2-23-1189/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1189 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post xxx), lepinguline esindaja Kristina Širkovskaja (xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post xxx) Kohtuistung 04.05.2023 RESOLUTSIOON
2. Lahutada X ja Y Perekonnaseisuametis. abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx Tallinna
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 1 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). HAGIAVALDUSE ASJAOLUD
4. X esitas 23.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Y vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud. Hagiavalduse kohaselt elavad hageja ja kostja küll ühel aadressil, kuid ei osale ühises koduses majapidamises ega korralda ühiselt abielulist kooselu. Kostja keeldub abielu lahutamisest. Hageja soovib abielu lahutada. Hageja soovib kanda pärast abielu lahutamist perekonnanime X.
5. Kostja kohtule hagiavalduse kohta kirjalikku seisukohta ei esitanud ning 04.05.2023 toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 17.04.2023 ning hagimaterjalid 31.01.
7. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja kinnitas, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja sõnul lõppesid abielusuhted sisuliselt kaks aastat tagasi. Hageja ja kostja elavad hagejale kuuluvas korteris. Hageja selgitas, et kostja ei tööta juba viis aastat, kostja tarvitab alkoholi, on käitunud hageja suhtes lugupidamatult ning hagejat ka löönud. Hageja sõnul ei veeda nad kostjaga koos vaba aega ning sisuliselt lõppesid nende abielusuhted kaks aastat tagasi. Hageja sõnul on kostjal olnud sõltuvusprobleem juba varemgi, kuid viimase kahe aasta jooksul ei ole kostja sõltuvusprobleemid enam kontrolli all. Hagejal on plaanis Eestist lahkuda, kuna kostja ei nõustu lahutusega ning on hagejale väitnud, et kui hageja peaks kostjast lahutama, ei lase kostja hagejal normaalselt elada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg-s 1 on sätestatud, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus on selles hoiatanud ka kostjat 13.04.
9. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ning asi on võimalik lahendada sisuliselt.
10. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus märgib, et tegemist on eeldusega, mille mittetäitmine ei välista järelduseni jõudmist, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et nad ei veeda kostjaga ühiselt vaba aega, kostja ei ole aastaid töötanud, kostja on hagejat lüües käitunud hagejaga lugupidamatult, kostja tarvitab alkoholi ning oma sõltuvusprobleemi pole kostja viimase kahe aasta jooksul kontrolli all hoida suutnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on eluliselt usutav, et sisuliselt on poolte abielusuhted käesolevaks ajaks lõppenud, vaatamata sellele, et abikaasad elavad koos. Lisaks leiab kohus, et vägivallajuhtumi ning kostja sõltuvusprobleemide tõttu on põhjendatud järeldada, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult. 2
12. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus leiab, et pooltele leppimisaja andmiseks puudub perspektiiv, kuivõrd kostja ei ole kohtule oma seisukohti väljendanud, kohtusse ilmunud ega muul moel teinud aktiivselt tegevusi selleks, et poolte vahel lepitust sõlmida. Hageja on avaldanud soovimatust abielusuhteid taastada. Eelnevat arvesse võttes peab kohus abinõude tarvitusele võtmist poolte lepitamiseks antud juhul ebamõistlikuks.
13. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kohus selgitab, et kui hageja soovib säilitada abielu ajal kantud perekonnanime, ei ole tal selleks vaja teha eraldi avaldust.
14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 3