) § 371 lg 1 p 12 alusel, sest hageja E. E. A.nimel hagiavalduse esitanud E. C.ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. 4.
lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument.
lg 2 sätestab, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Esindajal on võimalik anda edasivolitus (
ÜS) § 119 lg 1 esimese lause kohaselt on esindajal edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Kohus määras hagejale tähtaja volikirja esitamiseks, millest nähtub hagi esitanud isiku esindusõigus hageja E. E. A.esindamiseks (edasivolitus). Kohus selgitas hagejale, et kohtule on esitatud volikiri, millest nähtub, et C. E. O. volitajana on andnud volituse E. C. volitaja esindamiseks (kelleks volikirja kohaselt on C. E. O.). Kohus selgitas, et volikirjast ei nähtu, et C. E. O. oleks andnud edasivolituse E. E. A. esindamiseks. 5. juunil 2023 esitas hageja uue volikirja, mis on sõnastatud järgmiselt: C. E. O. volitajana on volitanud E. C. esindama Õ. T. O.(XXX) ja E. C. (XXX) E. E. A., tsiviilasjas XXX, kohtus, seoses volitaja nõuete menetlemisega, koos õigusega teha volitaja nimel kõiki esindamistoiminguid, sealhulgas võtta vastu ja edastada dokumente, sõlmida kokkuleppeid, teha järelepärimisi ja avaldusi, tutvuda dokumentidega ja teha nendest ärakirju, esitada pretensioone ja nõudeid, pidada läbirääkimisi ning teha muid esindamisega seotud toiminguid, mh esindada volitajat kohtus. Kuigi volitus on ebaselgelt sõnastatud, leiab kohus, et sellest volitusest ei tulene edasivolitust hageja E. E.A. esindamiseks. Sellest volikirjast nähtuvalt volitab C. E. O. ennast esindama käesolevas kohtuasjas Õ. T. O.ja E. C. Hagejal oli võimalik puudused kõrvaldada volikirja esitamisega, millest oleks nähtunud, et C. E. O. annab E. E.A.esindajana E. C. edasivolituse E. E. A. esindamiseks. Hageja puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul vastavat edasivolitust ei esitanud. Seetõttu esineb hagi menetlemist takistav puudus, sest hageja ei ole esitanud kohtule hageja lepingulise esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti (edasivolitust). 2
lg 1 p 12 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kuivõrd hageja nimel hagiavalduse esitanud E. C. ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu, jätab kohus
5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud
Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. 6.
lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.