetlus on kohtumenetluse kestel kohtumääruse alusel lõpuni viidud, s.o kaebaja lisaeksamile lubatud, tuleb see taotlus tuleb lugeda lahendatuks ja haldusmenetlus lõppenuks (HMS § 43 lg 4 p 1). Seetõttu ei sea kohus ka täiendavaid otsuse täitmise tingimusi.
  2. Kaebaja on tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu kokku 40 eurot. Kuna kohus kaebuse rahuldas, mõistab kohus kaebaja menetluskulud vastustajalt välja (HKMS § 108 lg 1). Poolte muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.