Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 3. Edastada käesolev kohtuotsus K. B. L.le, E. L.le, kaitsjale, Politsei- ja Piirivalveametile ning Viru Vangla kolmandale üksusele. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse avaldamisest/kättesaamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Kagu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Merike Soomaa koostas 02.12.2022 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2610,22,004900 selle kohta, et 17.10.2022 kell 14.50 tarbis alaealine K. B. L. xxx külas xxx vallas xxx maakonnas tubakatootega sarnaselt kasutatavat toodet, s.o suitsetas e-sigaretti. Eelnevaga rikkus K. B. L. tubakaseaduse (TubS) § 27 lg 1 ning pani toime väärteo TubS § 47 järgi. Kohtuvälise menetleja hinnangul on täidetud kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused ja subjektiivselt on tegu toime pandud otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse karistust kergendavat asjaolu, milleks on kahetsus. Samuti arvestati menetlusaluse isiku varasema käitumisega ning et K. B. L. pani teo toime tahtlikult. Karistuse määramisel arvestati, et menetlusalune isik on alaealine, kes õpib ning tal puudub kindel sissetulek. Kohtuväline menetleja määras K. B. L.le TubS § 47 alusel karistuseks rahatrahvi 3 trahviühiku ulatuses ehk 12 eurot (kt, lk 4). K. B. L. ja tema seaduslik esindaja (xxx) E. L. esitasid Tartu Maakohtule 16.12.2022 kaebuse, mille kohaselt vaidlustatakse kohtuvälise menetleja määratud karistus, palutakse karistust muuta ja asendada 12 euro suurune rahatrahv 1,5 tunni üldkasuliku tööga. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole rahatrahvi määramine alaealisele asjakohane ega vasta väljakujunenud üldisele õiguslikule nägemusele. K. B. L. on alaealine, õpib xxx. klassis, tööl ei käi ja sissetulekut tal ei ole ning seetõttu ei ole temalt võimalik rahatrahve välja nõuda. Alaealise mõjutamiseks on võimalik kasutada teisi mõjutusvahendeid, näiteks olukorra ja tagajärgede selgitamine, mõnda programmi suunamine, üldkasuliku töö määramine jne. Rahatrahv ei ole alaealise jaoks tõhus mõjutusvahend, sest õppival töötul alaealisel ei ole võimalik seda maksta sissetuleku puudumise tõttu. Otstarbekas oleks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes teist mõjutusvahendit, st üldkasulikku tööd. Ainus, kes rahatrahvi saaks kinni maksta, oleks menetlusaluse isiku ema, kuid see oleks lapsevanemat mõjuva põhjuseta karistav meede, mitte aga menetlusalusele isikule mõeldud mõjutusvahend. Alaealisele määratud rahatrahvi eesmärgiks ei ole lapsevanema otsene karistamine. Samuti ei ole väärteokaristusena määratud rahatrahv kahju, mille eest vanem peab vastutama. Vanemal on moraalne ja kasvatuslik kohustus ning õigus tasuda lapse eest trahv ära, kuid mitte kohustus. Rahatrahv on individualiseeritud karistus konkreetsele isikule ja ei ole ülekantav. Eelnevast tulenevalt palub kaebuse esitaja asendada rahatrahv üldkasuliku tööga. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega (kt lk 1-3). Politsei- ja Piirivalveamet edastas kohtule 05.01.2023 kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Kohtuvälise menetleja arvamuse kohaselt on menetlusaluse isiku eelnev elukäik ja kogemused piisavad ning ta teadvustas enesele etteheidetud teo keelatust juba selle toimepanemise ajal ja ka võimalikke tagajärgi. K. B. L.l on eelnevalt kokkupuuteid politseiga seoses alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega ning teda on korduvalt suuliselt või kirjalikult hoiatatud. Osade juhtumite puhul alustati väärteomenetlus nii alkoholiseaduse (AS) § 71 kui ka TubS § 47 2 rikkumiste kohta. Väärteomenetlused lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 2 või § 30 lg 1 p 4 alusel. Pärnu Maakohus on 07.07.2021 teinud väärteoasjas nr 4-21-1699 karistuse osas uue otsuse, millega kohaldati K. B. L.le karistusseadustiku (
