KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht
(2021), § 35, p 1). Kolleegiumi hinnangul ei ole töötajal õigus nõuda tööandjalt töötasu ka siis, kui töötaja on teinud tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse ja seejärel töölt lahkunud, kuid erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud tegelikult alust. Sellisel juhul on töötaja teinud tühise ülesütlemisavalduse ning lahkunud ilma õigusliku aluseta töölt enne töölepingu lõppemist, st töötaja jääb tööga kindlustamata tema enda 20 2-21-2406 süül TLS § 35 tähenduses. Lisaks oleks sellises olukorras töötajale tasu maksmine kuni töölepingu formaalse lõppemiseni hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu, mistõttu tuleks VÕS § 6 lg 2 alusel jätta TLS § 1 lg 1 ja töölepingus sisalduv töötasu maksmist puudutav kokkulepe alates töötaja töölt lahkumisest kohaldamata. Töötaja omal initsiatiivil töölt lahkumise tõttu oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu, kui tööandja peaks maksma töölepingu formaalse lõppemiseni töötajale töötasu, kuigi töötajal ei olnud alust öelda töölepingut erakorraliselt üles. 14.
- Siinsel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostjad esitasid 08.01.2021 hagejale töölepingute korralise ülesütlemise avaldused ja 15.01.2021 erakorralise ülesütlemise avaldused. Kuna kostjate erakorralise ülesütlemise avaldused on tühised, st neil ei ole õiguslikke tagajärgi, ei lõppenud kostjate töölepingud nende alusel 15.01.
- Kostjate töölepingud lõppesid 08.01.2021 korralise ülesütlemise avalduste alusel alles 07.02.2021, kuid pärast töölepingute erakorralist ülesütlemist 15.01.2021 ei ilmunud kostjad enam tööle. Olgugi, et kostjad uskusid seda, et nende töölepingud on 15.01.2021 erakorralise ülesütlemise tõttu lõppenud, ei anna see kostjatele ülaltoodud põhjendusi arvestades alust nõuda hagejalt pärast töölt lahkumist kuni töölepingute formaalse lõppemiseni töötasu. Eeltoodud järeldust ei muuda ka kostjate käsitus, mille kohaselt oleks hageja pidanud kostjaid eelnevalt töölepingu rikkumise eest hoiatama. Rikkumise kohta hoiatuse tegemine võib olla asjakohane töötaja rikkumise tõttu töölepingu erakorralise ülesütlemise või tööandja kahjunõude puhul, kuid sellel ei ole tähtsust töötaja töötasunõude üle otsustades olukorras, kus töötaja ei ilmu tööle. 14.
- Seega jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti ka kostjate alternatiivsed saamata jäänud töötasu nõuded rahuldamata. Kuna kostjate nõuete rahuldamiseks ei ole alust, ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust ka hageja menetluslikul tasaarvestusel, mis puudutas nende nõuete tasaarvestamist hageja kahju hüvitamise nõuetega. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus nende nõuetega seonduvat, sh nendega seotud kostjate apellatsioonkaebuse väiteid.
- Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja jaotas poolte vahel hagiga seotud menetluskulud. 15.
- Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et olukorras, kus kostjate töölepingud tuleb korralise ülesütlemise tõttu lugeda lõppenuks 07.02.2021, mitte 15.01.2021, tuleb hagi rahuldada osaliselt. Arvestades seda, et Riigikohtu praktika järgi peab kohus, sõltumata taotlusest, märkima kohtulahendi resolutsiooni töölepingu lõppemise aja (vt RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-126-14, p 11), ei olnud maakohtul alust käsitada hageja hagiavalduses sisalduva taotluse p 2 (lugeda töölepingud alates 15.01.2021 lõppenuks) eraldi haginõudena ning üksnes hagis taotletust hilisemal kuupäeval töölepingu lõppenuks lugemine ei andnud alust jätta hagi osaliselt rahuldamata. 15.
- Kuna hagi tuli täielikult rahuldada, ei olnud maakohtul alust jaotada hagiga seotud menetluskulusid TsMS § 163 lg 1 alusel. Hagiga seotud menetluskulud tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 165 lg-ga 1 võrdsetes osades kostjate kanda. Ka juhul, kui hageja nõuet tuleks käsitada eraldi haginõudena ja maakohtul olnuks seetõttu alust jätta hagi osaliselt rahuldamata, ei oleks maakohtul olnud alust jätta menetluskulusid osaliselt hageja kanda, sest ka sellisel juhul oleks hagi saanud põhilises osas rahuldatud ning sellises olukorras on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. 21 2-21-2406 Kuigi kostjad palusid apellatsioonkaebuses kaaluda hagiga seotud menetluskulude jätmist TsMS § 162 lg 4 alusel äärmise ebaõigluse vältimiseks kummagi poole enda kanda, ei ole kostjad toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid selleks alust. Ainuüksi see, et kostjad on hageja endised töötajad ja füüsilised isikud ning hageja hagi menetlemise kulud on olnud suured, ei anna alust kohaldada TsMS § 162 lg-t
- Seejuures ei saa asjas esitatud asjaolusid arvestades pidada hagejat vastutavaks selles, et kostjad esitasid erakorralise ülesütlemise avalduse. Kuigi kostjad heidavad maakohtule ette ka seda, et maakohus jättis tähelepanuta nende vastuväiteid hageja menetluskulude suuruse kohta, ei pidanud maakohus neid otsuses arvestama, sest maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. Maakohus saab neid arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel.
- Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab vastuapellatsioonkaebuse, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 165 lg-ga 1 võrdsetes osades apellantide kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik 22