Obsah (8)

§ 62§ 112§ 252§ 249§ 110§ 121§ 251§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1239 Määruse kuupäev 19. juuni 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks osutada stomatoloogilist

) § 104 lõikele 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. 3.1. Kohus võtab riigilõivust vabastamise taotluse lahendamiseks praeguse haldusasja materjalide juurde

§ 62

lõike 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost taotlusele eelnenud nelja kuu kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotleja ei suudaks oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid summas 20 eurot tasuda (

§ 112lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli

1. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. 3.
2. Kohus leiab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (

§ 252

lõige 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (

§ 249

lõige 1), ei ole praegusel juhul otstarbekas analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust. Seetõttu annab kohus taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta

§ 110

lõike 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab järgnevalt esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. 4.

§ 249

lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lõigete 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada muuhulgas vaidemenetluse ajal. 4.

1. Taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt esitas taotleja Viru Vanglale
2. aprillil 2023 pöördumise, kus ta soovis hambaravi teostamist. Seejärel esitas taotleja
3. mail 2023 Viru Vanglale vaide, milles ta osutas eeltoodud pöördumisele ning millest võib välja lugeda soovi vaidlustada vangla tegevust hambaravi kohese võimaldamata jätmise osas. Viru Vangla teatas kohtule
4. juuni
5. a vastuses, et vangla ei ole kaebaja
6. mai
7. a pöördumise osas menetluslikke toiminguid veel teinud. Kuna taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib

§ 249

lõigetest 2 ja 5 tulenevalt esitada pärast haldusorganile 2 3-23-1239 vaide esitamist ning taotleja on selle eelduse vanglale

1. mail 2023 vaiet esitades täitnud, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotlus praegusel juhul lubatavaks lugeda. 4.
2. Kohus märgib täiendavalt, et esialgse õiguskaitse taotluses ja vangla
3. juuni
4. a vastuses viidatud kohtuasjas nr 3-23-982 tagastas Tartu Halduskohus taotleja kaebuse hambaravi osutamiseks

§ 121

lõike 1 punkti 4 alusel ning jättis vastava esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna taotleja ei olnud veel esitanud vanglale vaidlusega seonduvat vaiet. Seega ei hinnanud halduskohus selles asjas sisuliselt X vajadust esialgse õiguskaitse korras hambaravi saada. 4.3. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat osutama talle viivitamatult stomatoloogilist ravi. Tegemist on

§ 251

lõike 1 punktis 3 nimetatud esialgse õiguskaitse abinõuga, mis lubab kohtul esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit muu hulgas taotletavat toimingut tegema. Kohus leiab, et praegusel juhul otsustataks esialgse õiguskaitse kohaldamisega põhivaidlus ette ära, sest kohus teeks vastustajale samasisulise ettekirjutuse, mida X ka põhinõudena taotleb. Riigikohus on rõhutanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks põhivaidluse ette ära otsustamisest hoiduda. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.

1. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega on esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse äraotsustamine erandlikult põhjendatud vaid siis, kui vaidel või kaebusel on head eduväljavaated, taotlejal on tungiv esialgse õiguskaitse vajadus ja kui ülekaalukad vastanduvad huvid puuduvad. 4.
2. Kohtu hinnangul ei nähtu seni kohtule esitatud materjalide pinnalt, et taotleja vajadus esialgse õiguskaitse järele oleks praegusel juhul piisav õigustamaks vangla kohustamist taotlejale koheselt hambaravi osutama. Taotleja tervisekaardi väljavõtte kohaselt käis taotleja
3. detsembril 2022 hambaarsti vastuvõtul, kus tal raviti hammast 38 (haigusjuht nr A25462 2022) ning
4. veebruaril 2023 käis ta hambaarsti vastuvõtul hamba 15 ravimiseks (haigusjuht nr A3142 2023). Vangla sõnul on taotlejale määratud plaaniline hambaravi käesoleva aasta teise poolde. Pärast
5. aprilli 2023, mil taotleja vanglale hambaravi soovi avaldas, on ta käinud kahel korral meditsiiniõe vastuvõtul ega ei ole seal oma väidetavat hambavalu kurtnud. Kohus nõustub Viru Vanglaga, et kui taotlejal tõepoolest hammas alates aprillist 2023 pidevalt valutaks, siis ei ole usutav, et meditsiinitöötajad oleks selle jätnud tähelepanuta. Murdunud ja põletikus hambaga kaasnevad üldjuhul ka visuaalselt nähtavad muutused (paistetus jms). Praegusel juhul ei ole neid taotleja osas meditsiinitöötajate poolt tuvastatud. Samuti on kohtu hinnangul mõistetav, et ilma objektiivse vajaduseta ei ole põhjendatud taotlejale eelisjärjekorras hambaravi osutada, kuivõrd hambaraviressurss on piiratud ning vastavat meditsiiniteenust vajavad ka teised kinnipeetavad. 4.
6. Eeltoodud põhjustel jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7. Taotleja on soovinud ka vabastamist menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmisest ja kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks. Kohus mõistab seda nii, et taotleja on esitanud riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks halduskohtumenetluses käesolevas kohtuasjas (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5) ja soovib saada riigi õigusabi ka käimasoleva vaidemenetluse jaoks (RÕS § 3 lõike 3 punkt 6). 3 3-23-1239 5.
8. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 5.
9. Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on koostanud kohtule arusaadava esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus praeguse määrusega lahendab. Samuti on taotleja esitanud praeguse vaidluse asjaoludega seonduvalt Viru Vanglale taotluse ja vaide, millest nähtub samuti tema tahe ja soovitud eesmärk. Kohtul puudub põhjus arvata, et taotleja ei suudaks ka edaspidi oma õigusi kaitsta ning vanglale ja kohtule pöördumisi esitada. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada isiku õiguste kaitset. Tulenevalt uurimisprintsiibist on ka kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on eelnevalt esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi vangla vastu, sh on ta edukalt läbinud ka vaidemenetlusi vanglas, mistõttu ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses ja haldusmenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi kohtule ja vanglale menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. 5.
10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
11. Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4