) § 87 lg 1 p 7 alusel AS § 71 rikkumise eest mõjutusvahendina üldkasulikku tööd 5 tundi (kt lk 6). K. B. L.l on seega varasem karistuslik kogemus olemas ning jääb arusaamatuks, mida menetlusalune isik tegu toimepannes eeldas. Kas seda, et vahelejäämise puhul ei kaasne karistust või võttis ta hoopis teadliku riski eeldusel, et vahelejäämisel määratakse talle meelepärane ja mugav karistus, mis jääb sarnaselt varasematega määratud suurusjärku. Menetlusaluse isiku tegevus käesoleva rikkumise toimepanemisel oli selgelt teadlik ja tahtlik, mistõttu ei jää selles olukorras muud üle, kui kohaldada süü suurust ja isiku olemust arvestavat väärteokaristust, mis võib küll tunduda ülekohtune, kuid ei irdu karistuse kohaldamise põhialustest ega praktikast. On mõistetav, et rahatrahv võib menetlusaluse isiku või tema lapsevanema igapäevast elukorraldust raskendada, kuid karistus peabki olema süüdlasele koormav, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Õigusrikkumist toime pannes oleks isik pidanud arvestama, et määratav karistus ongi temale kui rikkujale või lapsevanemale koormav (kt lk 6-7). Kaebuses toodud selgitused on inimlikult arusaadavad, kuid need ei saa tingida väärteokaristuse asendamist. Väärteokaristuse määramisel arvestati nii teo olemust kui ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ning määratud karistus on miinimum. Ainuüksi emotsionaalsed viited elukorraldusele ja soovidele ei saa tingida karistuse ümbervaatamist, sest karistus ei saa ega tohigi olla mugav ning seda ka noore puhul. Kuna menetlusalusel isikul on varasemate juhtumite põhjal olnud piisavalt raha alkoholi ja tubakatoodete hankimiseks, siis käesoleva väära käitumise tagajärjel karistust kandes ja seeläbi oma igapäevaelu natukene kitsamalt elades tajubki K. B. L. karistuse soovitud mõju ja hoidub tulevikus õigusvastasest käitumisest. Varasemad määratud juhtumiarutelud, hoiatused ja ka karistused (sh üldkasulik töö) ei ole isiku käitumist õiguskuulekale teele suunanud ning ta on jätkanud rikkumiste toimepanemist. Kui sel korral riik resoluutselt ei sekku, on taolise negatiivse prognoosi puhul ilmne, et õigusrikkumised võivad korduma jäädagi. Tulenevalt eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et määratud rahatrahv on igakülgselt proportsionaalne, seaduslik ja põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub VTMS § 132 p 1 alusel jätta asjas tehtud üldmenetluse otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses ega soovi asja arutamist kohtuistungil (kt lk 6-7). K. B. L. ja tema seaduslik esindaja E. L. esitasid 18.01.2023 vastulause kohtuvälise menetleja seisukohale. Kohtuväline menetleja on välja toonud K. B. L. eelnevad kokkupuuted politseiga, kuid sündmused leidsid aset
§-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid. K. B. L. jäi oma kaebuste juurde ning on arvamusel, et talle määratud rahatrahv ei ole efektiivne viis tema suunamiseks õiguskuuleka elu juurde ning tema suhtes tuleks kohaldada alaealistele suunatud mõjutusvahendit (kt lk 23-24). Kaitsja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et rahatrahvi kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku suhtes omab eripreventiivset eesmärki. Kaitsja hinnangul jääb arusaamatuks, kuidas 12 euro suurune rahatrahv suunab teismelise noormehe õiguskuulekale elule ning ennast kahjustava käitumise muutmisele.
lg 5 kohaselt ei mõisteta rahalist 4 karistust nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut. Kahjuks väärteomenetluses selline regulatsioon puudub. Kuna K. B. L. on õpilane ning ei oma sissetulekut, siis on mõistetav, et temale määratud rahalise karistuse tasub tema seaduslik esindaja, xxx E. L.. Menetlusalune isik avaldas kaitsjaga kohtumisel, et kui ema tema eest trahve tasub, siis ei suuna see teda õiguskuulekale käitumisele. Pigem on sellise karistuse mõju vastupidine ning see on tema jaoks lihtsam, kui näiteks üldkasuliku töö tegemine (kt lk 23-24). Kaitsja juhib tähelepanu ka sellele, et suurem osa kohtuvälise menetleja poolt välja toodud väärtegudest on aegunud, kuna neist on möödunud kaks aastat (
Seetõttu on asjakohatu teha isikule etteheiteid minevikus tehtud vigade eest. Ka ei nõustu kaitsja väitega, et K. B. L. tulevikuprognoos on negatiivne ja õigusrikkumised võivad jääda korduma, kui riik resoluutselt ei sekku. Kaitsja hinnangul on menetlusalune isik oma käitumist oluliselt parandanud. K. B. L. sõnul on ta väga mõjutatav ümbritsevast seltskonnast, kuid on lõpetanud suhted nendega, kellega suhtles 2021. a, ning isikutega, kellega koos 17.10.2022 e-sigaretti suitsetas. Ta ei tarbi alkoholi, tubakatooteid, täidab korralikult koolikohustust ja käib teraapias, politseiga rohkem probleeme ei ole olnud. Seetõttu on meelevaldne väita, et ta ei ole minevikus tehtud vigadest õppinud ega järeldusi teinud (kt lk 23-24). Asjakohatu on kaitsja hinnangul ka kohtuvälise menetleja põhjendus nagu oleks K. B. L.l olnud varasemalt piisavalt raha tubakatoodete ja alkoholi hankimiseks, mistõttu ongi rahatrahv isikule kõige õigem karistus. K. B. L. sõnul ei