← Eesti

2-23-6674/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-6674 Kohtuasi K. M. hagi A. V. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. M. (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kostja A. V. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
  2. Keelduda K. M. hagi A. V. vastu menetlusse võtmisest.
  3. Jätta menetluskulud K. M. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
  4. K. M. (hageja) esitas
  5. mail 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse A. V. (kostja) vastu lastele K. V., S. A. V., B. V., L. V., R. V. ja M. V. elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduses on esitatud järgmised nõuded: 1) mõista elatis välja alates
  6. märtsist 2023; 2) mõista elatis välja miinimumsummas. 1

(2)
  1. Tartu Maakohus jättis
  2. mai 2023 määrusega hagiavalduse käiguta ning määras tähtaja 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks – selgelt väljendatud tagasiulatuva elatise nõude (hagi ese) ja nõuete aluseks olevate faktiliste asjaolude (hagi alus) väljatoomiseks. Kohus selgitas hagejale, et asjas saavad hagejateks olla lapsed. Kohtumäärus toimetati hagejale kätte
  3. mail
  4. Puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus
  5. juunil
  6. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. KOHTU SEISUKOHT
  7. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
  8. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Lapse hooldusõiguslik vanem on PKS § 120 lg 1 esimese lause järgi lapse seaduslik esindaja, sh ei välista ühine hooldusõigus PKS § 120 lg 4 järgi last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu lapsele elatise saamiseks hagi. Seega on elatiseasjas hagejaks alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses lapse piiratud teovõime tõttu TsMS § 202 lg 2 ja § 217 lg 3 järgi seadusliku esindajana üldjuhul tema hooldusõiguslik vanem (vt Riigikohtu
  9. juuni 2015 otsus asjas nr 3-2-1-56-15, p 13). Eeltoodust tulenevalt saavad hagejateks olla alaealised lapsed, keda esindab nende hooldusõiguslik vanem. Praegusel juhul on hagis hagejaks märgitud laste ema. Seega on elatise nõue esitatud selleks mitteõigustatud isiku poolt. Seetõttu esineb TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alus hagi menetlusse võtmata jätmiseks, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Lisaks selgitas kohus hagejale, et tagasiulatuva elatisenõude puhul tuleb iga lapse osas esitada eraldiseisev nõue ja välja tuua nõuete aluseks olevad asjaolud. Hagis sisalduvaid puudusi ei kõrvaldatud, mistõttu esineb TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alus hagi menetlusse võtmata jätmiseks, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
  10. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  11. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta ära õigust uuesti kohtule nõuetekohane hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.