) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 4 esimese lause alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.
lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega saab kohtutäitur sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses olla kostjaks vaid täitekulude osas. Trahvi sissenõudjaks ja rahatrahvi osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses on kostjaks P.ja P. Kohus on seisukohal, et isegi, kui hagi oleks esitatud kõigi sissenõudjate vastu, ei oleks hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamisel ei muutuks trahviotsus olematuks. Vaidlust ei ole, et J. R. on väärteo toime pannud ning teda on väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga. Väärteo toimepanemisel rahatrahvi mittemääramise aluseks ei saa olla üksnes asjaolu, et teo toimepanija on eestkostet vajav isik. Esitatud asjaoludest nähtuvalt on tõenäoliselt möödunud trahviotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg, mistõttu ei ole võimalik trahviotsust ka sisuliselt muuta. Seda, kas tasumata trahv asendada mõne muu karistusega, saab kohus hinnata siis, kui täitemenetluses nõude rahuldamine ei ole osutunud efektiivseks ning P. ja P. kohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks esitab. Samuti ei saaks tühistada kohtutäituri otsust täitekulude väljamõistmise kohta, sest kohtutäitur on täitemenetluse algatanud lähtuvalt seadusest ja temale esitatud dokumentide alusel. Eeltoodust tulenevalt ei võta kohus J. R. hagi selle perspektiivituse tõttu menetlusse. 4.
lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 5.
Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. 6.
lg 5 järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ 2 Kohtunik Roman Levin 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.