ole ta endale alkoholi ega tubakatooteid ostnud, vaid seda on teinud tema täisealised sõbrad. Seda kinnitab ka politsei infosüsteemi MIS väljavõte, kus ühe juhtumi puhul on kindlalt fikseeritud, et täiskasvanu jootis alaealist K. B. L.t. Samuti nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et e-sigareti sai ta Tõrvas elava sõbra käest. Tubakatoodete tarvitamine on karistatav isiku vanuse tõttu, mistõttu tuleks sellele reageerida mitte karistuslike meetmetega, vaid pigem hariduslike meetmetega, mis on kaitsja hinnangul oluliselt efektiivsemad. Rahatrahv ei suuna alaealist suitsetamisest loobuma ja edaspidi õiguskuulekalt elama ning sellistel juhtudel tuleks reageerida mittekaristuslike mõjutusvahenditega või erinevate sotsiaalprogrammidega. K. B. L. avaldas kaitsjaga vestedes soovi teha näiteks üldkasulikku tööd, samuti oli huvitatud osalema mõnes harivas sotsiaalprogrammis. Kaitsja on viidanud ka Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-43-06 p-le 13.1, milles on rõhutatud, et alaealiste poolt toimepandud süütegude korral on esmatähtsad kasvatuslikud eesmärgid, mitte karistamine (kt lk 23-24). Kokkuvõttes on kaitsja seisukohal, et rahatrahv ei täida K. B. L. puhul oma ülesannet ning tema suhtes tuleb kohaldada mõjutusvahendit või mõjutusvahendeid, mis võimaldaksid mõjutada teda õiguskuulekale käitumisele. Sellest tulenevalt palub kaitsja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.12.2022 üldmenetluse otsuse väärteoasjas määratud karistuse osas ning teha uus otsus millega kohaldada alaealise K. B. L. suhtes mõjutusvahendit/mõjutusvahendeid tulenevalt
§-st 87 lg-st
) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on
lg 3 kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 6 Kohus on seisukohal, et K. B. L. pani teo toime otsese tahtlusega. Menetlusaluse isiku ütlustest selgub, et ta teadis, et alaealisele on see tegevus (veipimine ehk e-sigareti tarvitamine) keelatud ja karistatav. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud ka kohtuvälise menetleja otsuses sedastatu, et menetlusalune isik pani teo toime otsese tahtlusega. Kuna K. B. L. teadis, et esigareti tarvitamine on talle kui alaealisele seadusega keelatud ja karistatav, siis teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Karistuse kohaldamisest
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et K. B. L. on toime pannud TubS §-s 47 sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud TubS § 47 kohaselt karistatakse alaealise poolt suitsetamise või tubakatoote või tubakatootega sarnaselt kasutatava toote tarvitamise eest rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on K. B. L.t karistanud rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o 12 eurot. Kaebuse esitaja on olnud seisukohal, et määratud rahatrahv tuleks asendada üldkasuliku tööga. Kaitsja on esitatud seisukohas kinnitanud, et menetlusalune isik on nõus mõjutusvahendi kohaldamisega ja on avaldanud soovi teha näiteks üldkasulikku tööd, samuti on huvitatud osalema mõnes harivas sotsiaalprogrammis. Sellest tulenevalt on kaitsja taotlenud 02.12.2022 üldmenetluse otsusega väärteoasjas määratud karistuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kohaldada alaealise K. B. L. suhtes mõjutusvahendit/mõjutusvahendeid tulenevalt
Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga ei ole käesoleval juhul võimalik. Nimelt näeb
lg 1 ette, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Praegusel juhul aga TubS § 47 karistusena aresti ette ei näe, vaid näeb võimaliku karistusena ette üksnes rahatrahvi. Kuna
lg 1 kohaselt on võimalik üldkasuliku tööga asendada üksnes mõistetavat aresti või vangistust, aga mitte rahatrahvi, siis ei ole rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga võimalik. Kohus nõustub esitatud kaebuses, vastulauses ja kaitsja seisukohas välja tooduga, et alaealise K. B. L. rahatrahviga karistamine ei ole käesoleval juhul sobiv sekkumisviis mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Praeguses asjas on korduvalt välja toodud, et tegemist on alaealisega, kes omandab põhiharidust, ei tööta ja kellel puudub seetõttu isiklik sissetulek. Seetõttu on arusaamatu, kuidas peaks menetlusalust isikut õiguskuulekusele suunama rahatrahviga karistamine. Mõistmatuks jäävad kohtuvälise menetleja väited nagu suunaks rahatrahvi tasumise vajadus menetlusalust isikut kitsamalt elama (alaealisel puudub sissetulek, antud juhul sai ta e-sigareti ütluste kohaselt oma