2-22-7705/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-7705 Tsiviilasi J. L. hagi A. L. vastu elatise vähendamise nõudes 1 179 eurot Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J. L. (isikukood xxxx, e-post xxxx) Kostja: A. L. (isikukood xxxx) Kostja seaduslik esindaja: A. J. (e-post xxxx) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Muuta J. L.lt A. L. kasuks Pärnu Maakohtu 21.08.2018 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas xxxx välja mõistetud igakuise elatise suurust järgnevalt: 2.
3. vähendada alates 23.05.2022 kuni 31.12.2022 J. L.lt A. L. kasuks väljamõistetud elatise suurust 302,42 euroni kuus; 2.
4. vähendada alates 01.01.2023 kuni A. L. täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxx) J. L.lt A. L. kasuks väljamõistetud elatise suurust 292,42 euroni kuus.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
6. Hageja on kostja isa. Pärnu Maakohtu 21.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr xxxx (maksekäsk) mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis 331 eurot kuus. Hageja majanduslik olukord on võrreldes varasemaga muutunud, käesoleval ajal töötab hageja osalise töökoormusega ning tema sissetulekuks on keskmiselt 675 eurot kuus, millele lisandub õppetoetus 60 eurot kuus. Hagejal on elatisevõlgnevus, mille suurus seisuga 14.04.2022 on 14 843,13 eurot. Elatise vähendamine on põhjendatud ka seetõttu, et kostja vajadused on osaliselt kaetud peretoetusega, mida Pärnu Maakohtu 21.08.2018 määruse tegemisel arvesse ei võetud. Alates 01.01.2022 kehtib uus elatise süsteem. Samuti on hageja seisukohal, et kostja vajadused on tegelikult väiksemad. Hageja palub alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni vähendada kostjale makstava elatise suurust 200 euroni kuus. Kostja seisukohad
7. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et tema varaline olukord oleks halvenenud, mille tõttu on vajalik lapsele väljamõistetud elatise vähendamine. Pärnu Maakohtu 21.08.2018 kohtumääruse tegemise ajal ei käinud hageja üldse tööl, seega on hageja majanduslik olukord võrreldes varasemaga hoopis paranenud. Asjaolu, et hageja on valinud endale muusiku elukutse, ei vabasta teda kostja ülalpidamise kohustusest. Kostja igakuised vajadused on kokku 930,08 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
8. Kohus tuvastab, et tulenevalt Pärnu Maakohtu 21.08.2018 määrusest tsiviilasjas nr xxxx on hagejal kohustus tasuda kostjale elatist alates 20.07.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni 331 eurot kuus (maksekäsk dtl 103-104).
9. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
10. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS (perekonnaseadus) § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
11. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11). Ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid ei tuvastata mh asja lahendamisel maksekäsu kiirmenetluses.
12. Kostja väitel ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks elatisest 200 eurot kuus. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja väidete kohaselt on tema igakuised kulud järgmised (dtl 14 ja 74): kulu eluasemekulud summa 239,05 2 toit transport hügieenikulud (juuksur, pesemisvahendid) hariduse omandamisega seotud kulud (lasteaed) riided ja jalanõud huviharidus (trenn) kostja sünnipäev meelelahutus ja vaba aeg (kino, ujula/spa, loomaaed) muud suuremad ostud ja kodutehnika sõprade sünnipäevad kokku 160 207,50 30 74,85 50 44,17 12,50 40 52,01 20 930,08
13. Seoses eluasemekuludega on kostja välja toonud, et elab koos ema ja ema elukaaslasega viimasele kuuluvas korteris. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (3-2-1-6913, p 17-21).
14. Esitatu kohaselt asub kostja ema elukaaslasele kuuluv korter xxxx. Kohtule esitatud kinnisvaraportaalide väljavõtetega (dtl 72-74) on tõendatud, et xxxx asuvate sarnaste korterite keskmine üürihind kuus on 8,89 – 13,20 eur/m2, so keskmiselt 11,04 eur/m
15. Kostja on välja toonud, et korter on 43,7 m2 ja kostja ainukasutuses on 16 m2 tuba, ülejäänud 27,7 m2, s.o elutuba, köök, wc ja vannituba, on kõigi 3 pereliikme ühiskasutuses. Kostja poolt saadava kasutuseelise väärtus ühes kuus seoses kostja ema elukaaslasele kuuluva kinnisasja kasutamisega on seega 278,58 eurot ((16x11,04)+((27,7x11,04:3)). Kohtule esitatud Elisa Eesti AS-i arvest (dtl 19) nähtuvalt on kulud internetiühendusele kostja elukohaks olevas xxxx asuvas korteris koos käibemaksuga 3,38 eurot, mis teeb kostja osaks 1,13 eurot (3,38 : 3). Kohtule esitatud kommunaalkulude arvest (dtl 22) nähtuvad kostja elukohaks oleva korteri kommunaalkulud 2022.a mais 97,12 eurot, mis teeb kostja osaks 32,37 eurot (97,12 : 3). Eesti Energia AS-i arvetest (dtl 20-21) nähtuvad kostja elukohaks oleva korteri elektrikulud 2022.a mais 15,03 eurot ja aprillis 36,45 eurot. Seega on kohtule esitatud tõenditest nähtuv keskmine elektrikulu 25,74 eurot (15,03 + 36,45 : 2), mis teeb kostja osaks keskmises elektrikulus 8,58 eurot kuus (25,74 : 3). Seega on kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kostja vajadus seoses eluasemega 320,66 eurot kuus (278,58 + 1,13 + 32,37 + 8,58).
