Obsah (11)

§ 477§ 5§ 367§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175§ 150§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-884 Tsiviilasi H. H.i avaldus A.

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Üks korteriomandi kaasomanik nõuab teiselt kaasomanikult kommunaal- ja majandamiskulude hüvitamist ning viiviste tasumist teisele kaasomanikule langevas osas. Solidaarkohustuse täitmisest tekkinud tagasinõudeõigus tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest, mis puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Seega kohtu hinnangul kuulub avaldus lahendamisele hagita menetluse sätete kohaselt.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses kehtib

§ 5lg 3 I lause kohaselt uurimispõhimõte.

Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele (

§ 477lg 5).

Juhindudes

§ 477

lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus ei lahenda asja tagaseljamäärusega või tagaseljaotsusega (

§ 477lg 2).

1. Korteriomandist tulenevad kohustused, sh majandamiskulude tasumise kohustus, on korteriomanike solidaarkohustused võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 2 järgi (vt ka kehtiva KrtS § 15 lg 2) . Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg 2). Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 69 lg 1). Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 70 lg 5). Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid 9 2-23-884 koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi (AÕS § 75 lg 1). Seega oli iga Xxxx asuva korteri kaasomanik kohustatud kandma tema kaasomandile vastava osa suurusele vastavas osas korteriga seoses tekkivaid kulutusi, sh kommunaalkulusid ja kui avaldaja kandis kulud tervikuna, on avaldajal tagasinõude õigus teise kaasomaniku vastu tema kaasomandi osale vastavas ulatuses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriomandi kommunaal- ja majandamiskulude arvete tasumisega on oldud osaliselt viivituses. Avaldaja on tasunud puudutatud isiku eest kommunaalarvete mitte tähtaegselt tasumise eest viivist, kokku summas 364,03 eurot. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus asub seisukohale, et kommunaal- ja majanduskulude ning sellelt arvestatud viivise nõude on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
2. Lisaks viidatud võlgnevusele nõuab avaldaja puudutatud isikult iga üksiku kulutuse kandmisest alates viivist VÕS § 113 II lauses sätestatud määras kooskõlas VÕS § 113 lg 3 I lausega vastavalt avaldaja esitatud arvestusele. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega, mistõttu kuulub sissenõutavaks muutunud viivise nõue rahuldamisele.
3. Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 10 2-23-884 Kohus asub seisukohale, et avaldaja vastav nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 18. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja: - võlgnevuse 4 687,88 eurot (kommunaalteenuste eest summas 4 323,85 eurot + arvete tasumise viivitamise eest summas 364,03 eurot); - viivise 342,35 eurot; - edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras põhinõude osalt (1619,22 eurot) alates 18.01.2023 kuni põhinõude osa (1619,22 eurot) täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku tegevusetus. Puudutatud isiku kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 20.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1 II lause).

21. Avaldaja esitas 29.05.2023 kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et avaldajale osutati õigusteenust tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 595 eurot ja esindajakulud 1575 eurot. Õigusteenuse sisu on järgnev: Kuupäev 16.12.2022 19.12.2022 20.12.2022 12.01.2023 17.01.2023 29.05.2023 Õigusteenuse kirjeldus Materjalidega tutvumine Hagiavalduse koostamine, kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüs Hagiavalduse koostamine, kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüs Hagiavalduse täiendamine. Hagiavalduse täiendamine, lisade komplekteerimine ja kohtule edastamine Tagaseljaotsuse tegemise taotluse koostamine. 11 Kestvus 0h 30m 3h 30m Summa 87,50 612,50 1h 30m 262,50 0h 30m 0h 30m 87,50 87,50 1h 00m 175 2-23-884 Menetluskulude koostamine KOKKU: nimekirja 7h 30m 1312,50 eurot 1575 eurot (km-ga) 22.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. 23. Avaldaja on tasunud riigilõivu kokku 595 eurot. Vastava kulu kandmine on kohtuinfosüsteemist nähtav. Samas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seega hüvitamisele saab kuuluda üksnes riigilõiv, mida avaldaja pidi RLS § 59 lg 5 kohaselt tasuma, s.o 50 eurot. Avaldaja võib esitada

§ 150

lg 1 p 1 alusel taotluse enam tasutud riigilõivu, s.o 545 euro (595 – 50) tagastamiseks.

1. Avaldajale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 175 eurot (käibemaksuta) ja 210 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev asi oli sisuliselt lihtne. Tegemist ei ole õiguslikult nii keerulise asjaga, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Keeruline võis olla üksnes võlgnevuse kalkulatsiooni koostamine ja tõendite komplekteerimine. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse 12 2-23-884 printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda avaldajale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 144 eurot (käibemaksuga).
2. Alljärgnevalt analüüsib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et puuduste kõrvaldamise toiminguga seotud kulusid ei pea hüvitama vastaspool. Kulud, mis on tekkinud puudusi sisaldava avalduse parandamisega, kannab pool, kelle huvides need tehtud on. Seega loeb kohus 12.01.2023 ja 17.01.2023 tehtud toimingute ajakulu 1h ulatuses põhjendamatuks. Kohus leiab, et 29.05.2023 toimingu ajakulu on ülemäärane ning sisaldab asjasse puutumatuid taotlusi. Kohus ei saa lahenda hagita asja tagaseljamäärusega või tagaseljaotsusega. Kohus loeb 29.05.2023 tehtud toimingu ajakulu 30m ulatuses põhjendamatuks. Kohus, kontrollinud menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et ülejäänud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Avaldaja palus määrata menetluskulud kindlaks koos käibemaksuga, kuna avaldaja ei ole on käibemaksukohustuslane. Füüsiline isik ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud (v.a riigilõiv) välja mõista koos käibemaksuga. Kokku loeb kohus avaldaja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 6h (7h 30m – 1h 30m), mis avaldaja esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu (144 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 864 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 914 eurot (esindajakulu 864 eurot + 50 eurot riigilõiv), milline summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 1256 euro ulatuses (taotletud summa 2170 eurot – rahuldatud summa 914 eurot). 26.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldaja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (914 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13 2-23-884 27.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 14