tuttavalt, mitte ei ostnud seda) ning oleks süüdlasele koormav, misläbi täidaks karistus ka eripreventiivset eesmärki. Nagu on selgitatud vastulauses, tekitaks see hoopiski olukorra, kus rahatrahv jääks maksmata ning läheks täitemenetlusse, mille tõttu K. B. L. rahalised kohustused vaid suureneksid ning 7 täiskasvanuks saades alustaks isik iseseisvat elu võlgnevustega. Seega võib rahatrahvi määramine tekitada sootuks vastupidise efekti ning olla takistuseks isiku edaspidisel ühiskondlikul integreerumisel. Isegi olukorras, kus lapsevanem alaealise K. B. L. eest rahatrahvi tasuks, ei avaldaks see menetlusalusele isikule mingit distsiplineerivat mõju ega suunaks teda mingilgi määral edaspidi sarnasest käitumisest hoiduma. Asjakohane on ka kaitsja viide Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-43-06 p-le 13.1, kus kohus on selgitanud, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus aga teistsugune karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Samuti on alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral esmatähtsad just eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. Karistusõiguse ülesandeks on alaealise puhul just uue kuriteo toimepanemise ärahoidmine, tema sotsiaalne järeleaitamine ning integratsioon; karistusõiguse vahendusel toimub nn pedagoogilise defitsiidi tasakaalustamine. Alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones seega kasvatamine, aga mitte karistamine. Kuigi Riigikohtu lahendis on viidatud kuritegudele, on kohtu hinnangul see analoogia korras kohaldatav ka väärtegude puhul. Samale arusaamale viitab ka
lg 3, mille kohaselt võib alaealisele karistuse mõista või määrata ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega sätestab
lg 3 reegli, et alaealise vastutuse korral on karistusõiguslikest järelmitest prioriteet
§-s 87 loetletud mittekaristuslikel mõjutusvahenditel. Kohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt põhjendatud vabastada K. B. L. karistusest ja kohaldada tema suhtes alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit.
lg 2 kohaselt võib kohus vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt väärteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada samas lõikes nimetatud mõjutusvahendeid. Kaebuses ning kaitsja esitatud seisukohas on taotletud K. B. L. suhtes mõjutusvahendina üldkasuliku töö kohaldamist.
lg 2 p 6 kohaselt on väärteo vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt toimepannud isikule võimalik kohaldada mõjutusvahendina kuni 20 tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 järgi kohaldab kohus muuhulgas
lg 2 punktides 4-6 ja 9 loetletud mõjutusvahendeid üksnes isiku eelneval nõusolekul. K. B. L. on kaitsja seisukohast nähtuvalt nõustunud üldkasuliku töö tegemisega. Üldkasuliku töö tundide määramisel tuleb arvestada K. B. L. isikut, sh väärteotoimikust nähtuvat väljavõtet politsei infosüsteemist MIS K. B. L. alkoholi ja tubakaga seotud teadetest, mille kohaselt on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga viimase kahe aasta jooksul olnud menetlusalusel isikul juhtumeid, kus ta on olnud alkoholijoobes ning millele on reageeritud suulise hoiatuse ja juhtumiaruteludega (kt lk 10). Arvesse saab võtta ning on kiiduväärne vastulauses ja kaitsja seisukohas mainitu, et menetlusalune isik on viimasel ajal oma käitumist parandanud, teinud varasemast järeldused, ei suitseta ega tarvita enam alkoholi, täidab koolikohustust ja käib teraapias. Neid asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada K. B. L.le mõjutusvahendina 8 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise ajaks määrata 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö kohaldamine on sobiv viis andmaks alaealisele teada, et toimepandud süütegudel on ka tagajärjed ning mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. 8 Eeltoodust tulenevalt tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.12.2022. a otsus väärteoasjas nr 2610,22,004900 tühistada osaliselt, s.o K. B. L.le TubS § 47 järgi määratud karistuse osas ning teha uus otsus, millega kohaldada K. B. L.le TubS § 47 järgi toimepandud väärteo eest
lg 2 p 6 alusel mõjutusvahendina üldkasulikku tööd 8 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 2 kuud alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud Väärteoasjas kohtule pole esitatud menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlust nende hüvitamiseks. Seega jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.