2-22-132924/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-132924 Kohtuasi A. P.P. C. hagi J. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. P.P. C. (registrikood XXX), lepinguline esindaja T. I.

Kostja J. P. (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata A. P.P. C. 20. juunil 2023 esitatud vastuväide kohtu tegevusele.

2.Jätta läbi vaatamata A. P.P. C. hagi J. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

3.Jätta menetluskulud A. P.P. C. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD 1 (4) 1. A. P.P. C. O. (hageja) esitas 27. augustil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. P. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 24. oktoobril 2022 ja hagi täpsustused 1. detsembril ja 21. detsembril 2022 ning 12. jaanuaril 2023.

2.Kohus võttis 20. veebruaril 2023 määrusega hagiavalduse menetlusse (12.01.2023 allkirjastatud hagis nimetatud nõuded).

3.Kohus määras 29. mail 2023 hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks – hagi aluseks olevate asjaolude välja toomiseks. Hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 20. juunil 2023.

4.Hageja esitas vastuväite kohtu tegevusele. Hageja hinnangul on hagiavalduses ja selle täiendustes selgelt välja toodud kõik asjaolud, mis kirjeldavad kohustuse tekkimist ja selle suurust. Hageja hinnangul on kohtu nõue tuua täiendavalt välja asjaolusid ebaproportsionaalne ning põhjendamatult kaldu kostja õiguste kaitsele. Hageja keeldub täiendavate seisukohtade esitamisest ning leiab, et hagis esitatud informatsioon on piisav hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus leiab, et hageja vastuväide kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata ning hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 alusel.

6.TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

Esmalt selgitab kohus, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled. Kohus saab TsMS § 392 lg 3 järgi küsida pooltelt selgitusi.

TsMS § 392 lg 1 p 1 ja p 41 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses mh välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ja asja lahendamisele kohaldatava õiguse.

Lõike 3 kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Lõike 4 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

Hageja esitas vastuväite kohtu tegevusele, milles tugineb sellele, et kohus on jätnud korduvalt hagi käiguta, kuigi hageja hinnangul hagis puudusi ei esine. Kohus märgib, et on enne hagiavalduse menetlusse võtmist jätnud hagiavalduse korduvalt käiguta, sest hagi aluseks olevad asjaolud olid ebapiisavalt välja toodud. Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist selgusid hagi aluses uued puudused, millele kohus varem viidanud ei olnud ja mis takistasid kohtul 2 (4) tagaseljaotsuse tegemist. Seetõttu selgitas kohus hagejale 29. mail 2023, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendamata, mistõttu ei tee kohus asjas tagaseljaotsust. Kohus määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks – hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomiseks. Kuna hagis esinevate puuduste näol oli tegemist kõrvaldatavate puudustega, siis määras kohus hagejale hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mille näeb ette TsMS § 3401 lg 1. Sellega täitis kohus menetluses selgitamiskohustust ja valmistus asja sisuliseks lahendamiseks. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

7.TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Juhul kui hagi on õiguslikult põhjendamatu, kuid on võimalik seda puudust kõrvaldada hagi täpsustamisega, võib kohus anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks. Kohtu määratud tähtajaks hagi täpsustamata jätmise korral jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 25).

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult perspektiivitu järgmistel põhjustel.

7.1. Hageja esitas 12. jaanuaril 2023 täpsustatud hagiavalduse, mille sissejuhatuses ja hagi esemes märkis hageja nõude aluseks olevateks lepinguteks T. E. A. ja kostja vahel 10.11.2021 sõlmitud liitumislepingu nr XXX ja seadmekindlustuse lepingu nr XXX. Hagi asjaoludes on hageja aga tuginenud T. E. A.ja kostja vahel 07.07.2021 sõlmitud liitumise- ja seadmekindlustuse lepingule nr XXX. Hageja on sellele lepingule viidanud kaks korda. Hagi asjaoludes ei ole hageja viidanud lepingutele nr 851721910. Selle vastuolu selgitamiseks määras kohus hagejale tähtaja – nõude aluseks olevate asjaolude välja toomiseks eraldi 10.11.2021 sõlmitud liitumislepingu nr XXX alusel ja eraldi seadmekindlustuse lepingu nr XXX alusel. Hageja eeltoodud vastuolu hagi aluses ei kõrvaldanud. Seetõttu esineb jätkuvalt hagi menetlemist takistav puudus ning hagi ei saa pidada õiguslikult perspektiivikaks.

7.2. Kuna hageja tugines hagis nii liitumislepingule kui ka seadmekindlustuse lepingule, mis on erinevad lepingud, siis palus kohus hagejal nõude aluseks olevad asjaolud välja tuua eraldi nii liitumislepingu kui ka seadmekindlustuse lepingu alusel, et kohtul oleks võimalik aru saada, millised nõuded millise lepingu alusel on kohtule esitatud. Kohtul peab olema võimalik asja lahendamisel aru saada, millistest lepingutest hageja konkreetsed nõuded tulenevad, mis on vajalik ka selleks, et kohtul oleks võimalik hageja nõue õiguslikult kvalifitseerida.

7.3. VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 424 lg 2 kohaselt kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud.

Kuna hageja palus hagis kostjalt välja mõista seadmekindlustustasud ja omavastutuse 95 eurot, siis palus kohus hagejal välja tuua järgmised asjaolud: milline seade kindlustati; viide lepingupunktile, kust tulenes kostja kohustus tasuda omavastutusest 95 eurot; viide lepingupunktile, kust tulenes kostja kohustus tasuda seadmekindlustustasu 9,19 eurot kuus; kas toimus kindlustusjuhtum, arvestades, et hageja nõue sisaldas ka omavastutust. Kohtu hinnangul 3 (4) olid eeltoodud asjaolud vajalikud, et hageja nõue kvalifitseerida ning lahendada. Hageja eeltoodud asjaolusid välja ei toonud.

7.4. Kohus palus hagejal täpsustada lepingute ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja märkis hagis, et Tele 2 saatis kostjale 28.02.2022 võlanõude lepingu ülesütlemise tahteavaldusega, andes kostjale 14 päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 30.03.2022. Esmalt soovis kohus teada, milline leping ja millal üles öeldi ning milline oli lepingutes kokkulepitud ülesütlemise regulatsioon. Samuti selgitas kohus, et kohtul ei ole võimalik aru saada, mis põhjusel jätkas T. lepingu alusel kostjale arvete esitamist ka pärast 30.03.2022, kui leping oli üles öeldud. Nimelt nähtub hagist, et kostjale on esitatud arve nr XXX summas 9,19 eurot maksetähtajaga 18.04.2022. Kohus selgitas, et ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima (VÕS § 195 lg 2). Hageja eeltoodud asjaolusid ei selgitanud.

8.Eeltoodud vastuolude kõrvaldamata jätmine ja hagi aluseks olevate asjaolude välja toomata jätmine on hagi menetlemist takistavateks puudusteks, mistõttu ei saa hagi pidada õiguslikult perspektiivikaks. Kohus on määranud hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks. Kuna hageja ei ole määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu 24. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-15376/34, p

15).

9.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Hagiavaldus jäeti läbi vaatamata. TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada menetluskulud teisiti TsMS § 168 lõikes 2 sätestatust. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud ega kohtule menetluskulude tekkimist avaldanud. Seetõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata.

10.TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Eeltoodust tulenevalt hagiavalduse läbi vaatamata jätmine ei välista hageja õigust pöörduda uuesti kohtusse. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4 (4)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.