§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (
Käesoleval juhul ei ole võlgnik esitanud kogu menetluse kestel ühtegi aruannet (olenemata korduvatest kohtunõuetest), mistõttu ei ole kohtul olnud võimalik hinnata, kas võlgnik täidab pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Selliselt on võlgnik rikkunud süüliselt
Lisaks ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja III varasemast vastusest nähtub, et pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja III nõue summas 422,28 eurot. Enam kui viis aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole võlgnik nõude katteks tasumisi teinud. Nõue on täies ulatuses tasumata. Võlausaldaja III palub võlgniku ärakuulamine läbi viia ilma võlgniku esindaja osavõtuta. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja IV on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et tuleb vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest võlausaldajate ees ja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik A S surnud 17.07.2022. Kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (edaspidi
) § 175 lg 12 järgi kui võlgnik sureb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal, otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib võlgniku tema surma korral vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat. Kuivõrd võlgnik suri 17.07.2022 ning tema kohustustust vabastamise menetluse algatamisest on möödunud 5 aastat, tuleb menetluse lõpetamisel kohtule otsustada, kas vabastada võlgniku tema surma korral pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või mitte. Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära mh võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlausaldajad I ja III paluvad võlgniku kohustustest vabastamine otsustada kohtu õiglasel äranägemisel. Võlausaldaja II palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja IV on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. 3
lg 1 tulenevaid kohustusi ning tema piisava sissetuleku puudumise tõttu puudus tal tulu, millest võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohus leiab, et võlgnikule ei saa etteheiteid teha ka selles, et ta oleks varjanud enda vara või ei oleks andnud kohtu nõudel teavet. Kohtul ei ole tõendeid, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu hoidunud võlausaldajate nõudeid rahuldamast. Kohtule ei ole teada ja kohtu teostatud päringutest ei nähtunud, et võlgnikul oleks varjatud vara või sissetuleku allikaid. Arvestades kõike eeltoodut kogumis, sh kuna võlgnik suri pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal ja menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat, samuti võlgniku majanduslikku seisundit menetluse ajal, peab kohus põhjendatuks vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt
MS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.