16. Kostja on xxxx. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul 3-6aastaste laste keskmine kulu toidule 46 eurot. Kostja väidete kohaselt on tema toidukulu 160 eurot. Hageja vaidleb kostja toidukulude suurusele vastu, kuna kostja käib lasteaias, kus ta saab samuti süüa ning lasteaiatoidu eest tasub linn. Kostja 08.02.2023 vastuväidete kohaselt ei lähe lasteaias saadud toit arvesse, sest kostja on suurt kasvu ja sööb rohkem. Kohus leiab, et hoolimata sellest ei saa lasteaias saadud toitu tähelepanuta jätta, kuna kostja 1 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf 3 veedab tööpäeviti olulise osa päevast lasteaias. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks võrreldes 2020.a I kvartaliga käesolevaks ajaks kasvanud 30,9%
17. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu ja toiduainete hinna märgatavat kasvu, peab kohus kostja toidukulu põhjendatud suuruseks 90 eurot kuus.
18. Kostja väidete kohaselt on tema igakuine kulu transpordile 207,50 eurot kuus. Kostja on selgitanud, et nimetatud kulu sisaldab endas kostja viimist kodust lasteaeda ja trenni, poes ja arsti juures käimist, vanaema, tädi ja teiste lähedaste juures külas käimist ning vaba aja veetmiseks mõnda sihtkohta sõitmist. Hageja vaidleb transpordikuludele vastu väites, et xxxx on ühistransport tasuta ning Eesti piires reisides on samuti võimalik valida auto asemel rong või buss, mis on liiklemiseks oluliselt odavam viis. Samuti on hageja seisukohal, et kogu kütusekulu ei saa lugeda kostja vältimatuks kuluks. Kohus leiab, et kostja ei pea tegema kulutusi transpordile mitte arvestusega, et hageja ülalpidamiskohustus oleks võimalikult väike, vaid lähtuvalt oma tegelikest vajadustest. Kostja on selgitanud, et kuigi ta elab xxxx, käib ta lasteaias xxxx. Lasteaia valik on tingitud asjaolust, et kostja vajab logopeedi abi. Kostja ema käib tööl ning ühistranspordiga liigeldes ei jõuaks kostja paljudes olukordades õigeks ajaks kohale. Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 36aastaste laste keskmine transpordikulu 55 eurot kuus. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu ja mootorikütuse hinna märgatavat kasvu, peab kohus kostja transpordikulu põhjendatud suuruseks 80 eurot kuus.
19. Kostja väidete kohaselt on tema haridusega seotud kuludeks lasteaia kulu 74,85 eurot kuus. Hageja vaidleb nimetatud kuludele vastu, kuna kostja ema taotles lasteaia kohatasust vabastust ning avaldus on vastu võetud ja kinnitatud. Kohtule esitatud tõendist (dtl 58) nähtuvalt on kostja ema esitanud 01.09.2022 Tallinna linnale taotluse kostja lasteaia kohatasu maksmisest vabastamiseks. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et Tallinna linn oleks jätnud kostja ema taotluse rahuldamata. Samuti pole kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuks kostja lasteaiakulude kandmine. Seega loeb kohus tõendatuks, et alates 01.09.2022 on kostja ema lasteaia kohatasu tasumisest vabastatud ning käesoleval ajal kostjal lasteaiakulusid reaalselt ei ole. Muid hariduse omandamisega seotud kulusid kostja välja toonud ei ole, huvihariduse kulud on kostja eraldi välja toonud.
