KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- augustil 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-6642 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Valentina Michelson-Ipbüker Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.G tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.08.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu R.G, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta R.G vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. R.G tunnistati süüdi Viru Maakohtu 06.11.2015 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 266 lg 2 p 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2, Kars § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud 26 päeva. Karistuse kandmise algus 06.11.2015 ja lõpp 01.08.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.08.
- R.G andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (tl. 31). Kinnipidamisasutusest R.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on olnud hõivatud majandustöödel koristajana, alates 02.05.2016 töötab AS EVT-s pesumaja töölisena. On osalenud riigikeele B1 kursustel, läbinud 1
(5)OÜ Corrigo sõltuvusprobleemidega isikute tugirühma ning on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, milles elavad kinnipeetava elukaslane ja alaealised lapsed. Nimetatud korter sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ning elukaaslane on selleks oma nõusoleku andnud. Süüdimõistetul on
- klassi haridus, mille omandas xxx põhikoolis. Murru Vanglas omandas koostelukksepa eriala ning osales õmbleja kursustel. Tartu Vanglas lõpetas
- klassi. Enne vangistust töötas ametlikult xxx. Varem on vabaduses töötanud mitteametlikult ehitusel ja santehnikuna. K-raha andmetel on kinnipeetaval võlanõudeid summas 3913,25 eurot. Enne vangistust oli sissetulekuks töötasu ja xxx. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub, kuid kinnipeetava sõnul on tal võimalus asuda tööle akende paigaldajana. Lähedasteks on elukaaslane ja alaealised lapsed. Omavahelised suhted on head. Viru Vangla meditsiini osakonna andmetel põeb xxx ja tal on xxx xxx. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 73% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%. Eeltoodut arvestades Viru Vangla ei toeta R.G tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on R.G lähedasteks tema elukaaslane ja kaks alaealist last. Suhtlemine on toimunud telefoni teel. Kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks on xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub süüdimõistetu elukaaslasele ja kus elavad elukaaslane koos kahe alaealise lapsega. Võlgnevusi korteril ei ole. Nimetatud korter sobib elektroonilise valve paigaldamiseks, korteri omanik on andnud selleks oma nõusoleku. Vabanemise korral puudub R.G garanteeritud töökoht. Kinnipeetav on kriminaalhooldusele määratud viiel korral, kuid tema kuritegelik käitumine on olnud muutusteta alates
- aastast. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et ei toeta R.G ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Isikut on korduvalt - viiel korral - karistatud nii tingimisi, kui ka reaalse vangistusega, viimati valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Taolised asjaolud näitavad olulist retsidiivsuse ohtu. Tema suhtes varem kohaldatud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuritegeliku käitumise juhtumite dünaamika ja korduvus, samuti asjaolu, et R.G suhtes on varem tulemuseta kohaldatud erinevad mõjutusvahendid ja karistusi, annavad alust arvata, et vabaduses viibides võib R.G jätkata uute kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et R.G puhul on uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul vastavalt 73 % ja 47 %, mis ei ole madal risk. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on ta ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kriminaalhoolduslike vahenditega, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval distsiplinaarkaristusi ei ole. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu ülimuslikult sedavõrd tähtis, et jätta tähelepanuta isiku varasemad kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu käitumine vanglas (üldjoontes rahuldav) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja kuritegude asjaolusid. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. 2
(5)Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta R.G vabastamist vangistusest tingimisi ennetähtaegset R.G selgitas, et vabanemisel ei hakka ta enam uusi kuritegusid toime panema ja asub ka tööle. Töö leidmisega ei peaks raskusi tekkima. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et R.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 8 klassi haridus. Murru Vanglas omandas koostelukksepa eriala ning osales õmbleja kursustel. Enne vangistust töötas ametlikult OÜ xxx. Varem on töötanud mitteametlikult ehitusel ja santehnikuna. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on varasemalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid kriminaalkaristusi kokku on
- Vanglakaristust kannab viiendat korda. Varem on teda karistatud röövimise, varguse, asja omavolilise kasutamise ja joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Varasemad teod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguste (28 episoodi) ja omavoliliste sissetungide (4 episoodi) eest elamiseks kasutatavatesse ruumidesse tungimisega lahkumisnõude täitmata jätmisega, grupis. Väärteokorras on isikut karistatud 9-l korral, käesoleval ajal kehtib neist 1 karistus: LS § 201 lg 1, § 207, LKindlS § 661 alusel (mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine, liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt viitab korduv karistatus väljakujunenud käitumismustrile ja elustiilile. Isik mõistab küll ühiskonnas kehtivaid norme, kuid samas on neid korduvalt eiranud. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus (kriminaalhooldusametniku väitel viibis isik kriminaalhoolduse all 5 korral) ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetu on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osaleb tööhõives ja on osalenud riigikeele B1 kursustel, samuti läbis OÜ Corrigo sõltuvusprobleemidega isikute töörühma. Süüdimõistetul on kehtiv Eesti Vabariigi Isikutunnistus, mis kehtib kuni 06.06.
- Ennetähtaegse vabanemise korral soovib R.G elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele. Viimane on andnud nõusoleku isiku 3
(5)elama asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub R.G garanteeritud töökoht. Isiku lähedasteks on elukaalane ja kaks alaealist last. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et elukaaslane on nõus kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul R.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et R.G on karistatud röövimise ja varguste eest. Viimane kuritegu koosnes
- varguseepisoodist ja
- omavolilise sissetungimise episoodist. Siit järeldub, et isik on ohtlik ühiskonnale. Vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetaval on K-raha andmetel tasumata võlanõudeid summas 3913,25 eurot. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Väheoluline ei ole aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul narkosõltuvus. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, jätkates kuritegeliku tegevust, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 01.08.2018, ärakandmiseni on veel peaaegu 2 aastat, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, osalemine taasühiskonnastavates tegevustes, lähedaste toetus, kindel elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et 4
(5)tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu R.G temale Viru Maakohtu 06.11.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)