lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 3.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks aastaks. Käesolevaks ajaks on see aeg möödunud. 4.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
6.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Rxxx Mxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 7. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 7.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik ei ole pikendusaastal teinud olulisi pingutusi, et tegeleda mõistikult tulutoova tegevusega. Võlgnik ei olnud asunud tööle ning ühtegi mõjuvat põhjust selleks võlgnik välja ei ole toonud. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 7.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik esitas pikendusaastal kohtule aruande tähtajaga 01.10.2022 pärast meeldetuletus saatmist. Aruannet tähtajaga 01.04.2023 võlgnik ei esitanud. Kohus saatis meeldetuletused 11.04.2023 ja 03.05.2023, aruannet kohtule ei saabunud. Kohus üritas võlgnikuga 17.05.2023 ja 26.05.2023 ühendust saada telefoni teel, kuid tulutult. Kohus teostas otsingu Kohtute Infosüsteemis, kust nähtus, et võlgnik on 18.05.2023 määrusega vahistatud kaheks kuuks kahtlustatavana kuritegude (KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 201 lg 2 p 1) toimepanemises. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud
7.3.
3 Võlgnikul sisuliselt sissetulekud puuduvad. Võlgnik ei ole vähendanud eelnevas menetluses tekkinud eraldise võlgnevust summas 772,49 eurot. Võlgnik ei ole näidanud üles tahte ja huvi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud
7.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
7.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Võlgnik on ka varjanud teavet seoses alustatud kriminaalmenetlustega (kriminaalasjad nr 22261000683 ja 23261050036). 8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale
§-st 173 tulenevaid kohustusi. 9.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku suhtes on menetlust juba pikendatud. 10. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad
lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Rxxx Mxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 11.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Rxxx Mxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Rxxx Mxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 12.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Rxxx Mxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb RxxxxMxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest RxxxxMxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.