20. Kostja on eraldi kululiikidena välja toonud kulud enda sünnipäevale summas 12,50 eurot kuus, kulud sõprade sünnipäevadele summas 20 eurot kuus, meelelahutuse ja vaba aja kulu (kino, loomaaed, spa/ujula) summas 40 eurot kuus ning muud suuremad ostud ja kodutehnika summas 52,01 eurot kuus. Kostja selgituste kohaselt on suuremateks ostudeks ATV maksumusega 300 eurot (ühe kuu kulu 12,50 eurot), elektriline auto maksumusega 250 eurot (ühe kuu kulu 20,83 eurot) ja jalgratas koos kiivriga maksumusega 309 eurot (ühe kuu kulu 12,88 eurot). Samuti on kostja toas tehtud kapitaalremont, mille maksumuseks on kostja arvestanud 5,80 eurot kuus. Kohtu hinnangul liigituvad kulud sünnipäevadele (nii kostja enda sünnipäev, kui ka sõprade sünnipäevad) kui ka kulud kostja ATV-le, elektrilisele autole ja jalgrattale meelelahutuse ja vaba aja veetmise kulude hulka. Seega on kostja meelelahutuse ja vaba aja kulud kokku 118,71 eurot kuus. Hageja nõustub meelelahutuse, s.o kino, loomaaia ning spa/ujula kuludega summas 40 eurot kuus, ülejäänud vaba aja kulude suurusele vaidleb hageja vastu. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et keskmisest kulukamaid sünnipäevapidusid, mänguasju, tehnikat jms on vanemal võimalik soovi korral lapsele võimaldada, kuid tegemist ei ole esmavajadusega, mille täitmiseks saaks nõuda vahendeid teiselt vanemalt. Korteri remontimise või hariliku kodutehnika ostmise kulud on hõlmatud summaga, mille kohus arvestas eluaseme kasutamisest saadava kasutuseelise väärtuseks, sest vastava arvestuse aluseks on üürihinnad. Kohtu hinnangul ei ületa 5-aastase lapse mõistlikult vajalikud kulud 2 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 4 meelelahutusele ja vabale ajale 50 eurot kuus. Hageja nõustub kostja igakuiste kuludega hügieenile 30 eurot, riietele ja jalatsitele 50 eurot ning huviharidusele 44,17 eurot.
21. Kohus asub seisukohale, et kostja igakuised vajadused kokku on järgmised: kulu eluasemekulud toit transport hügieenikulud (juuksur, pesemisvahendid) riided ja jalanõud huviharidus (trenn) meelelahutus ja vaba aeg (kino, ujula/spa, loomaaed) kokku summa 320,66 90 80 30 50 44,17 50 664,83
22. 2022.a. olid kostja vajadused täidetud lapsetoetuse arvel 60 euro ulatuses ning alates 01.01.2023 80 euro ulatuses, st ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel oleks hagejale langevaks osaks vastavalt 302,42 eurot ning 292,42 eurot.
23. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
24. Hageja on palunud elatist vähendada põhjusel, et tema majanduslik olukord on halb – hageja töötab osalise koormusega ning tema sissetulekuteks on keskmiselt 735 eurot kuus (töötasu 675 eurot ja õppetoetus 60 eurot). Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest (dtl 60-68) nähtuvalt on hageja sissetulekud (neto) ajavahemikul 23.05.2022 – 10.01.2023 olnud keskmiselt 1466,35 eurot kuus (9531,30 : 6,5). Viidatud kontoväljavõttest nähtuvalt saab hageja igakuiselt õppetoetust 60 eurot, samuti on hageja saanud töötasu Xxxx Linnavalitsuse kultuuriosakonnalt, Rahandusministeeriumilt, Xxxx ja Xxxx Linnavalitsuselt. Hageja väidete kohaselt on tema igakuised kulud 438,94 eurot kuus (s.o korteri üür, kommunaalkulud, sideteenus, spordiklubi). Antud kuludele lisanduvad kulud toidule, majapidamisele ja hügieenitarvetele, kuid nimetatud kulude keskmist suurust hageja välja toonud ei ole. Hageja kontoväljavõttelt (dtl 60-68) nähtuvad tasumised järgmiste kulude eest: igakuine korteriüür summas 290 eurot, kommunaalkulud (september - detsember) keskmiselt summas 77,26 eurot kuus (309,05 : 4), sideteenus (oktoober 2022 – jaanuar 2023) keskmiselt 29,82 eurot kuus (119,28 : 4) ja spordiklubi kulud (juuni, november ja detsember) keskmiselt summas 40,33 eurot kuus (121 : 3).
25. Kohus leiab, et hageja sissetulek on piisav, et pidada ülal nii ennast, kui maksta kostjale elatist 302,42 eurot kuus ja alates 01.01.2023 292,42 eurot kuus. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (3-2-1-17-16, p 11). Juhul kui hageja hinnangul tema sissetulekust seoses hageja muude kulutustega ei piisa, tuleb kas sissetulekut suurendada või muid kulutusi vähendada. 5
26. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus muudab Pärnu Maakohtu 21.08.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas xxxx kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust vähendades seda järgnevalt: alates hagi esitamisest 23.05.2022 kuni 31.12.2022.a. 302,42 euroni kuus ning alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni 292,42 eurot kuus.
27. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
28. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6