Obsah (4)

§ 29§ 1§ 10§ 15

2-23-6015 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2023. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-6015 Tsiviilasi X avaldus Osaühin

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2). Asjaolud ja avaldus

1. X on esitanud Harju Maakohtule avalduse Osaühing Witafan pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt mõistis Töövaidluskomisjon võlgnikult 23.11.2017 otsusega töövaidlusasjas nr xxx võlausaldaja kasuks välja augusti 2017 ja septembri 2017 eest saamata jäänud töötasu summas 1 488,59 eurot, töö mitteandmise tõttu saamata jäänud töötasu september 2017 eest summas 833,33 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 282,76 eurot, kokku 2 604,68 eurot. Vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole võlgnik võlausaldaja nõudeid täitnud. Võlausaldaja poolt on võlgnikule kättetoimetatud pankrotihoiatus paberkandjal. Võlausaldaja nõuded on muutunud sissenõutavaks, võlgnik ei ole oma võlgasid tasunud, mistõttu eksisteerib õiguslik alus võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja palub kohtul algatada võlgniku suhtes pankrotimenetlus, nimetada ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku vastus
2. Võlgnik vastuväiteid pankrotiavaldusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 4.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu.

1. Kohus võttis 27.04.
2. a pankrotiavalduse menetlusse. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjon tegi 23.11.
3. a otsuse töövaidlusasjas nr xxx, millega mõistis tööandjalt avaldaja kasuks välja 2 604,68 eurot (saamata jäänud töötasu augusti ja septembri
4. a eest ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise). 6.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

§ 15lg 41 14.05.2018.

a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 7.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Töötaja saatis võlgnikule pankrotihoiatuse võlgniku äriregistri B-kaardile märgitud postiaadressile. Võlgnik kohustust ei täitnud.

1. Võlgniku juhatuse liige A on ennast distantseerinud äriühingu juhtimisest. Äriregistri B- kaardi väljavõttelt nähtub, et alates 15.01.
2. a on võlgniku osanik B.
3. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et
4. ja
5. a toimus B pankrotimenetlus ja eluliselt ei ole usutav, et B samal ajal tegeles Osaühing Witafan majandustegevuse läbiviimisega. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puudub igasugune soov oma kohustuste täitmiseks ning töötaja nõude rahuldamiseks. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Võlgniku osale on seatud täiteasjas 025/2018/251 keelumärge Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi poolt. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku endine juhatuse liige A on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole.
6. Majandusaasta aruanded on alates
7. aastast võlgniku juhatuse liikme poolt registripidajale esitamata. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut sellega, et ei ole registripidajale esitanud alates
8. aastast majandusaasta aruandeid. Majandusaasta aruande esitamata jätmine viitab juhatuse soovile varjata tehinguid äriühingu varaga ning võimalikku vara väljaviimist äriühingust.
9. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni otsuse. Võlgniku kohustus töötaja ees on suurem kui

§ 15lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas

§ 10lg 2 p 1 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu.

Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik